Swedbank: ekspordikasv on tugev, kuid mitte laiapõhjaline

Ekspordikäibe suurenemist toetavad nii tugevnenud välisnõudlus kui ka ekspordihindade tõus (märtsis aastases võrdluses +7%). Eesti päritolu kaupade ekspordi maht kasvas esialgsete arvestuste järgi 10%.

Samas, kaks kolmandikku ekspordi kasvust tuli vaid kolmest kaubagrupist (põlevkiviõli-, puidu- ja mustmetalltooted) ning ei olnud seega väga laiapõhjaline. Euroopa Liidu riikide osakaal Eesti päritolu kaupade ekspordis on viimastel aastatel tasapisi vähenenud, samas kui Eesti ettevõtted on suunanud üha rohkem oma eksporti kolmandatesse riikidesse. Kuigi Hiina osakaal Eesti kaupade ekspordis on suurenenud (2013. aastal 0,8%, 2017.aastal 2,3%), tuleb see peamiselt vaid kahest kaubagrupist – mobiilsideseadmetest ja puidutoodetest. Hiina osakaal Eesti kaupade ekspordis on kasvanud sellel aastal juba suuremaks kui meie eksport Venemaale (mille osakaal on viimastel aastatel vähenenud).

Kuigi möödunud aasta lõpus muutus maailmakaubandus taas aktiivsemaks, jääb selle kasv praegu oluliselt alla kriisieelsetele aastatele. Seevastu peaks Eesti suuremate kaubanduspartnerite impordinõudlus meie hinnangul sel aastal paranema. See pakub Eesti ettevõtetele rohkem ekspordivõimalusi. Ekspordihindade kasv aitab täiendavalt suurendada käivet. Eesti ettevõtete uued eksporditellimused on sel aastal suurenenud ning tööstusettevõtete hinnangul on nende tootmismahu ja ekspordi kasvu lähikuude väljavaade paranenud. Samuti hindavad nad oma konkurentsivõimet välisturgudel, eriti just kolmandates riikides, aina paremaks.