Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Esitlus, kuhu ei soovitatud minna

    Kolmapäeva õhtul on Tallinna sadamapiirkonnas hotelli Euroopa ette Soome turistidele kutsutud kiirabiauto. Selle ümber toimuv sagimine aga jääb varju, sest kiirabiauto ette on pargitud lumivalge elektriauto Tesla S. Ja selle numbrimärk on paljuütlev – OC1.

    OC on lühend, mille pärast ma siin täna olen. Lühend tähistab OneCoini ning selles hotellis toimuvad juba aastaid seda tutvustavad esitlused. Kuna tean õhtusest kohtumisest vaid hotelli nime ja kellaaega, küsin vastuvõtulauast teed ja jõuan juhatamise peale investeerimist õpetava lauamängu Cashflow ühismängimisele.
    Kohe on algamas OneCoini üritus - edeva Teslaga saabunud esineja on juba platsis.Foto: Kristel Härma
    Soovitus: ära mine sinna
    „Ei tea, aga ei soovita minna,“ püüavad mind ümber veenda noormehed, kellelt uurin, kus siin toimub OneCoini üritus. „Kui sa oleksid vähegi kodutöö ära teinud ja guugeldanud, ei läheks sa sinna,“ hoiatavad nad. Punastan piinlikkusest ja naeran ebalevalt - tegelikult tean ma hästi, mida otsingumootor OneCoini kohta vastuseks annab.
    Esitlus toimub Ida-Euroopa nime kandvas saalis. Seal istuvad üksikud inimesed, peagi hakkab mängima siin ruumis kummastavalt mõjuv klubimuusika. Koguneb paarkümmend inimest ja pooled toolid jäävad tühjaks. „Mõtlesin, et teen tänase esitluse ise, aga las Avo teeb, see on okei,“ ütleb saali astuv noormees enda kõrval sammuvale neiule. Lisaks noortele võtavad kohad sisse ka mõned keskealised ja vanemad kuulajad.
    Keset saginat kuvatakse seinale tagurpidi tiksuv loendur: 60… 59… 58 sekundit esitluseni. Tähelepanu koondub seinale ja tunnen, kuidas kerib põnevus. Nende 60 sekundi jooksul jõuan aga siiski märgata, et olen vist ainuke, kes seda jälgib. Teised on seda juba näinud.
    Minu üllatuseks ei juhtu pärast 60sekundilist ootust midagi. Alles mõne hetke pärast astub ette mees, kelle nimi siin juba kostus – Avo. Skeemi Eesti liider Avo Väliste. Hästi päevitunud mees lumivalge triiksärgi ja tumeda ülikonnaga. Ta alustab. Märkab, et olen kuulajate seas uus nägu, ja alustab ettekannet enda tutvustamisest.
    Tarbetud pangad ja Skype'i kõned
    Eelmisel kuul 50aastaseks saanud mees on viimased 15 aastat olnud ettevõtja, sest palgatöö talle ei istuvat – ta ei taha kellegi teise jaoks töötada, kuigi teeb seda sisuliselt praegugi. Nimelt on OneCoini tõeline liider bulgaarlanna Ruja Ignatova, kellele lisaks seisavad ettevõtte taga Nigel Allan ja Sebastian Greenwood. Viimaseid seostatakse mitme juba uppi kukkunud püramiidskeemiga – Ausante, Brilliant Carbon jne.
    „Tasub teha märkmeid ja pärast hoida ühendust inimestega, kes teid siia kutsusid,“ ütleb Väliste ja jutustab, kuidas ettevõte on purustanud seni kõik arengurekordid.
    Järgneb raha ajaloo tutvustus ning krüptorahani jõudes toob ta sisse võrdluse filmide digitaliseerimisega – see parandab kvaliteeti ja aitab säilitada. Pangad olevat aga tarbetu organisatsioon, nii nagu ka Skype'i kõned ei vaja telefonioperaatorit.
    Sula kaob, digiraha mitte
    Pintsaku põuetaskust tõmbab Avo välja rahatähe, eemalt vaadates ilmselt 50eurone. Paberraha võib kaduda, hävineda, krüptoraha aga mitte, väidab esineja. Kui krüptoraha on kodeeritud õigesti, nagu OneCoin, ei saa see kaduda ega hävineda, kinnitab ta.
    Mõistagi on vaja joonistada paberile blockchaini tehnoloogia (plokiahel - toim) skeem ja selgitada, kuidas sellega saab makseid teha pangamaksetest tuhandeid korda kiiremini ja sadu kordi odavamalt. Enne aga ülistab esineja enda liidrit – eelmainitud bulgaarlanna Rujat.
