Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas hinnata börsiettevõtteid?
Tarvo Vaarmets Investeerimisklubis.
Õigete aktsiate valikul on väga tähtis ettevõtte analüüs ning selleks peab iga investor leidma endale sobivaima lähenemise, leidis Tallinna Tehnikaülikooli finantsökonoomika doktorant ning Äripäeva endine börsitoimetaja Tarvo Vaarmets.
Finantsturgudel tegutsemise kogemust rohkem kui 15 aastat
Finantsturgude analüütik Swedbankis
Varasemalt töötanud Äripäeva börsitoimetuses
Kriisi ajal aitas Swedbanki restruktureerimisüksuses päästa raskustesse sattunud ettevõtteid
Rahakühvelduse strateegia autor
Doktorant Tallinna Tehnikaülikoolis, keskendudes investorite käitumise uurimisele.
Eesti Panga teaduspreemia kahekordne laureaat
„Aktsiate hindamine on täpselt nii keeruline, kui keegi selle enda jaoks ise ajab,“ leidis Vaarmets nädalapäevad tagasi toimunud Investeerimisklubi üritusel. „Analüüsi saab teostada ka väga lihtsasti ning alati pole vaja ülidetailseks minna,“ rääkis ekspert.
Seejuures peab Vaarmets oluliseks, et iga investor ise ettevõtteid uuriks ning oma investeeringutele hinnangu annaks. „Kui kasutada ainult analüütikute arusaamasid, siis tuleb arvestada, et igaühel on oma lemmiknäitajad ja –suhtarvud, mis teise investori jaoks ei pruugi tähtsad olla,“ selgitas ta. „Hinnasihid on alati subjektiivsed ja nendega kaasneb mingi viga,“ arvas Vaarmets.
Lisaks tõi Vaarmets välja, et analüütikud võivad olla mõjutatud ka töö tellijast. „Paraku võivad analüütikute hinnangud olla kaldu makstava summa suunas,“ märkis ta. „Heaks näiteks on reitinguagentuurid, kes hindavad ka raha eest ega pruugi seetõttu alati objektiivsed olla.“ Samuti tõuseb ettevõtteid ise hinnates investori rahanduslik pädevus, mis väljendub hiljem ka portfelli paremas tootluses.
Hinda ka „pehmelt“
Vaarmets leiab, et ettevõtete hindamist ei pea alustama tingimata numbritest. „Numbrid on tagajärg, mitte põhjus,“ märkis ta. Ekspert lisas, et „pehme“ hindamine võib pikaajalise investori jaoks isegi olulisem olla kui kvantitatiivsed näitajad.
„Pehme“ hindaja võtab Vaarmetsa definitsiooni kohaselt arvesse seda, milline on ettevõtte ärimudel, millises sektoris ettevõte toimetab ning millised on ettevõtte juhtkond, sisekliima, töötajate kollektiivne käitumine jne. „Nii näiteks määrab juhtkond ettevõtte kultuuri, kultuurist sõltub aga töötajate kollektiivne käitumine ja väärtused,“ selgitas ta. „Töötajate käitumine mõjutab aga ettevõtte tulemusi, millele reageerib aktsia hind.“
Lisaks organisatsioonisisese kultuuri kujundamisele loob juht aga ka ettevõtte välise kuvandi. Vaarmets toob näiteks 2010. aasta ja börsiettevõtte Baltika. Nimelt kirjutas ta toona Äripäevas ettevõtte kehvade majandustulemuste ning aktsia 10protsendilise languse peale kommentaari pealkirjaga „Baltika vajus täiesti ära.“
Seepeale süüdistas börsiettevõtte juht Meelis Milder Äripäeva aga avalikkusega manipuleerimises ning ajakirjandust asjade valesti tõlgendamises. Seejärel avaldas Baltika toona Vaarmetsa hinnangul infot valikuliselt. „See on hea näide, kuidas ettevõtte juht kuvandit mõjutab,“ märkis ta.
