Eestit lõppeval aastal kujundanud sündmused

31. detsember 2016, 14:00
Morni näoga ekspeaminister Taavi Rõivas riigikogus uue valitsuse ametisse astumise istungil. Tema kõrval rõõmustavad koalitsiooni jäänud IRLi juht Margus Tsahkna ja sotside esimees Jevgeni Ossinovski.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161231/NEWS/161239999/AR/0/taavi-rõivas.jpg

Ilmselt poleks keegi osanud aasta alguses arvata, et presidendiks valitakse Kersti Kaljulaid ning Reformierakond jääb varumeestepingile ja peaministritoolile istub Jüri Ratas.

Äripäev valis välja kuus märkimisväärset juhtumit, mis jäävad iseloomustama 2016. aastat Eestis.

Oravapartei raske aasta: esinumbrist pingipoisiks

Üle 17 aasta valitsusse kuulunud Reformierakond pidi sügisel neelama alla mõru pilli, kui IRL ja sotsid lõid liidu seni põlu all olnud Keskerakonnaga.

5. novembril peetud Keskerakonna kongressil sõnas Jüri Ratas prohvetlikud sõnad: “Viimased valitsused on ehitanud müüre ning viinud Eesti riigi majanduslikku ja ideoloogilisse seisakusse. Keskerakond peab vajalikke muutusi eest vedama.”

Niinimetatud tagatubades oli juba soolas võimuliit Keskerakonna, sotside ja IRLi vahel. Kui Ratasest sai Edgar Savisaare asemel parteijuht, oli roheline tuli antud. Reformierakonna viimsed pingutused ei kandnud vilja ning nad jäidki uutest võimukõnelustest kõrvale.

Peaminister Taavi Rõivas keeldus ameti vabatahtlikust mahapanemisest ning nõustus umbusaldamisega riigikogus. “See, et Rõivas otsustas tagasi mitte astuda, on demokraatlikus riigis pretsedenditu,” imestas sots Andres Anvelt. 961 päeva ametis olnud peaminister Taavi Rõivas pidas 9. novembril parlamendi ees kaitsekõne ning vastas küsimustele, ent hääletustulemust see ei muutnud. 63 saadikut toetas tema umbusaldamist. Sellest piisas. Uues valitsuses sai peaministriportfelli Jüri Ratas. Ministrikohad jagunesid aga arvuliselt võrdselt: kõik osapooled said viis kohta.

Peagi toodi välja uus maksupakett, mis muudab maksusüsteemi (500eurone tulumaksuvabastus teatud palgamäärani). Sellega kaasnevad kulud tahetakse katta näiteks paljuräägitud limonaadimaksu, lahja alkoholi aktsiisitõusu ja palju muuga. Finantsasutuste täiendavast maksustamisest loodab Jüri Ratase juhitav valitsus teenida alates 2018. aastast kuni 2020. aastani igal aastal 28 miljonit eurot.

Ent mündil on mitu tahku. LHV Panga juht Erki Kilu ütles investeerimiskonverentsil Tark Raha, et ilmselt kasseerivad pangad lõivu sisse laenuvõtjatelt. Kilu sõnul muutub laenamine kallimaks, eeskätt ettevõtjatele, aga võib-olla ka eraisikutele.

Novembri alguses Keskerakonna esimeheks valitud Jüri Ratas oli roheline tuli sotsidele ja IRLile Keskerakonnaga uue võimuliidu moodustamiseks.

Hanno Tomberg jäi Ermamaa skandaali patuoinaks

12. oktoobril vastu tööpäeva lõppu andis EAS lakoonilises pressiteates teada, et esitas tagasinõude osaühingule Ermamaa. Selgus, et 2006. aastal EASi vahendusel Euroopa Liidu struktuurifondidest antud 190 392 eurost tuleb tagasi maksta napp 10 protsenti ehk 19 039 eurot.

Lumepall läks veerema. Selgus, et EAS otsustas juba 2012. aastal, et juhul, kui äriplaani lahtikülmutamine ei peaks miskipärast õnnestuma ehk kui Ärma talu turismiobjektina tegutsema ei hakka, tuleb Ermamaal tagastada EASile 10 protsenti saadud toetusest. Selle tagasinõude allkirjastas toonane EASi juhatuse liige, praegune riigikogu kantselei juht Maria Alajõe. “Kas keegi mõjutas EASi juhatust? Ei mõjutanud,” rõhutas Alajõe tagantjärele.

