Uue aasta 14 olulisimat maksumuudatust

1. Mikro- ja väikeettevõtjatel muutub majandusaasta aruannete koostamine lihtsamaks.

1. jaanuarist on mikroettevõtjatel kohustus koostada vaid kaks põhiaruannet: lühike bilanss ning kasumiaruanne. Kui aga mikroettevõtja soovib pangast laenu võtta, vajab liisingut või krediitkaarti, siis on tal mõistlik koostada majandusaasta aruanne ikkagi tänases mahus.

Väikeettevõtjad peavad äriregistrile esitama vähemalt bilansi, kasumiaruande ja maksimaalselt üheksa lisa. Samuti peavad väikeettevõtjad endiselt avalikustama tegevusaruande. Mikro- ja väikeettevõtjatelt ei nõuta enam rahavoogude aruandeid ega omakapitali muutuste aruande koostamist.

2. Sotsiaalmaksu langetamine jääb ära.

Järgmisest aastast pidi vähenema sotsiaalmaks 33 protsendilt 32,5 protsendini. Selle tulemusena oleksid tööandjad aastas kokku hoidnud ca 42 mln eurot. Riigikogu võttis detsembri keskpaigas vastu maksumuudatuste kobareelnõu, millega jäetakse kavandatud sotsiaalmaksu vähendamine ära.

3. Kütuseaktsiisid tõusevad.

Maagaasi aktsiisimäär tõuseb 20%. Esialgu soovis riik uuest aastast tõsta 10% võrra ka bensiini, diislikütuse, eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli aktsiisimäära. Detsembris vastu võetud maksumuudatuste kobareelnõuga lükati aasta algusesse planeeritud aktsiisitõusud edasi 1. veebruarile 2017. Jaanuaris jõustuma pidanud 10protsendiline alkoholiaktsiisi tõus hakkab samuti kehtima alates veebruarist. Õlleaktsiisi tõstetakse 2017. aasta juulis täiendavalt 70%.

4. Miinimumpalk tõuseb 470 euroni.

Uuest aastast suureneb miinimumpalk täistööajaga töötamise korral praeguselt 430 eurolt 470 euroni kuus. Tunnitasu alammäär on alates 1. jaanuarist 2,78 eurot (praegu 2,54 eurot).

5. Kohustuslik üleminek e-arvetele lükkub edasi.

Varem soovis riik kohustada ettevõtjaid uuest aastast esitama avalikule sektorile arveid vaid e-arvetena (masinloetav, mitte PDF-arve). Riik lükkas selle kohustuse jõustumise viimasel hetkel teadmata ajaks edasi, sest turg ei olnud muudatuseks valmis. Nüüd peab raamatupidamise seaduse järgi avalik sektor e-arveteks valmis olema 1. märtsil 2017. Lisaks sätestatakse avalikule sektorile saadetavate e-arvete nõuded, millele peavad e-arved vastama alates 1. juulist.

6. Välismaalaste Eestis töötamise piirangud lihtsustuvad.

Jaanuari keskpaigas jõustub mitu olulist välismaalaste seaduse muudatust, mis lihtsustavad kolmandatest riikides pärit kodanike Eestis töötamist ja ettevõtlusega tegelemist. Näiteks kaob alates 17. jaanuarist nõue maksta välismaalasest töötajale 1,24kordset Eesti keskmist palka. See asendub Eesti keskmise palga maksmise kohustusega.

Suurinvestoril ehk välismaalasel, kes on investeerinud Eestisse vähemalt miljon eurot, võimaldatakse 18. jaanuarist taotleda elamisluba lihtsustatud korras ja suurinvestorid vabastatakse sisserände piirarvu alt. Lisaks ei lähe sisserände piirarvu alla edaspidi ka need välismaalased, kes töötavad Eestis IKT-valdkonnas või iduettevõttes.

Oluliselt laienevad ka hooajatöö tegevusalad. Kui seni piirdus hooajatöö vaid põllumajanduse valdkonnaga, siis jaanuari keskpaigast lisanduvad majutuse, toitlustamise, toiduainete tootmisega ning metsandusega seonduvad tööd.

7. Sotsiaalmaksuvaba haigushüvitis teise ja kolmanda haiguspäeva eest.

Uuest aastast on tööandjal võimalus maksta töötajale sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist teise ja kolmanda haiguspäeva eest kuni 100 protsenti töötaja keskmisest palgast. See tähendab, et tööandja saab ise otsustada, kas ja kui palju maksta hüvitist teise ja kolmanda haiguspäeva eest. Tööandjal jääb alles kohustus maksta haigushüvitist neljanda kuni kaheksanda haiguspäeva eest vähemalt 70 protsenti töötaja keskmisest palgast.