Saab ka süvitsi
Kui aga tahta „pehmetele“ indikaatoritele lisada arvulisi näitajaid ning minna analüüsiga süvitsi, soovitab Vaarmets kasutada diskonteeritud rahavoo ja võrdleva hindamise meetodit. „Esimene on spetsialistide ja analüütikute silmis rohkem väärtustatud ning teaduslikult põhjendatud meetod,“ ütles ta. „Sisuliselt tähendab diskonteeritud rahavoo meetod ettevõtte eluea jooksul teenitavate rahavoogude summeerimist ja diskonteerimist ning see ongi analüüsi läbiviija poolt otsitav ettevõtte väärtus.“
Näide ühest peamisest aktsia hinda pikaajaliselt mõjutavast toimeahelast.Foto: Äripäev
Indikaatoritest populaarsematena nimetas Vaarmets dividendimäära, omakapitali tootlust, beetat ning aktsia standardhälvet. „Sageli on tähtis teada, kui suur risk aktsiaga kaasneb,“ selgitas ekspert. „Näiteks kui palju ta võrreldes mõne vastava indeksiga või üldise turuga kõigub.“ Vaarmets lisas, et seejuures tuleks veel vaadata konkreetsete sektorite käekäiku ning ise näeb ta huvitavaid võimalusi hetkel pigem energia- ja naftasektoris.
Samuti peab ta bilansistruktuuri näitajate ning ettevõtte finantsvõimenduse kõrval oluliseks kasumiga seotud numbreid. „See ettevõte, mille kasumi ühiku eest tuleb vähem maksta, tundub parem investeering,“ sõnas Vaarmets. „Aktsia hinna suhtarvude puhul kehtib reegel, et mida madalamad need on, seda parem,“ rääkis ekspert, lisades et suhtarvude puhul tuleb arvesse võtta ka mitmeid kitsaskohti.
Nii näiteks pole olemas kahte täiesti sarnast või identset ettevõtet. „Omavahel võrreldavate firmade leidmine on üsna raske,“ teadis Vaarmets. Samuti ei pruugi eksperdi hinnangul võrdlusbaasina kasutatavad ettevõtted ise olla õiglaselt hinnatud ning see võib samuti lisaprobleeme tekitada.
Palju infot
Heade aktsiate ning investeerimisideede leidmiseks on Vaarmetsa arvates tänapäeval võimalusi palju. „Üks variant on jälgida pidevalt majandusuudiseid ja –arenguid,“ märkis ta. „Nii märkab, kui mõnes sektoris on toimunud ülemüük ja suhtarvud lähevad madalaks ning vastupidi,“ õpetas ta seda, kuidas soodsaid investeerimiskohtasid ära tunda.
Lisaks aitab häid investeerimisideid leida näiteks teiste investoritega suhtlemine ning internetist leitavate filtrite ja screener’ite kasutamine. „Nii jääb sõelale käputäis ettevõtteid ja eks sealt ole igaühel võimalik siis juba enda jaoks huvitavamad välja valida,“ tõdes Vaarmets. Ta lisas, et investoritega suhtlemine ja internetist leitavate screenerite kasutamine annab küll ideid, kuid neid ei tasu alati lõpuni usaldada. „Põhjalikum analüüs tuleb ikka ise ära teha,“ märkis ta.
Tarvo Vaarmets tutvustas Investeerimisklubis aktsiate hindamise meetodeid. Foto: Andras Kralla
Vaarmetsa hinnangul võib aga häid, ent riskantsemaid investeerimisideid leida ka uute toodete või sektorite populaarseks muutumisel. „Kui millestki hakatakse üha enam kirjutama, siis oma ostu õigesti ajastades võib tekkida teenimisvõimalusi,“ rääkis ekspert.
Viimaks leidis ta aga, et kuigi analüütikute usaldamisega võib kaasneda mitmeid eelpool kirjeldatud probleeme, võib analüüse lugedes neiltki häid vihjeid saada. „Ega nad rumalad ei ole, kui midagi soovitatakse, siis on sellel kindlasti ka mingi põhjus,“ lõpetas Vaarmets sellega, et iga investor võiks näha ka analüüsidesse kirjapandu taha.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.