Šveitsi ja ELi vastasseis rände pärast on lahenemas
Aastal 2014 toimus Šveitsis referendum, mis toetas kvootide kehtestamist sisserändele ka Euroopa Liidu riikidest, mis ähvardas Šveitsile kaasa tuua mitme majanduslikult väga olulise lepingu katkemise Euroopa Liiduga.
Täna andis Šveitsi parlament viimase heakskiidu Euroopa Liiduga lihvitud kompromissile, mis ei kehtesta kvoote, kuid nõuab, et kõrge tööpuudusega majandusharudes antakse vabadest töökohtadest esmalt teada vaid töötukassa büroodes, mis peaks eelise andma kohalikele tööotsijatele, vahendab agentuur Bloomberg.
Šveitsi Rahvapartei, mis vedas 2014. aasta referendumi korraldamist ja nõudis kvoote, ei kavatse uut referendumit korraldada. Šveitsi presidendi Johann Schneider-Ammanni sõnul ei taheta riskida kaotusega. Sada päeva on siiski allkirjade kogumiseks aega, et teema uuesti referendumile panna.
Šveitsi pakutud kompromissile peab hinnangu andma ka Euroopa Komisjon.
Umbes neljandik Šveitsi elanikest on sisserändajad. Rände kriitikud väidavad, et ettevõtted palkavad välismaalt madalapalgalisi, tõrjudes kallima Šveitsi tööjõu kõrvale. Samuti kirjutatakse suure sisserände arvele ühistranspordi ülerahvastatus ja probleemid elamispinna leidmisega.
Šveitslased muretsevad rände pärast, kuid ei taha loobuda kokkulepetest ELiga. Šveitsi valitsuse hinnangul läheks nende lepete lõppemine riigile maksma 32 miljardit franki aastas ehk 5% SKPst.
Osale arutelus