Saneerimist üritanud Bauschmidt läheb ikkagi pankrotti

09. märts 2017, 14:30
Bauschmidti omanik Mait Schmidt tõdes juba veebruari alguses, et pankrot on iga päevaga järjest tõenäolisem.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170309/NEWS/170309675/AR/0/AR-170309675.jpg

Saneerimist üritanud Bauschmidt läks ikkagi pankrotiteele, võlgu on ehitajal kogunenud miljoneid eurosid. Peale selle ootab pankrot ees Bauschmidti Läti ehitusfirmat.

„Praegu tuleb ka pisar silma. Väga raske on rääkida sellest,“ ütles Bauschmidti omanik Mait Schmidt katkeval häälel. „Raske uskuda, et varadest saaks nii palju raha, et kõik võlad suudaksime maksta. Imesid ei juhtu.“

Esimene kohtuistung pankrotiavalduse läbivaatamiseks toimub aprilli alguses. „Üsna valus otsus. Mehed lihtsalt andsid alla,“ kommenteeris pankrotiavalduse esitamist ajutine pankrotihaldur, vandeadvokaat Veli Kraavi, kes seni keskendus Bauschmidti saneerimise nõustamisele.

Kõike liiga palju

Schmidt lisas, et omal moel tuli pankrot seetõttu, et kõik asjad läksid väga hästi. „Tahtsime ehitada suuri maju Tallinnas, saime neid ehitada. Tahtsime ehitada välismaal – saime ehitada Lätis, Leedus ja Soomes. Tahtsime ehitada sildasid ja viadukte – suutsime osta K-Mosti. Tahtsime ehitada infrat – saime trammiteede suurepärase lepingu,“ rääkis Schmidt. „Aga seda kõike oli liiga palju. Sellest tuligi ebaõnnestumine. See on nii nukker, et …“

Schmidt iseloomustas ka siinset turgu. „Ääretult raske on siin täna läbi lüüa, ellu jääda ja võidelda. Eks läheb aega, enne kui suudan selle kõik läbi analüüsida.“

Võlausaldajate nimekiri on Kraavi hinnangul pikk. „Arvan, et neid on üle saja kindlasti.“ Kohustusi on Bauschmidti kukil 4 miljonit eurot, ilmselt suureneb võlg tingimuslike nõuete tõttu. „On palju garantiikohustusi, mille puhul on ebaselge, kas need realiseeruvad või mitte,“ märkis Kraavi.

Suurim võlausaldaja on Nordea pank, kellelt võttis Bauschmidt laenu, et osta pensionipõlve pidama hakanud Anatoli Kononenkolt 1,3 miljoni euro eest silla- ja tunneliehitaja K-Most, mis kannab nüüd Baumosti nime. Viimane on tänu kinnisvarale ja pikale ajaloole Bauschmidti kõige väärtuslikum vara. Baumosti eest õnnestuks küsida umbes 2,5 miljonit eurot. Bauschmidti kogu vara väärtus ulatub praegu kahe-kolme miljoni euro kanti, hindas Kraavi.

Kraavi ennustab, et Bauschmidti pankrotimenetlus kulgeb tulevikus raskelt. „Osa tellijatega tuleb kindlasti kohtusse minna. Silma järgi 600 000 kuni 700 000 eurot võiks seal olla küll,“ täpsustas Kraavi, millist summat tahavad tellijatelt välja nõuda.

“Objektid tegime lõpuni, kuigi saime paljudel objektidel kahjumit,” lausus Schmidt. “Need neli aastat … Üle saja miljoni euro eest jõudsime teha üle 50 projekti. Nii palju sai ühiskonnale antud. Ja ongi kõik.”

Läti tütar pankrotis

Bauschmidti kontserni osa lülisid jätkab tööd, kinnitas Kraavi – näiteks Soome tütar ja Baumost. Lätis on lood teised, sest sealne sidusfirma SIA Bauschmidt esitas kahjumis objektide tõttu pankrotiavalduse. Läti firmal oli mullu kaks objekti, ühele sai saatuslikuks Schmidti sõnul bürokraatia, teisel vedas alt koostöö tellija ja järelevalvega. Võlad jäävad alla 100 000 euro.

Kraavi hinnangul tõmbasid Bauschmidti vee alla vaidlus arendaja Endoveriga ja paar kahjumlikku objekti. Samuti julge laienemine. „Suurelt ette võetud asjad. Väga suur puhvrit ka ei olnud, millega võimalikke auke katta. Maksejõuetuse põhiline põhjus on miinuses objektid, millega Bauschmidt hävis.“

Bauschmidt tegi leppetrahvi nõudnud Endoveriga kokkuleppe, mis ei olnud Kraavi sõnul mõistlik. Selle asemel pidanuks kohtule panustama.

Kokkuleppe järgi kaotas Bauschmidt rohkem kui pool miljonit eurot. “Sai sellest asjast nii vähe. Mul on tunne, et Bauschmidtile tehti ikkagi liiga,“ lausus Kraavi. „Paljud töövõtjad mängivadki selliste asjade peale, aga Endoveri suhtes ei ole ma kellegagi rääkinud.“

Saneerimine hirmutas

Saneerimisest teatamine tekitas Kraavi sõnul negatiivsema efekti, kui Bauschmidti inimesed oletasid. Tellijad lõpetasid eri põhjustel lepinguid, samuti ei laekunud maksed.

„Hakati igasuguseid põhjusi otsima viivitamiseks. Mitteametlikult öeldi, et meil ei ole enam mingit motiivi teiega siin edasi töötada,“ kirjeldas Kraavi. „Kõik allhankijad nõudsid sajaprotsendilist ettemaksu, et üldse platsile tulla. Samuti materjalide tarnijad. See oli murdepunkt.“

Kraavi on kindel, et saneerimiskava läinuks läbi, kui polnuks lepingutest taganemist. „See vääris proovimist. Mait Schmidt tõesti väga-väga püüdis,“ ütles Kraavi Bauschmidti päästmise kohta. „Pankrotti andnuks ära hoida, aga kuna oli põgenemine ja sellega sisuliselt rahavood kaovad, siis lõpuks ongi pankrot ukse ees.“

Enne Bauschmidti asutamist aastal 2012 oli Schmidtil pikem side Nordeconiga. Talle kuulus Nordeconi emafirmas Nordic Contractors 15% aktsiatest. Schmidt ja Nordeconi suuromanik Toomas Luman olid vaenujalal, kuid 2013. aastal jõudsid kokkuleppele ja Luman ostis Schmidti välja.

Nii keskendus Schmidt Bauschmidti ülesehitamisele – ettevõte jõudis kiiresti Eesti edukamate ehitajate esisajasse. Bauschmidti käive oli 2015. aastal 21 miljonit eurot ja kasum üle 600 000 euro. Bauschmidti läinud aasta käive ületas 30 miljoni euro piiri. Samal ajal ootab ees suur kahjum, märkis Schmidt detsembris. 

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    09. March 2017, 11:49
    Otsi:

    Ava täpsem otsing