Mario Draghil on järjest raskem stiimulit hoida

Kas see tähendab nüüd euroalal rahatrüki peatset lõppu? Rahapressi käivitamisest saab sel nädalal kaks aastat.

Ei tähenda, vastasid majanduseksperdid, kui agentuur Bloomberg neid enne sel nädalal toimuvat Euroopa Keskpanga korralist intressinõupidamist arvamust küsis. Stiimulist väljuma ja esimest baasintressimäärade tõusu plaanima hakkab Euroopa Keskpank ehk alles tuleva aasta lõpul või 2019. aasta alguses, oli valdav arvamus.

Küsimusi keskpanga stiimuli jätkumisest sunnib küsima euroalal järsu kiirenduse teinud inflatsioon – Eurostati esialgsel hinnangul kiirenes hinnatõusu tempo veebruaris euroalal kahele protsendile. See on kiirem kui näeb ette Euroopa Keskpanga mandaat – hoida inflatsioonitempo kahe protsendil lähistel, kuid sellest madalamal. Alles aasta eest, pea samal ajal, maadles Euroopa Keskpank euroalal langevate hindadega. Kahe protsendi suurust hinnatõusu tempot nähti euroalal viimati 2013. a jaanuaris. Viimase nelja kuuga on hinnatõusu tempo aga kahekordistunud.

Keskpank ei kiirusta stiimulit lõpetama ka euroala poliitiliste riskide pärast. Pooleteise nädala pärast on valimised Hollandis, siis järgnevad juba Prantsusmaa ja Saksamaa valimised. Reedel kergitasid Prantsusmaa börsi ja eriti pankade aktsiaid arvamusküsitluse tulemused, mis näitasid esimest korda võimalust, et Euroopa meelne tsentrist Emmanuel Macron võib äärmusparempoolse Rahvusrinde juhti Marine Le Peni edestada juba valimiste esimeses voorus. Toetus oli vastavalt 27% ja 25,5%. Seni on Prantsusmaa eurost ja Euroopa Liidust välja viia ähvardav Le Pen olnud vähemalt esimeses voorus kindel liider, ajades investorid närvi. Need pinged andsid läinud nädalal järele, näitas Prantsusmaa riigivõlakirjade tootluse alanemine.

Keskpanga stiimuli toel on jätkanud kosumist euroala majandus, mis reedel avaldatud IHS Markiti ostujuhtide indeksi järgi kasvab praegu kuue aasta kiireimas tempos. See varajane indikaator majanduses toimuvast, mida jälgitakse hoolega, kerkis 56 punktile jaanuari 54.4 punktilt, mis on parim tase 2011. aasta aprillist (iga näit üle 50 punkti tähendab kasvu – toim.). Sellisel tasemel näit annab alust prognoosida euroala majanduskasvu kiirenemist kvartali baasil 0,6%le läinud aasta viimase kvartali 0,4 protsendilt. Prantsusmaa näit 55.9 oli viie aasta tugevaim ning tugeva näiduga olid ka Saksamaa, Hispaania ja Itaalia. IHS Markiti peaökonomist Chris Williamson kommenteeris, et euroala majandusmootori kõik silindrid on töös.

Positiivseid uudiseid tuli ka investorite vaatest – Euroopa börsiettevõtete kasumid on kasvanud kiiremini kui USAs, ehkki ajaloolisest vaatest on need madalal tasemel. Just kehvad kasvuväljavaated on seni Euroopa börse USAga võrreldes tagasi hoidnud. Väljavaated on paremad ka tänu inflatsiooni taastumisele.

Samas ei ole kõik ka liiga roosiline. Euroalal on suur hulk uue kriisi materjali alates kriisi ajal veelgi enam rahaliidu riikide vahel suurenenud lõhedest Kreeka jätkuva tragöödia ning hapude laenude all vankuvate Itaalia pankadeni. Bloombergi analüütikud osutavad, et suurem risk kui Marine Le Peni võit Prantsusmaal, võib olla hoopis itaallaste kahanev toetus eurole.