President Ilves ise väitis pressile saadetud kirjalikus selgituses, et polnud otsusega kursis. Tõsi, sel ajal kuulus Ermamaa Ilvese ekskaasale Evelin Ilvesele. Ermamaa kirjutati riigipea nimele lahutuse järel 2015. aasta kevadel.

Novembri hakul avaldatud rahandusministeeriumi auditis on öeldud, et tegelikult pidanuks Ilves ikkagi tagastama 90 protsenti toetusest. EASi nõukogu esimees Erki Mölder ja EASi juht Hanno Tomberg kinnitasid seepeale, et valmistavad ette lisamenetlust ning ootavad ära ka Euroopa Komisjoni seisukoha.

17. novembril otsustas EASi nõukogu erakorralisel koosolekul Ermamaa probleemidega seoses kutsuda ametist tagasi juhatuse esimehe Tombergi. Otsuse eestvedaja, sel ajal ettevõtlusministrina töötanud Liisa Oviir lausus Äripäevale, et ei pea ebaõiglaseks, et Tomberg peab vastutama Ermamaaga juhtunu eest, kuigi Ärma talu toetamise otsus tehti enne tema ametisse astumist. Oviir heitis juhatusele ette, et EAS ei analüüsinud tänavu olukorda piisavalt enne lõpliku otsuse langetamist.

Ilves ise pole teemat rohkem kommenteerinud. Teema mahavaikimise ja kommentaaridest kõrvale hoidmisega teenis ta tänavu aasta pressivaenlase tiitli. Detsembri alguses ületas meediakünnise vaid see, et jaanuarist alustab ta tööd USAs Stanfordi ülikoolis.

Pressivaenlase tiitli pälvis tänavu taas Toomas Hendrik Ilves. Valiku puhul sai määravaks vähene avatus ajakirjandusele ja seeläbi tervele Eesti ühiskonnale küsimustes, mis on tekkinud seoses Ärma talu rahaasjade ja EASi toetusega.

Üllatuskandidaat Kaljulaid

Eesti presidendivalimised kujunesid meediasõuks, mille käigus Reformierakond eesotsas Taavi Rõivasega pendeldas Marina Kaljuranna ja Siim Kallase toetamise vahel, jõuliselt trügisid pildile veel Reps ning Jõks, võidu noppis aga Kaljulaid.

Kaljurand oli juba aasta hakul arvamusküsitlustes esirinnas. Ta rõhus intervjuudes, et seisab nii eestlaste kui eestivenelaste eest. Tema üldist mainet nõrgestas veidi vaid see, kui kajastati seika, et ta ema töötas Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures.

Kaljuranna kõrval kerkis peagi jõudsalt esile Siim Kallas, kes 16. aprillil teatas, et on valmis presidendiks kandideerima, kui teda esitatakse. Pall oli Reformierakonna käes, kuid seda veeretati suve lõpuni. 31. augusti õhtul vaagis partei juhtladvik viis tundi, kumba ikkagi toetada. Otsustati Siim Kallase kasuks. Peagi astus Kaljurand välisministri kohalt tagasi ning otsustas ikkagi riigipeaks pürgida. “Minu otsus on tehtud. Edasine sõltub valijameestest ja -naistest,” nentis ta. Sama teatasid muidugi ka Allar Jõks ning Mailis Reps, kelle taga olid vastavalt IRL ning Keskerakond. Mõlemad kandidaadid sõitsid suve jooksul läbi kümneid omavalitsusi, et valijameestega kohtuda.

Riigikogu valimisvoorudes aga ei lugenud kogemused ega otsene maailmavaadegi, võimumängud päädisid sellega, et kolmandasse hääletusvooru pääsenud Siim Kallas sai 42 ja Mailis Reps 26 häält. Järgmine verstapost oli 24. septembril kogunenud valimiskogu, kust otsustamiskord liikus siiski tagasi riigikokku. Viimaks leidsid erakonnad kompromissi varem Euroopa kontrollikojas töötanud Kersti Kaljulaidis. Järgnenud kuudel pole tema aadressil ilmud pea ühtegi negatiivset artiklit, ent ometi jäi valimistest hapu maik ning kerkisid arutelud, et senist valimiskorda tuleks muuta.