    Teenistuse saab ette ennustada
    Lähipäevil 37. sünnipäeva tähistav Ruja on tema sõnul „väga kõva mõtlemisega ja tark“. Kümme aastat finantsasutustes ja pankades töötanud naine oli algul ka ise krüptoraha suhtes skeptiline, kuid loob nüüd ainsat krüptorahal põhinevat ülemaailmset maksesüsteemi. Kõik OneCoini jaoks ennustatu olevat läinud täppi ja enamgi veel. Ka seda, palju krüptorahaga teenib, saab ette ennustada, lubab esineja.
    Tema sõnul üritatakase ainulaadset OneCoini pidevalt kopeerida ja luuakse igasugu „Micky Mouse Coin'e“. Ta lisab kohe, et selliste programmidega liitunud on pärast pettunud, kui avastavad, et peale boonuselubaduste selle taga midagi rohkemat polegi. Lisaks naljatleb, et ka OneCoini kohta arvatakse, et seda tegelikult pole olemas, ja et Ruja on hoopis mees.
    Suurim lubadus, mis sel õhtul kõlab, on ettevõtte börsile minek 2018. aasta teises kvartalis. Selleks ajaks tuleb võimalikult palju münte kokku osta, sest need lähevad siis müügiks kordi kallimalt. Täna on Avo väitel ühe mündi väärtus kaheksa eurot, börsile minnes 25-30 eurot. „See on matemaatiline protsess, mis kulgeb ja mida ei saa peatada.“
    Seni aga ühtki investorit ligi ei lasta, kuigi uksele koputab neid palju. Uuest aastast alustab cashback-süsteem.
    Võrguga maasikakorjele
    Krüptoraha ostmise ja kordades kallimalt maha müümise kõrval on teenimiseks ka teine variant, mis huvitab mõnevõrra vähemaid - pärast pausi on saalis mõni kuulaja vähem. „Kõik, keda raha ei huvita, on läinud,“ naljatleb Väliste. Naerukahin saalis.
    Nüüd selgitab Avo teist rahateenimise võimalust, mida ülejäänud siin ruumis viibijad on lmselt pea igal kolmapäeval kuulnud. Esimest korda sel õhtul kerkib meie kohale sõna "võrkturundus". Niisiis, kui endal pole krüptoraha ostmiseks raha, tuleb kutsuda sõbrad osalema, selle eest saadava boonuse aga saab investeerida virtuaalsetesse müntidesse.
    Samas rõhutab Väliste, et ettevõte ei müü raha, vaid koolituspakette. 110, 550, 1100, 3300 või 5500 eurot maksva paketi müügi pealt saaksin ma 10 protsenti boonust ja veel 10% võrguboonust enda tiimi müügi pealt. Lisaraha peaks tiksuma ka teiste abistamiselt.
    Boonuseid illustreerivad esitluses maasikad. „Ilusad maasikad,“ ütleb mulle minu kõrvalistuja, kes on pea kõik kuuldu üles kirjutanud. Pärast õhku paisatud sõnu „positiivne viirushaigus“ ja „kui OneCoin jõuab miljoni liitujani, pole maailm enam sama, mis on täna“, on esitlus läbi.
    Uurin pinginaabrilt, kas ta käib siin igal kolmapäeval. Mitte päris, selgub. Ta on liige ettevõtte loomisest 2014. aastast ja liitumismakse tegi ta eelmisel aastal. Ostis „viiesajase paketi“. Ehk liitus firmaga 500 euro eest. Kui küsin, kas krüptoraha on tema jaoks põnev, vastab ta lühidalt, aga paljutähenduslikult: „Jah, krüptoraha, aga ka kõik muu seal ümber.“
    Kui kõrvalistuja taipab, et mul on makse veel tegemata ja sponsoritki pole, annab ta oma visiitkaardi ja julgustab, et võin alati talle helistada. Järgmisel päeval helistan aga hoopis Avole ja seekord Äripäeva ajakirjanikuna. Ta teatab järsult, et on nõupidamisel ja läheb seejärel välismaale. OneCoini tegevuse kohta ta kommentaari ei anna ja hiljem uuesti tema numbrit valides jääbki telefon kutsuma.
    Kui tahad jaga enda kogemust OneCoini või mõne teise püramiidskeemiga, kirjuta [email protected].
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Prokuratuur saatis Wendre kriminaalasja kohtusse
Prokuratuur teatas, et on saatnud Pärnu maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse tekstiilitööstuse Wendre eksjuhte ja nende firmat Paragon Sleepi.
Prokuratuur teatas, et on saatnud Pärnu maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse tekstiilitööstuse Wendre eksjuhte ja nende firmat Paragon Sleepi.