Uuring: Eesti juht ei taha riskida altkäemaksu andmata jätmisega

Majanduslikku olukorda arvestades pole võimalik ettevõttel ausal teel edu saavutada, sest kui ise jätad altkäemaksu pakkumata, teevad seda teised sama sektori ettevõtted niikuinii. Nii tajub audiitorfirma Ernst & Youngi juhtivaudiitori ja finantspettuste uurija Marilin Pikaro sõnul olukorda suur hulk Eesti ettevõtete tippjuhte.

Uuringus pettuste ja korruptsiooniga seonduvate seisukohtade väljaselgitamiseks osales tänavu märtsis 254 Eesti juhti eri äriühingutest ja avalikust sektorist. 49% neist arvab, et korruptiivne käitumine on Eestis laialt levinud. Nii arvajate osakaal on aastaga kasvanud, mullu oli see 40% ehk arvamus korruptsioonist kui probleemsest nähtusest Eestis on süvenenud 22,5% võrra mullusega võrreldes.

Enim tajutakse korruptsiooni tõttu konkurentsi kahjustumist tootmises ja tööstuses ning jae- ja hulgikaubanduses. Kolmandik ettevõtetest on seisukohal, et rangete korruptsioonivastaste meetmete järgimine kärbiks nende konkurentsivõimet turul, sest keegi teine püüab ikkagi petta.

Kitsas pilt

Enamik juhte tõi Pikaro sõnul välja, et korruptsiooni ja pettuseid saab avastada kõige paremini korraliku sisekontrolli või välise auditi abil. Aas aga ütles, et niimoodi vaatab enamik juhte korruptsioonivastast võitlust väga kitsalt. „Sisekontroll ja välisaudit on pettuse avastamiseks kõige kehvemas positsioonis. Hetkel, mil pettust toime pannakse, pole neid kohal,“ ütles Aas.

Tema sõnul peab töötajatel olema hea töötada, sest kui inimesed tunnevad end hästi, ei hakka nad organisatsiooni seestpoolt õõnestama. Enim kahjustavad organisatsiooni huve just enda töötajad. „Küsimus on organisatsioonikultuuris ja läbipaistvuses. Juhtidest sõltub peaaegu kõik. Organisatsioon joondab end selle järgi, mida juht teeb, mitte selle järgi, mida ta ütleb. Viirused ei taha ju ka levida organismis, mis on terve ja treenitud. Oluline on rõhutada, et kui pettust märgatakse, sellest ka teavitataks,“ lausus Aas.

Trend maailmas: Y-generatsioon valmis korruptsiooni õigustama

Y-generatsiooni esindajatest on üks neljast valmis õigustama ebaeetilist käitumist, et teenida majanduslikku kasu või edendada oma karjääri.

See kehtib 25–34aastate kohta. Sellest vanema põlvkonna seas on ebaeetilist käitumist samade hüvede nimel valmis õigustama vaid üks kümnest inimesest. Nii selgus mullu aasta lõpus ja tänavu aasta algul tehtud Ernst & Youngi rahvusvahelisest pettuseriskide uuringust, kus osales mitu riiki Euroopast, Lähis-Idast, Aafrikast ja India.

Y-generatsiooni selline suhtumine on aga audiitorifirma Ernst & Youngi partneri Ivar Kiigemäe sõnul ohtlik, kuna Y-generatsioon on meie tulevased juhid. Eestis sellist vanusest lähtuvat uuringut pole tehtud.

Vohava korruptsiooni vastu riigil uus relv

Aasta algul esitletud reaalsete tuvastatud majanduskuritegude ülevaatest selgus, et korruptsioonikuritegude arv tõusis mullu rekordtasemele.

557 tuvastatud juhtumist on kaks kolmandikku altkäemaksuasjad. See on erandlik, kuna üldine kuritegude arv on languses.

Arvu ajasid eriti suureks suured võltsimisjuhtumid ARKis, mille iga episood registreeriti eraldi, kuid number oleks ilma nendetagi suur.

Korruptsiooni vastu võitlemiseks lõi justiitsministeerium eraldi nõukogu, et ühiskonnas juurduvat probleemi kärpima hakata.