Jokkerina tõusis Eesti presidendivalimistel 27. septembril orbiidile Kersti Kaljulaid, kes 3. oktoobril ka presidendiks valiti. Aega atra seada ja ennast eestlastele tutvustada oli tal enne valimist kuus päeva.

Investeerimisrindel muutustega

Tallinna börsile tuli tänavu mitu uut suurfirmat ning vahetus börsi juht. Populaarsust kasvatasid sel aastal ühisrahastusprojektid.

Endiste hansapankurite loodud eestimaine Inbank teatas septembri alguses, et plaanib Tallinna börsil emiteerida võlakirju. Märkimisperioodiks oli 2.–23. september, maht 5 miljonit eurot ning emissioon oli suunatud nii eraisikutest kui ka institutsioonidest investoritele. Ülemärkimise tõttu kasutas Inbank võimalust suurendada emissiooni mahtu algselt 5 miljonilt eurolt 6,5 miljonile eurole. Seitse võlakirja koguväärtuses 7000 eurot (soovis küll kolm korda enam) sai ka Äripäeva Investor Toomas. Inbanki populaarsuse üle ei tasu imestada – novembris teatas firma, et võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on Inbanki laenuportfelli maht kasvanud 136,7 protsendi võrra ning hoiuseportfelli maht 227,3 protsendi võrra.

Börsiga liitus tänavu ka Baltic Horizon Fund. 30. novembril lõppes nende osakute avalik pakkumine. Kokku märgiti 15 285 593 osakut brutosummas 20,6 miljonit eurot. Fondijuht Tarmo Karotam teatas meediale, et mitmed atraktiivsed investeerimisobjektid on silmapiiril ning seetõttu loodetakse kaasatud rahale lähiajal paigutus leida.

Sarnast rada käib – tõsi, börsiväliselt – ühisrahastusplatvorm Crowdestate, mis kaasas kevadel üksnes kahe päevaga vajaliku summa Endover Kinnisvara arendatavasse korterelamusse 47B Loftid, mis oli Eesti suurim ühekordne ühisrahastus.

Mis aga puutub Tallinna börsi, siis see sai tänavu uue juhi, kuna Nasdaq Tallinn ASi (Tallinna börs) juhatuse esimees Rauno Klettenberg otsustas pärast kolm aastat kestnud ametiaega börsijuhi kohalt lahkuda. Teatepulga võttis üle pikaajalise finantsvaldkonna töökogemusega Kaarel Ots.

Oktoobris antud kommentaaris lootis ta, et börsiga liitub peagi veel firmasid. “Eestis on palju tugevaid ja ambitsioonikaid ettevõtteid, osa neist noteeritud, osa veel mitte,” lausus Ots ning lisas, et teeb meeskonnaga järjepidevat tööd selle nimel, et tõsta ettevõtjate teadlikkust selle kohta, missuguseid eeliseid börs pakub.

Augusti lõpus Tallinna börsi uueks juhiks valitud Kaarel Otsa  prioriteediks on meelitada börsile uusi firmasid.

Hüvasti, Savisaare-Keskerakond

Novembris lõppes Eesti poliitikas pikk epohh, mil Keskerakond võrduski Edgar Savisaarega. Kui parteile avas see uksed valitsusse, siis Savisaar ise peab edaspidi kulutama peamiselt kohtumaja uksi.

2015. aasta novembris toimus Keskerakonna kongress Tallinnas Lasnamäel Tondiraba spordihallis. Agarad memmekesed hoidsid rohelisi Keskerakonna õhupalle ning kurtsid ajakirjanikele, kuidas kohtuvõim Savisaart kiusab. Oma kõnes toonitas Savisaar: “Täna te ei vali esimeest. Täna te valite Eesti tuleviku.”

Tema vastaseks oli toona Kadri Simson. Kuigi Savisaare võit oli napp (55 häält enam), paistis, et sulaaega Keskerakonnas ei tule ehk kõik jätkub vanaviisi. Kerkis isegi küsimus, kas Simson ja tema peamised liitlased Jüri Ratas ning Mailis Reps jätkavad Keskerakonnas. Savisaar eelistanuks ilmselt nende mittejätkamist, kuid südi kolmik valis teise tee.

