Valitsus eraldab riigikorterite loomiseks miljoneid

Valitsuse teate kohaselt on Eesti riik ja kohalikud omavalitsused vaid 4 protsenti elamufondi omanikud, samas Soomes on eluruumide mahust riiklikult toetatud üüripindu enam kui 15, Taanis 18, Rootsis 25, ja Hollandis 35 protsenti.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud Eesti elanike hoiakute ja eluasemeturu olukorra uuringust selgub, et avaliku sektori poolt toetatud üürielamispinnale on valmis elama asuma 26% kõigist vastajatest. Uuringu tulemused näitavad, et inimesed on liikumas paindlikuma elustiili poole, kus elukoht ei määra töökohta, vaid töökoht määrab elukoha ning inimesed ei ole enam nii kinni soovis eluaset omada, vaid eelistavad pigem üürida.

Juba Eesti elamumajanduse arengukava 2008–2013 nägi ette munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetamist vähemalt 150 eluruumi võrra aastas (st 2013. aastani 700 korterit), ent paraku ei viidud plaanitut ellu. Tol ajal hindas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lisaüürikorterite koguvajaduseks 6000 korterit. Hiljuti valitsuses heaks kiidetud Energiamajanduse arengukava 2030 näeb ette riiklikult toetatud energiatõhusa üürielamufondi loomise sihttasemeks samuti 6000 korterit. On ilmne, et tegelik vajadus üürielamispindade järele on tunduvalt suurem praegu olemasolevast ja meelestatus eluaset üürida on kasvutrendis.

Meetmest toetatakse uute elamute püstitamist ja olemasolevate renoveerimist eesmärgiga kasutada hooneid üürielamutena. Toetuse määr on kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetussumma on kuni 2,5 miljonit eurot taotleja kohta, sealjuures 2017. aastal saab taotleda maksimaalselt kuni 1 miljon eurot.

Omavalitsus, kes toetust taotleb peab esitama projekti majandusliku analüüsi ja hoone energiaklassi, näitama planeeringu sobivust ümbritsevasse keskkonda, tooma välja mobiilse tööjõu osakaalu ehitatavas korterelamus. Lisapunkte annab korterelamu rajamine Ida-Virumaale või Kagu-Eestisse.