Äripäev • 10. mai 2017 kell 10:55

Swedbank: ekspordikasv on tugev, kuid mitte laiapõhjaline

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina  Foto: Postimees/Scanpix

Eesti päritolu kaupade väljaveo tugev kasv märtsis oli ootuspärane (aastases võrdluses +17%). Tegemist on viimaste aastate kiireima kasvuga, kommenteerib väliskaubanduse statistikat Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Ekspordikäibe suurenemist toetavad nii tugevnenud välisnõudlus kui ka ekspordihindade tõus (märtsis aastases võrdluses +7%). Eesti päritolu kaupade ekspordi maht kasvas esialgsete arvestuste järgi 10%.

Samas, kaks kolmandikku ekspordi kasvust tuli vaid kolmest kaubagrupist (põlevkiviõli-, puidu- ja mustmetalltooted) ning ei olnud seega väga laiapõhjaline. Euroopa Liidu riikide osakaal Eesti päritolu kaupade ekspordis on viimastel aastatel tasapisi vähenenud, samas kui Eesti ettevõtted on suunanud üha rohkem oma eksporti kolmandatesse riikidesse. Kuigi Hiina osakaal Eesti kaupade ekspordis on suurenenud (2013. aastal 0,8%, 2017.aastal 2,3%), tuleb see peamiselt vaid kahest kaubagrupist – mobiilsideseadmetest ja puidutoodetest. Hiina osakaal Eesti kaupade ekspordis on kasvanud sellel aastal juba suuremaks kui meie eksport Venemaale (mille osakaal on viimastel aastatel vähenenud).

Kuigi möödunud aasta lõpus muutus maailmakaubandus taas aktiivsemaks, jääb selle kasv praegu oluliselt alla kriisieelsetele aastatele. Seevastu peaks Eesti suuremate kaubanduspartnerite impordinõudlus meie hinnangul sel aastal paranema. See pakub Eesti ettevõtetele rohkem ekspordivõimalusi. Ekspordihindade kasv aitab täiendavalt suurendada käivet. Eesti ettevõtete uued eksporditellimused on sel aastal suurenenud ning tööstusettevõtete hinnangul on nende tootmismahu ja ekspordi kasvu lähikuude väljavaade paranenud. Samuti hindavad nad oma konkurentsivõimet välisturgudel, eriti just kolmandates riikides, aina paremaks.

Kahjuks jätkus märtsis aga juba üheksandat kuud järjest investeeringute aluseks olevate kapitalikaupade impordi rahaline langus. Seega võisid ka esimeses kvartalis jääda ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse jätkuvalt nõrgaks. Seda vaatamata tööstusettevõtete vaba kapitali osakaalu vähenemisele.

Ettevõtete ekspordikäibe kasv aitab kompenseerida liialt kõrgele tõusnud tööjõukulude negatiivset mõju ettevõtete kasumlikkusele ning parem välisnõudluse ja hinnakasvu väljavaade parandavad nende investeerimisvõimalusi. Kuigi euro kurss dollari suhtes meie hinnangul sel aastal tugevneb, peaks selle (negatiivne) mõju kaupade ekspordile olema tagasihoidlik, kuna Eesti kaupade eksporditehingud toimuvad valdavalt euros ning dollari osakaal on vaid ligikaudu kümnendik.

Hetkel kuum