12. oktoobril sõnas Ratas pressikonverentsil, et kandideerib partei juhiks. Vastuaktsioonina korraldas Savisaar samal päeval pressikonverentsi, kus muu hulgas mainis, et Ratas teavitas ka teda kandideerimisest, sõnumi teel. Savisaar jättis SMSile vastamata. Üks muudatuste ajendeid oli Ratase leeri sõnul garantiikirjade skandaal, kui tuli avalikuks, et endine peasekretär Priit Toobal oli alla kirjutanud ettevõtja Paavo Pettai nimele 700 000eurostele garantiikirjadele.

Märk Savisaare-epohhi lõpust oli seegi, kui oktoobri keskel toimunud Keskerakonna volikogul valiti volikogu esimeheks Kersti Sarapuu, kes on Ratase toetaja. Savisaare leeri kuuluv Peeter Ernits sai tunduvalt vähem hääli. Savisaarele kaotada ei meeldi ning ta taandas kongressi eel oma kandidatuuri Yana Toomi kasuks.

Kongress toimus 5. novembril Rapla spordihoones, kuhu Savisaar kohale ei ilmunud. Rohelisi õhupalle oli vähem ning Savisaarest endastki räägiti vähem. Varasemad Savisaare toetajadki kiitsid pigem Toomi või pakkusid, et ehk sobiks isegi Ratas parteid juhtima. Ülekaal oli ilmne. Ratast toetas 654 delegaati, vastaskandidaat Toomi 348.

Novembri lõpus esitas riigiprokuratuur Keskerakonna endisele esimehele ja Tallinna linnapea ametist kriminaaluurimise tõttu kõrvaldatud Savisaarele süüdistuse korduvas suures ulatuses altkäemaksuga nõustumises ja vastuvõtmises, suures ulatuses toime pandud rahapesus ning suures ulatuses erakonnale keelatud annetuse vastuvõtmises.

Novembri lõpus esitas Riigiprokuratuur Keskerakonna endisele esimehele ja Tallinna linnapea ametist kriminaaluurimise tõttu kõrvaldatud Edgar Savisaarele süüdistuse kuritegudes.

Praamisaagast seilas võitjana välja Leedo

Suursaarte ja mandri vahel tänavu oktoobrist parvlaevaliiklust reguleerima hakanud Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad oli suvel sunnitud teatama, et hankis uute laevade hilinemise pärast asendusalused.

Esmalt soetati Regula nelja miljoni euroga. Vjatšeslav Leedole kuuluv Saaremaa Laevakompanii ostis Regula 1997. aastal, makstes selle eest praeguses vääringus kaks miljonit eurot. Augusti lõpus kinnitas TS Laevad, et uute parvlaevade hilinemine läheb ettevõttele maksma lisaks mainitud neljale miljonile eurole veel 5,5 miljonit eurot.

Selle hulka kuulub asenduslaevade rentimise kulu, majandusministeeriumi poolt seatavad trahvid ja ettevõtte trahvid laevatehastele. Välja ostetud Regula kõrval renditi parvlaevad Hiiumaa, St Ola ja Harilaid. Toona prognoositi, et uutest parvlaevadest jõuavad Leiger ja Tõll Eestisse oktoobris, Tiiu novembris ning Piret 2017. aasta jaanuaris. Need tähtajad püsima ei jäänud. Esimesena jõudis detsembris Eestisse Leiger, mis hakkas sõitma Rohuküla-Heltermaa liinil.

Parvlaeva ostudega seoses pidi ametist lahkuma Tallinna Sadama nõukogu, kuna juhatuse liikmed Ain Kaljurand ja Allan Kiil said prokuratuuri andmeil ehitajatelt miljoneid eurosid altkäemaksu.

Olukorras oli võitja vaid Vjatšeslav Leedo, kes mõni aeg tagasi ERRile kiitis, et praegune koostöö TS Laevadega on mugav ja tulus äri. “See on 20 viimase aasta jooksul üks kergemini tulev raha.”

Vjatšeslav Leedo päikselised päevad – koostöö TS Laevadega on Leedo sõnul mugav ja tulus äri.
Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. December 2016, 00:42

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing