Kahjumi põhjus - petisest töötaja

"Vaadanud veidike kõrvalt, analüüsinud aruandeid ja andmeid, avastasin, et siin pole arvutada mitte midagi. Hakkasin hoopis suuremaid auke kinni katma," rääkis vilunud juhtimisarvestuse spetsialist Ülle Pärl.

Selles firmas töötas toona üle 300 inimese. Juhtkond oli üritanud pikka aega kasumit saavutada, kuid tulutult. Aruannete trendianalüüs tõendas, kuidas ettevõttes oli tasapisi kontroll käest läinud. Kuna kõik oli vabalanguses, käis hoogne varastamine. "Me ei teinud tegelikult muud, kui ütlesime välja, et me näeme, mis toimub," märkis Pärl. Tänu pidevalt aru andmisele vähendati vargusi nii palju, et ettevõte viidi kasumisse juba viie kuuga. Ehkki alguses planeeriti selleks umbes aasta.

Kontrollisüsteemid olgu nähtavad

Pettuste ja kuritarvituste tõkestamisest räägiti jaanuari keskel raamatupidaja.ee seminaril „Pettuste avastamine ja vältimine“.

Levinuim on varade väärkasutus

Rahvusvaheline sertifitseeritud pettuste avastajate assotsiatsioon (Association of Certified Fraud Examiners ACFE) korraldas 2012. aastal uurimuse kogu maailmas vahele jäänud 2000 ametialase pettuse kohta. Uurimuses osalenud professionaalsed raamatupidajad ja maksukuritegude spetsialistid leidsid, et pettuste ja kuritarvituste kulud moodustavad ettevõtte müügikäibest umbes 5%. Kuna peamised ametialased pettused on seotud varade väärkasutusega, peaks kasumi suurendamise eesmärgil pöörama kulude kokkuhoiu kõrval sama tõsist tähelepanu ka pettuste ära hoidmisele.

Peamised ametialased pettused (ACFE 2012):

Kõige rohkem on levinud varade väärkasutus (87%), mille kahjusummad on kõige väiksemad.Samuti esineb palju korruptsiooni (33%), kus ringlevad rahasummad on märkimisväärselt suuremad.Kõige vähem pannakse toime finantsaruannete pettuseid (8%), sest neid on kõige keerulisem korda saata. Aastaaruannete võltsimine eeldab väga keerukat ja pikalt planeeritud petuskeemi, tänu millele võib ettevõttest ühe korraga välja viia hiigelsummasid.

* Kuna mõned ametialased pettused saab paigutada rohkem kui ühe juhu alla, ei moodusta üksikute kuriteo liikide protsentuaalne osa tervikut.

Pettuste avastamised esinemissageduse järgi.

Kõige rohkem avastatakse pettusi pealekaebajate kaudu – 43%Siseaudiitorite ja juhtide avastatud ebakõlad, sest nad oskavad näha suurt pilti – 14%Kogemata (nt kliendi kaudu) – 7%Raamatupidamine – 5%Väline audit, sest agregeeritud summadest ei ole enam midagi näha – 3%

.

Juriidilised nõuanded tööandja kaitseks

Rahvusvahelise taustaga maksunõunik ja vandeadvokaat Marek Herm soovitab ettevõttel kehtestada vara kasutamise eeskirjad, mis aitab hiljem ettevõtte vara kuritarvitanud töötajalt kahju sisse nõuda. „Juhul, kui tekib maksuprobleem, saab kahju sisse nõuda, sest töötaja on reegleid rikkunud,“ soovitas Herm.

Ka ärisaladuse hoidmise kohustus ning konkurentsikeeld on mõistlik töölepingus fikseerida. Konkurentsikeelu puhul tasub lepingus märkida selle ulatus ja kohustused.

Intellektuaalse omandi kaitse reguleerimata jätmisel riskib tööandja varalistest õigustest ilma jäämisega. „Näiteks kui teadlane töötab äriühingu ressursside eest välja patendi, kuid tema konkreetsed tööülesanded on lepingus reguleerimata, võib ta selle hiljem kellelegi teisele maha müüa,“ hoiatas Herm.

Millal vastutab raamatupidaja äriühingu maksuvõla eest?

Eelkõige vastutab äriühingu võla eest juhatuse liige, raamatupidaja vastutab vaid juhul, kui ta on maksukuriteos süüdi mõistetud. Näiteks kui raamatupidaja abistab juhatuse liiget moraalselt, intellektuaalselt või valeandmete esitamisel. Kui äriühingul ei ole raha, et maksuvõlga tasuda, võib minna raamatupidaja vara sundkorras müüki.

„Sagedased on juhtumid, kui raamatupidaja kas juhatuse liikme mahitusel otsese täideviija või kaastäideviijana andmetega manipuleerib ning raamatupidajast saab äriühingu maksuvõla eest vastutav,“ ütles Herm, märkides, et juhatuse liikme puhul pole mingit kuritegu vaja, sest nii kui maksuvõlg on tekkinud tahtlusest või raskest hooletusest, on tema vara kohe löögi all.

Hermi järgi kasutab politsei viimasel ajal tihedamini süüdimõistmist kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Kui grupis on üle kolme inimese, siis võib raamatupidaja tegevusele täiendava või raskendava asjaoluna inkrimineerida kuritegeliku ühenduse.

Juriidilise isiku kriminaalvastutus

Ka juriidilist isikut saab kriminaalkorras vastutusele võtta. „Kui äriühingu juhtkond saab teada, et tema töötaja suhtes on alustatud kriminaalasi, peaks see kohe punase tule põlema lööma,“ hoiatas Herm, „sest see võib ka äriühingule ohtlik olla.“ Juriidilisele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse kuni 16 miljonit eurot. Tavaliselt on see küll mingi protsent käibest, kuid ei tohi mainitud piirmäära ületada.

Kui ettevõttest kanditakse fiktiivsete arvetega raha välja ja see jõuab ainult raamatupidaja taskusse, siis on tegemist ründega äriühingu varale. Äriühingu huvi tuvastamata ei saa teda ka süüdi mõista. Kui aga juhtkond on teadlik või andis (vaikiva) heakskiidu, on võimalik ka äriühing süüdi mõista. Trahvisummad võivad sealjuures olla vägagi kopsakad, nentis Herm.

Mida näitab korruptsioonikuritegude statistika?

Justiitsministeeriumi statistika kohaselt registreeriti 2016. aastal Eestis 557 korruptsioonikuritegu, mis on kõigi aegade kõrgeim näitaja (võrdluseks 2014. aastal 355 ja 2015. aastal 450 vastavat kuritegu). Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on sellise tõusu taga eelkõige karistusseadustiku paragrahv 299 järgi kvalifitseeritud kuritegude ehk ametialaste võltsimiste arvu suurenemine.

Kuna 2007. aastal toimusid ulatuslikud karistusseadustiku muudatused, ei ole andmed üks ühele võrreldavad, rõhutab justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik. Oluline on ka märkida, et korruptsioonikuritegude kriminaalasjad on üldiselt mahukad ning sisaldavad palju üksikuid kuritegusid. Näiteks 2014. aastal olid registreeritud kuritegudest 46% seotud ühe kriminaalasjaga.

Graafikus on korruptsioonina arvestatud peale ametialaste rikkumiste ka näiteks ametiisikute omastamist ja kelmust.