8. Olulisemad muudatused tulumaksuseaduses.

Tulumaksuvaba miinimum suureneb praeguselt 170 eurolt 180 euroni kuus (2160 eurot aastas). Maksuvaba tulu piirmäär tõstetakse 6000 euroni aastas ehk 500 euroni kuus alates 2018. aastast. Eluasemelaenu intresse võib uuest aastast maksustavast tulust maha arvata üksnes 300 euro ulatuses.

9. Majutusteenuste käibemaksumäära tõus jääb ära.

Uueks aastaks planeeritud majutusteenuste käibemaksumäära tõstmine 14 protsendile jääb ära ja püsib senise 9% juures. Muudatuse tulemusena jääb ära turismisektori ja selle külastajate maksukoormuse kasv ca 11 miljoni euro võrra aastas.

10. Sotsiaalmaksu miinimumkohustus suureneb 141,9 euroni.

Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär tõuseb 2017. aastast 430 euroni. See tähendab, et tööandjal tuleb töötaja sotsiaalkindlustuse tekkimiseks tasuda sotsiaalmaksu vähemalt 141,9 eurot kuus.

11. Teatud metalltooteid hakatakse pöördmaksustama.

Uuest aastast laiendatakse maksupettuste vähendamise eesmärgil käibemaksuseaduses pöördmaksustatavate kaupade loetelu, kuhu lisatakse mitmed metalltooted. Loetellu kuuluvad metalltooted, mida peamiselt kasutatakse ehituses ja masinatööstuses, näiteks ehitusarmatuur, lehtmetall (nii kerades kui lehtedena), vee- ja gaasitorud, nelikanttorud, talad.

12. Toidu- ja veterinaarjärelevalve tasud tõusevad.

1. jaanuarist tõuseb toidu- ja veterinaarjärelevalve eest võetav tunnitasu määr praeguselt 11,1 eurolt 11,5 eurole. Tõusu taga on eelkõige ametnike palgatõus, ametnike arvu muutus ning hoonete kuludega seotud muudatused. Tasu tõstmine mõjutab ca 6400 ettevõtjat.

13. Kehtima hakkab maapõueseadus.

Uue maapõueseadusega muutub kehtetuks kaevandamisseadus ja muudetakse ka mitmeid teisi akte. Maapõueseadusega loobutakse maardlate liigitamisest kohaliku ja üleriigilise tähtsusega maardlateks. See tähendab, et edaspidi sõltub selliste maavarade nagu liiv, kruus, turvas jm kuuluvus sellest, kelle omandis on maa.

Lisaks tulevad muudatused seoses kaevandamisloa andmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamisega. Näiteks peab kaevandamisloa taotlusele lisama täpsema info selle kohta, mis saab kaevandatud maast pärast kaevandamist. Edaspidi saab turba kaevandamiseks taotleda luba üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalal või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud turbamaardlas.

14. Jõustub atmosfääriõhu kaitse seadus.

Uuel aastal hakkab praeguse välisõhukaitse seaduse asemel kehtima atmosfääriõhu kaitse seadus. Ühe olulise muudatusena on edaspidi õhusaasteloa taotlemine kohustuslik ka siis, kui mis tahes tööstuslikus tootmis- või põletusprotsessis saasteainete künniskoguseid ei ületata, kuid õhukvaliteedi hindamisel tuvastatakse heiteallikast põhjustatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamine. Samas ei ole uuest aastast enam vaja koos õhusaasteloaga taotleda eraldi erisaasteluba.

Seadus korrastab ja muudab ka välisõhu saastamisega seonduvat. Näiteks tõusevad osadel tegevusaladel (nt kütuseäri, sea-, veise- või linnukasvatus, põletusseadmed) künnised, millest alates peab ettevõtja käitise tegevuseks taotlema õhusaasteluba. See tähendab, et väiketegutsejad ei pea enam õhusaasteluba taotlema, selle asemel on neil registreerimiskohustus, mis on kiirem ja lihtsam. Samuti muutuvad mõnevõrra ka õhusaasteloa taotlusele ja projektile esitatavad nõuded ning õhusaasteloa ja keskkonnakompleksloa omajate iga-aastases aruandes esitatavad andmed.