Helen Sildna külma vette hüppamise õppetunnid

Helen Sildna, kes peab ennast pigem üksiküritajaks ja tänavavõitlejaks, kellele ettevõtjaks olemine on uus kogemus, ütles, et kogu tema inimeste juhtimise kogemus pärineb vabatahtliku tööst.

"Rääkides networking’ust ja kontaktide loomisest, ei olnud see minu jaoks lihtne tee. Noorena olin hästi introvertne, mul oli hästi ebamugav pidulikel koosviibimistel n-ö õigesti käituda või teistele komplimente teha," rääkis Sildna.

"Ma ei teadnud, kuidas rahvusvahelisele turule minnes konkurendile oma välispartnerit tutvustada, mis peaks olema hästi elementaarne ja loomulik. Kuid kui ma hammustasin selle läbi, et mina ei peagi ootama, kuni keegi minuga kontakti võtta soovib, vaid mina ise saan minna ja teha esimese sammu, oli see minu jaoks kõige suurem kergendus, et sa ei pea olema äraootav, vaid saad minna ja võtta initsiatiivi," rääkis Sildna.

Tema esimesed läbirääkimised pärinevad ajast, kui ta töötas Peeter Rebase assistendi ja abilisena BDGs. "Leidsin end hästi ruttu olukorrast, kus pidin sõlmima finantsiliselt riskantseid kokkuleppeid rahvusvaheliste superstaaridega. Pidin suutma end kehtestada Londoni suurte bisnismenide seas. Õppisin selgeks, et uksed avanevad ainult nii palju, kui hästi oskame murda stereotüüpe ja pidada läbirääkimisi," rääkis ta.

Sildna esimene ränk läbirääkimiste õppetund pärineb rokkstaar Marilyn Mansoni esinema toomisest Moskvasse. „See oli täiesti katastroofiline projekt, kus kõik läks nii halvasti, kui halvasti üldse minna saab!“ meenutas Sildna. Kaks päeva enne kontserti tuli ilmsiks, et kõikidel grupiliikmetel ei olnud Vene viisat. "Sain aru, et mina, 23aastane tüdruk Eestist, pean Berliini Vene saatkonnas korraldama asjad nii, et kogu 50-liikmeline seltskond saaks kahe tunni jooksul viisad, sest muidu jääb kontsert ära," rääkis Sildna.

Sildna sõnul on eitav vastus läbirääkimiste esimene lähtepunkt. „Sa võtad ühe inimese toru otsa ja räägid temaga, selgitad olukorda seni, kuni jõuate lahenduseni. Ta ütleb sulle alguses "ei" ja loetleb kõik põhjused, miks ta sind aidata ei saa. Sina kuulad kannatlikult, kuni te mõlemad ratsionaalselt teate, miks ei saa plaani teostada. Ja siis hakkab pihta – sa oled orienteeritud vaid ühele asjale, sellele, et sina oled see, kes peab aitama tal õppida end aitama,“ ütles Sildna, ja lisas, et selles inimloomuse tundmaõppimise võlu seisnebki.

Sellest eluperioodist õppis Sildna oma sõnul veel, et iga kurja rokkstaari taga on inimlik pool ja see on teda hilisemas elus hästi palju inimestega suhtlemisel aidanud. „Ükskõik, missugune on inimeste staatus või nende avalik isiksus, see ei ole tegelikult mitte kunagi takistus,“ avalikustas Sildna.

Eesti edu võimalusteks peab Sildna loovust, talente ja uusi algatusi. See võikski tema sõnul olla meie peamine ressurss. Talent kasvab kõige paremini pinnases, kus on hea meelestatus ja valitseb tolerantus.

Õpin kogu aeg, vahel on need õppetunnid valusad, vahel kasulikud. Olen õppinud laskma teistel lahenduseni jõuda, ehkki tahaks ise minna ja olukorra ära lahendada. Selleks pean end kogu aeg treenima. Olen katastroofist käivituja, rahuhetkel tekib ärevus. Tegelikult on hästi oluline oma aega ka pere ja sõprade vahel balansseerida ja mitte heroiseerida kogu aeg action’is olekut.

Päeva sisu ongi probleemide lahendamine, see on meie tavapärane normaalsus.

Koera võtsin selle jaoks, et ta sunniks mind parki jalutama minema. Maandan ennast koeraga jalutades hästi.

Igasugused süsteemid. Olukorrad, kus sa väga selgelt näed, mida tuleks teha, aga inertne süsteem ei lase sel juhtuda. Vahel on see seotud avaliku sektoriga. Kärsitu inimesena soovin hästi kiirelt lahendusteni jõuda, aga olukorrad, kus pead töötama struktuuridega, kus puudub luksus, et asjad kiiresti toimivad, ootad tilk-tilga haaval, et midagi juhtuks.

Mind lükkab käima kõik ebamugav ja keeruline, millele süsteemi inertsus vastu töötab.

Ben Horowitzi „The hard thing about the hard things“ on küll üks raamat, kus räägitakse brutaalselt ja ausalt olukordadest, kui sa pead kellegi vallandama või palkama.

Marju Lauristini „Marjustini sajand“ – milline õnn, et on olemas riigi ajaloos poliitik, kus kõik erinevad valdkonnad saavad ühes inimeses kokku ja kuidas ta loob midagi holistilist. See raamat pakub mõtteainet ühiskonna terviku olemuse kohta. Ei ole nii, et vaid ettevõtjad või kultuuriinimesed muudaksid olukorda. Kõikidel on oma ülesanne täita.

Mine tööta kõigepealt hästitöötavas ettevõttes, ei ole vaja esimese asjana luua enda ettevõtet. Mine tööta parem kuskil, kus on inspireeriv juht, kes on võimeline sind usaldama. Ma ei ole kunagi suures ettevõttes töötanud ja see tunne mul puudub. Kuid selle üle on mul küll hea meel, et minu esimene tõeline ülemus oli Peeter Rebane. Mis ta mulle pakkus? Ta usaldas mind ja lasi mul neid hüppeid külma vette teha. Kui ta ei oleks mind üksi jätnud, ei oleks ma mitte kunagi tegutsema hakanud.