Uuring: Eesti juht ei taha riskida altkäemaksu andmata jätmisega

Artikkel

- Uudised
- Mari Mets
- 9. mai 2017 kell 14:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uuring: Eesti juht ei taha riskida altkäemaksu andmata jätmisega
Ligi pooled küsitletud Eesti juhid kardavad, et kui nemad altkäemaksu ei paku, teeb seda konkurent ja võidab tehingu, selgus Ernst & Youngi pettuseriskide uuringust.
49%küsitletud Eesti juhtidest arvab, et korruptsioon on Eestis levinud ja suur probleem.
Majanduslikku olukorda arvestades pole võimalik ettevõttel ausal teel edu saavutada, sest kui ise jätad altkäemaksu pakkumata, teevad seda teised sama sektori ettevõtted niikuinii. Nii tajub audiitorfirma Ernst & Youngi juhtivaudiitori ja finantspettuste uurija Marilin Pikaro sõnul olukorda suur hulk Eesti ettevõtete tippjuhte.
Uuringus pettuste ja korruptsiooniga seonduvate seisukohtade väljaselgitamiseks osales tänavu märtsis 254 Eesti juhti eri äriühingutest ja avalikust sektorist. 49% neist arvab, et korruptiivne käitumine on Eestis laialt levinud. Nii arvajate osakaal on aastaga kasvanud, mullu oli see 40% ehk arvamus korruptsioonist kui probleemsest nähtusest Eestis on süvenenud 22,5% võrra mullusega võrreldes.
Enim tajutakse korruptsiooni tõttu konkurentsi kahjustumist tootmises ja tööstuses ning jae- ja hulgikaubanduses. Kolmandik ettevõtetest on seisukohal, et rangete korruptsioonivastaste meetmete järgimine kärbiks nende konkurentsivõimet turul, sest keegi teine püüab ikkagi petta.
1/5vastanutest arvab, et kui tema altkäemaksu ei paku, siis teeb seda konkurent.
Petturid on kusagil mujal
Tervelt 99% küsitlusele vastanud juhtidest on kindlad, et nende organisatsioonis töötavad ausad inimesed. Eetilise äri põhimõtetest räägitakse üha enam. Kuid siiski on üle 70% juhtudest pettuse toime pannud siiski enda töötaja, keda usutakse aus olevat.
Kolmandik vastanutest on kogenud mõnda pettusejuhtumit, enamasti ettevõtte vara omastamist, väärkasutust, võltsimist, fiktiivsete dokumentide esitamist või andmetega manipuleerimist. Valdav osa pettuste tõttu ettevõtetele tekitatud kahjust jääb alla 10 000 euro, kuid 13% ettevõtetest on saanud kahju isegi üle 100 000 euro.
Juhtide ettepanekud: kuidas vähendada korruptsiooni Eestis?
Altkäemaksu nõudvate ametnike häbiposti seadmine
Korruptsioonis osalenule ärikeelu karmistamine
B2B äris samas sektoris edasi tegutsemise keelamine ettevõtetel, kes on olnud seotud korruptsioonijuhtumiga
Korruptsioonist ja pettustest avalikult rääkimine
Juhtide roteerimine riigifirmades
Siseauditite ja –kontrollide efektiivsem töö
Üleminek tehnoloogilistele lahendustele, mis võimaldaks automaatseid kontrolle, vältides inimeksimusi
Politsei- ja piirivalveameti peadirektori arenduse ala asetäitja Krista Aasa sõnul on hakatud viimastel aastatel korruptsioonist palju rohkem rääkida, mistõttu on korruptsioon jõudnud paremini inimeste teadvusse ning sellest võib jääda petlik mulje, et korruptsioon on hakanud vohama.
Ta tõi välja, et viis aastat on tegutsenud kriminaalpolitseis korruptsioonikuritegude büroo, ülikoolid on lisanud õppekavadesse aineid, kus õpetatakse pettuste vastu võitlema ja avalikkuse ette on toodud mitu suurt korruptsioonijuhtumit, mis on tekitanud palju diskussiooni.
Illusoorne korruptsioon omaette oht
„Mida rohkem sellega tegeleme, seda rohkem tundub, et see on probleem. Kui me sellest ei räägi, võib jääda petlik mulje, et seda polegi. Ma arvan, et Eesti ei muutu järjest korrumpeerunumaks ja pettuste levik pole kasvanud,“ rääkis Aas.
Ta märkis aga, et tunnetus, et kellegi konkurentsieelis kaob ja ta ei teeni kasumit, kui ei kasuta ebaausaid meetodeid, võib tuua äraspidise efekti ja hakatakse ise sellepärast korruptiivselt käituma, mis omakorda võimendab probleemi.
Täna tutvustasid uuringu tulemusi Krista Aas PPAst (esiplaanil) ning Marilin Pikaro ja Ivar Kiigemägi Ernst & Youngist.
Kitsas pilt
Enamik juhte tõi Pikaro sõnul välja, et korruptsiooni ja pettuseid saab avastada kõige paremini korraliku sisekontrolli või välise auditi abil. Aas aga ütles, et niimoodi vaatab enamik juhte korruptsioonivastast võitlust väga kitsalt. „Sisekontroll ja välisaudit on pettuse avastamiseks kõige kehvemas positsioonis. Hetkel, mil pettust toime pannakse, pole neid kohal,“ ütles Aas.
Tema sõnul peab töötajatel olema hea töötada, sest kui inimesed tunnevad end hästi, ei hakka nad organisatsiooni seestpoolt õõnestama. Enim kahjustavad organisatsiooni huve just enda töötajad. „Küsimus on organisatsioonikultuuris ja läbipaistvuses. Juhtidest sõltub peaaegu kõik. Organisatsioon joondab end selle järgi, mida juht teeb, mitte selle järgi, mida ta ütleb. Viirused ei taha ju ka levida organismis, mis on terve ja treenitud. Oluline on rõhutada, et kui pettust märgatakse, sellest ka teavitataks,“ lausus Aas.
Trend maailmas: Y-generatsioon valmis korruptsiooni õigustama
Y-generatsiooni esindajatest on üks neljast valmis õigustama ebaeetilist käitumist, et teenida majanduslikku kasu või edendada oma karjääri.
See kehtib 25–34aastate kohta. Sellest vanema põlvkonna seas on ebaeetilist käitumist samade hüvede nimel valmis õigustama vaid üks kümnest inimesest. Nii selgus mullu aasta lõpus ja tänavu aasta algul tehtud Ernst & Youngi rahvusvahelisest pettuseriskide uuringust, kus osales mitu riiki Euroopast, Lähis-Idast, Aafrikast ja India.
Y-generatsiooni selline suhtumine on aga audiitorifirma Ernst & Youngi partneri Ivar Kiigemäe sõnul ohtlik, kuna Y-generatsioon on meie tulevased juhid. Eestis sellist vanusest lähtuvat uuringut pole tehtud.
Vohava korruptsiooni vastu riigil uus relv
Aasta algul esitletud reaalsete tuvastatud majanduskuritegude ülevaatest selgus, et korruptsioonikuritegude arv tõusis mullu rekordtasemele.
557 tuvastatud juhtumist on kaks kolmandikku altkäemaksuasjad. See on erandlik, kuna üldine kuritegude arv on languses.
Arvu ajasid eriti suureks suured võltsimisjuhtumid ARKis, mille iga episood registreeriti eraldi, kuid number oleks ilma nendetagi suur.
Korruptsiooni vastu võitlemiseks lõi justiitsministeerium eraldi nõukogu, et ühiskonnas juurduvat probleemi kärpima hakata.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum