Eelarvepoliitika tõusis teemaks
Võrreldes eelmise aastaga on tänavu Eesti soovitustes kaks uut teemat. Kõigepealt soovitus parandada sotsiaalse turvavõrgu piisavust, mis aitaks vähendada sissetulekute ebavõrdsust. Teiseks uueks teemaks on eelarvepoliitika.
Euroopa Komisjon hindab Eesti eelarvepositsiooni lähtudes stabiilsus- ja kasvupakti reeglitest. Selle järgi seab iga riik endale keskpika perioodi eelarve-eesmärgi, millest tuleb kinni pidada. Eesti soovis eelarve-eesmärki lõdvendada ja seada uueks eesmärgiks struktuurse eelarvepuudujäägi 0,5%-SKP-st, mis iseenesest on kooskõlas stabiilsus- ja kasvupakti reeglitega. Küsimus on aga seatud eelarve-eesmärgist kinnipidamises. Komisjon näeb Eesti majanduse potentsiaali tagasihoidlikumana kui valitsus ning ennekõike seetõttu on komisjoni hinnangul Eesti struktuurne eelarvepuudujääk sellel aastal 0,1% (valitsuse hinnang 0,2% ülejääki) ja järgmisel aastal 0,9% SKPst (valitsuse hinnang 0,5%). Seega näeme riski, et Eesti ei suuda 2018. aastal seatud -0,5% eelarve-eesmärgist kinni pidada. Seetõttu puudutab üks soovitustest eelarvepoliitikat ning vajadust hoida järgmise aasta eelarvepuudujääk seatud eesmärgi piires.
Sarnaselt eelmisele aastale on ka sellel aastal jätkuvalt soovitus vähendada soolist palgalõhet ning suurendada erainvesteeringuid tehnoloogiasse ja innovatsiooni. Kuna nendes valdkondades pole viimase aasta jooksul suuri edasiminekuid olnud, siis soovitusi korratakse.
Samas on ka valdkondi, kus Eestile on varasematel aastatel soovitus antud ning mis on seejärel hakanud jõudsalt arenema. Näiteks kohalike omavalitsuste reform ja kohalike avalike teenuste kättesaadavuse parandamine, mida Komisjon on mitmel varasemal aastal soovitanud. Tänaseks on reform jõudsalt käivitunud, mis loob eeldused elujõuliste omavalitsuste tekkimiseks ning seeläbi paraneb ka teenuste pakkumine inimestele. Siiski on avalike teenuste paremaks pakkumiseks oluline veel tagada, et omavalitsuste ja riigi vaheline ülesannete jaotus oleks selge ning samuti kaasajastada omavalitsuste rahastamispõhimõtteid.
Katrin Höövelson
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik