• Jaga lugu:

    Miks Taxify Soomest lahkus?

    Koos venna Markusega Taxifyd juhtiv Martin Villig ütleb põhjanaabrite turult lahkumise kohta, et sealne ärikeskkond oli suletud ja monopoliseeritud.

    Villigi sõnul olid Soomes suureks probleemiks piiratud taksolitsentsid. „Minu teada on Helsingis välja antud umbes 1200 litsentsi - näiteks Tallinnas on taksojuhte aga umbkaudu 3000,“ illustreeris Villig, lisades, et aastas annab linn välja umbes paarkümmend litsentsi ning nende järjekorrad on väga pikad. „Puudub avatud konkurents, uued tegijad lihtsalt ei saa turule tulla,“ möönis ta.
    Teiseks probleemiks on Villigi sõnul dispetšerite nappus. Enamikus Soome linnades on neid vaid üks, Helsingis kaks. „See tähendab, et sisuliselt on kaks kohta, kust inimesed saavad taksot tellida,“ lisas Villig.
    Samuti on tema sõnul Soomes taksofirmad üldiselt väga väiksed. Paaril firmal on paarkümmend masinat, kuid üldiselt on tegu ühe või kahe mehe firmadega. „Kuna firmad on nii väiksed, on dispetšerikeskustega mõistlike tingimuste väljarääkimine keeruline. Taksofirmad ise ehk oleksid koostööst huvitatud, kuid nad ei julge meiega liituda, sest kardavad, et dispetšerikeskus viskab nad süsteemist välja ja nad kaotavad suure osa tellimustest – dispetšerikeskused ei luba taksojuhtidel ühegi teise rakenduse ega teenusepakkujaga töötada,“ selgitas ta.

    Helsingis on tipptunni ajal tohutud taksojärjekorrad. Dispetšerile helistades ei öelda kunagi takso saabumisaega, vaid lihtsalt, et takso tuleb.

    Martin Villig,
    Taxify osanik ja juht
    Villig tõdes, et kui nad sisenesid pooleteise aasta eest Soome turule (kus ettevõtet nimetatakse Kauppalehti andmeil Viro Uber ehk Eesti Uber - toim.), oli olukord mõneti ehmatav. „Kuid start-up'ina olime lootusrikkad, et saab kokkuleppeid saavutada,“ avaldas ta.
    Helsingis jõuti ühe taksofirmaga kokkuleppele, üks dispetšer, kellega koostööd tehti, leiti ka Oulust. „Teatud koostööpartnerid leidsime, kuid vajalikku läbimurret saavutada ei õnnestunud,“ möönis Villig.
    Istuvad kaevikus
    Soome parlament tahab võtta vastu seadust, mis kaotab taksolitsentside andmise piirangud. „Oleme Soome transpordiministriga mitu korda kohtunud ning tema plaanis veel suvel, et seadus hakkaks 1. jaanuarist kehtima. Poliitilise kompromissi tulemusel liikus kuupäev aga edasi 2018. aasta juulisse,“ möönis Villig.
    Tema sõnul oli algul plaanis seadusesse lisada ka sõidujagamise seadustamine, kuid see jäi siiski välja. „Ilmselt oli taksofirmade jõud nii suur, et ei suudetud kompromissini jõuda,“ arvas Villig.
    Ka Uber proovib Soomes sõidujagamisteenust pakkuda. Villigu sõnul on aga politsei teinud Uberi juhtidele trahve, millest osa on juba ka kohtus vaidlustatud.
    22-24eurot on keskmise taksosõidu hind Helsingis.
    Kui seadus oleks Soomes jõustunud nii, nagu plaaniti, tegutseks Taxify kindlasti Soomes edasi, rõhutab Villig. „Tegutsemisruumi on kõvasti – taksohinnad on Eesti omadest neli korda kõrgemad. Kui Tallinnas on keskmine taksosõit kuus eurot, siis Helsingis 22-24,“ kommenteeris ta.
    Soome riik on taksodele kehtestanud maksimumtariifi ning Villigi sõnul peavad kõik juhid sellest kinni. „Helsingis on tipptunni ajal tohutud taksojärjekorrad. Dispetšerile helistades ei öelda kunagi takso saabumisaega, vaid lihtsalt, et takso tuleb. Turul on kõvasti arenguruumi," märkis Villig. "Seda on öelnud ka Tallink ja Tulika, et kui Soome turg avaneks, on ka nemad huvitatud sinna minemisest."
    Jalust ei raba
    Villigi sõnul ei löö Soomes tegevuse peatamine Taxifyd valusalt. „Üle-eelmine aasta võis Soome turg olla meie käibest umbes 5-7%. Möödunud aastal käive aga kasvas oluliselt - detsembri käive oli viis korda suurem kui jaanuaris,“ avaldas Villig.
    Taxify tegutseb maailma 23 linnas. „Mõnel pool on kõik veel suhteliselt algusjärgus, käib aktiivne laienemine," nentis Villig. Tänavu on sihikul juba uued sihtkohad, millised, seda Villig veel ei avalda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Saksamaa rikkad liigutavad massiliselt raha Šveitsi
Pühapäeval toimuvatel Saksamaa parlamendivalimistel võivad riigis võimule saada vasakpoolsed. Saksa miljonärid on selle kartuses hakanud oma varasid Šveitsi liigutama, ütlevad pankurid ja maksujuristid, vahendab Reuters.
Pühapäeval toimuvatel Saksamaa parlamendivalimistel võivad riigis võimule saada vasakpoolsed. Saksa miljonärid on selle kartuses hakanud oma varasid Šveitsi liigutama, ütlevad pankurid ja maksujuristid, vahendab Reuters.
Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.