- OMX Baltic−0,54%317,22
- OMX Riga−0,32%991,73
- OMX Tallinn−0,48%2 241,4
- OMX Vilnius−0,49%1 490,64
- S&P 5000,31%7 376,86
- DOW 30−0,46%51 285,73
- Nasdaq 1,09%24 579,42
- FTSE 100−1,01%10 673,94
- Nikkei 225−5,96%57 434,77
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%91,35
- OMX Baltic−0,54%317,22
- OMX Riga−0,32%991,73
- OMX Tallinn−0,48%2 241,4
- OMX Vilnius−0,49%1 490,64
- S&P 5000,31%7 376,86
- DOW 30−0,46%51 285,73
- Nasdaq 1,09%24 579,42
- FTSE 100−1,01%10 673,94
- Nikkei 225−5,96%57 434,77
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%91,35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa Komisjon arvutab Eesti defitsiiti teisiti
Esiteks pidada eelarvepoliitikas kinni stabiilsus- ja kasvupakti nn ennetava osa reeglitest, mis eeldavad kinni pidamist 2018. aastaks seatud keskmise pikkusega eelarve-eesmärkidest, millest Eesti riskib kõrvale kalduda. Rohkem tuleks pingutada ka selle nimel, et sotsiaalkindlustusvõrk vastaks paremini vajadustele ning jätkata jõupingutusi naiste ja meeste suure palgalõhe vähendamiseks.
Teine soovitus puudutab investeeringuid teadus- ja arendustöösse ning innovatsiooni. Siin on Eestil veel maad minna, muu hulgas saaks parandada teadusasutuste ja ettevõtete omavahelist koostööd. Eesti ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustöösse ning innovatsiooni on 0,69% SKPst, mis jääb allapoole ELi keskmist 1,3% tasemel.
Komisjon märgib ära, et Eesti kavatseb eelarvepoliitikat lõdvemale lasta. Eesti valitsus on keskmise pikkusega eelarve-eesmärgi alandanud struktuurselt tasakaalult aastaks 2018 0,5% suuruseks defitsiidiks osakaaluna SKPst. Valitsus tahab liikuda läinud aasta 0,3% suuruselt ülejäägilt tänavu 0,5% ja tuleval aastal 0,8%-lisele defitsiidile. Eesti rehkenduste järgi tähendaks see tänavu 0,2% suurust struktuurset ülejääki ja tuleval aastal 0,5% suurust struktuurset defitsiiti, mis jääb keskpika perioodi eelarve eesmärgi piiresse.
Euroopa Komisjoni ühtse metoodika järgi tehtud arvutuste järgi, kus on arvesse võetud majandustsüklit ja ühekordseid meetmeid, oleks eelarve tänavu 0,1% SKPst ja tuleval aastal 0,9% SKPst struktuurses defitsiidis, mis on suurem defitsiit kui keskpikas vaates seatud eesmärk.
Aastaks 2018 soovitab Komisjon Eestil võetud sihist kinni pidada, mis võib eeldada täiendavate meetmete vajalikkust. Kui poliitikat ei muudeta, võib see tähendada eesmärgist kerget kõrvalekallet. Komisjoni hinnangul võib Eesti vajada täiendavaid meetmeid, et 2018. a eesmärgist kinni pidada.
Riigi võlakoorem jääb allapoole 10% taset SKPst. Küsitavusi leiab komisjon 2018. a järgsetes tuluprognoosides.
Oma analüüsis märgib komisjon, et Eestis on hästi toimiv tööturg, kuid sissetulekute ebavõrdsus on üks ELi suuremaid. Rikkaima 20% inimeste sissetulekute suhe vaeseima 20% inimeste sissetulekutesse kasvas 2012. aasta 5,4-lt 2015. aastaks 6,2-ni. Ebavõrdsuse suurenemise põhjuseks on kõrge kvalifikatsiooniga töötajate kiire palgakasv, samas kui pensionäride, sotsiaaltoetustest ning töötutoetustest sõltuvate inimeste sissetulekud ei ole viimastel aastatel samas tempos suurenenud. Vaesusriskis elavate inimeste osakaal on kasvanud 15,8%-lt aastal 2010 21,6%-le aastaks 2015. Valitsus on samas astunud samme maksusüsteemi progressiivsemaks muutmiseks.
Naiste ja meeste palgalõhe kohta märgib Euroopa Komisjon, et see on küll 2014. aasta 28,3% pealt alanenud viimastel mõõtmistel 26,9%-le, kuid on jätkuvalt Euroopa Liidu suurim.
Üldiselt on ELi ja euroala majandus Euroopa Komisjoni hinnangul küllalt vastupidav, kuid siiski põhjustavad probleeme tootlikkuse aeglane kasv, kriisi tagajärjed, sealhulgas püsiv ebavõrdsus, ja peamiselt välisteguritest tingitud ebakindlus.
„Majanduslikud suundumused on üldiselt positiivsed ja annavad meile võimaluse suurendada majanduse konkurentsi- ja vastupanuvõimet ning innovatiivsust. Esmatähtsaks tuleb pidada reforme, millega muudetakse majanduskasv kaasavamaks ja parandatakse tootlikkust. ELi majanduse taastumise tugevdamise ja jätkusuutlikkuse huvides tuleb ellu viia struktuurireformid, hoogustada investeerimist ja teostada vastutustundlikku eelarvepoliitikat,“ ütles euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav asepresident Valdis Dombrovskis.
Eelarvepoliitika tõusis teemaks
Võrreldes eelmise aastaga on tänavu Eesti soovitustes kaks uut teemat. Kõigepealt soovitus parandada sotsiaalse turvavõrgu piisavust, mis aitaks vähendada sissetulekute ebavõrdsust. Teiseks uueks teemaks on eelarvepoliitika.
Euroopa Komisjon hindab Eesti eelarvepositsiooni lähtudes stabiilsus- ja kasvupakti reeglitest. Selle järgi seab iga riik endale keskpika perioodi eelarve-eesmärgi, millest tuleb kinni pidada. Eesti soovis eelarve-eesmärki lõdvendada ja seada uueks eesmärgiks struktuurse eelarvepuudujäägi 0,5%-SKP-st, mis iseenesest on kooskõlas stabiilsus- ja kasvupakti reeglitega. Küsimus on aga seatud eelarve-eesmärgist kinnipidamises. Komisjon näeb Eesti majanduse potentsiaali tagasihoidlikumana kui valitsus ning ennekõike seetõttu on komisjoni hinnangul Eesti struktuurne eelarvepuudujääk sellel aastal 0,1% (valitsuse hinnang 0,2% ülejääki) ja järgmisel aastal 0,9% SKPst (valitsuse hinnang 0,5%). Seega näeme riski, et Eesti ei suuda 2018. aastal seatud -0,5% eelarve-eesmärgist kinni pidada. Seetõttu puudutab üks soovitustest eelarvepoliitikat ning vajadust hoida järgmise aasta eelarvepuudujääk seatud eesmärgi piires.
Sarnaselt eelmisele aastale on ka sellel aastal jätkuvalt soovitus vähendada soolist palgalõhet ning suurendada erainvesteeringuid tehnoloogiasse ja innovatsiooni. Kuna nendes valdkondades pole viimase aasta jooksul suuri edasiminekuid olnud, siis soovitusi korratakse.
Samas on ka valdkondi, kus Eestile on varasematel aastatel soovitus antud ning mis on seejärel hakanud jõudsalt arenema. Näiteks kohalike omavalitsuste reform ja kohalike avalike teenuste kättesaadavuse parandamine, mida Komisjon on mitmel varasemal aastal soovitanud. Tänaseks on reform jõudsalt käivitunud, mis loob eeldused elujõuliste omavalitsuste tekkimiseks ning seeläbi paraneb ka teenuste pakkumine inimestele. Siiski on avalike teenuste paremaks pakkumiseks oluline veel tagada, et omavalitsuste ja riigi vaheline ülesannete jaotus oleks selge ning samuti kaasajastada omavalitsuste rahastamispõhimõtteid.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik
.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Rahandusminister: laenureitingu hoidmiseks on tarvis püsikulu vähendada
Äripäeva eksperiment: käisime Portugalis korterit ostmas
Podcastid
Enimloetud
6
Rahandusminister: laenureitingu hoidmiseks on tarvis püsikulu vähendada
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele