Märt Belkin • 27. juuli 2017 kell 9:45

Riigi reservid said löögi

Raha  Foto: epa

Madalate intressimäärade keskkond ja mitme Euroopa riigi võlakirjade negatiivne tootlus on andnud oma hoobi ka Eestile – riigi kõige olulisema reservi tulusus on negatiivne ehk selle väärtus on kahanenud.

Riigil on kaks olulist tagavararahapada: stabiliseerimisreserv ja likviidsusreserv. Juuni lõpus oli nende maht vastavalt 413 ja 745 miljonit eurot.

Likviidsusreservi kasutab rahandusministeeriumi riigikassa osakond pidevalt, sellest juhitakse riigi rahavoogusid ning tegu ongi kassareserviga. Lisaks keskvalitsusele hoiavad seal raha ka haigekassa, töötukassa ja mitmed riigi sihtasutused.

Stabiliseerimisreserv on aga mõnevõrra pikaajalisema iseloomuga ning selle eesmärk on vähendada suuri makroriske. Enamasti selle kallale ei minda: 2009. aastal võeti reservist kasutusele 224 miljonit eurot maailma majanduskriisist tulenevate riskide vähendamiseks. Just selliste suurte kriisidega toimetulemiseks see mõeldud ongi.

Mõlemad riigi reservid on mõistagi väga konservatiivse investeerimispoliitikaga. Likviidsusreserviga on riik kerges mikroplussis – 12 kuu tulusus oli juuni lõpu seisuga 0,05%.

Põhjus on lihtne – reserv koosneb käibevarast ning 63% reservi varadest ehk 467 miljonit on riigi erinevatel pangakontodel jäägina. Lisaks on veel 200 miljonit hoiustes ning vaid veidi enam kui 10% reservi mahust ehk umbes 78 miljonit eurot on paigutatud võlakirjadesse.

Stabiliseerimisreserviga on olukord aga veidi teistsugune Selle 12 kuu tulusus aasta baasil oli -0,28 protsenti. Kolme kuu tulusus oli isegi -0,39%. See tähendab, et reservi väärtus on pisut vähenenud – rahas mõõdetuna umbes 400 000 euro jagu.

Sellest tagavarast on lõviosa ehk 78% või 323 miljonit eurot paigutatud nimelt võlakirjadesse, eriti just madala krediidiriskiga ELi valitsuste võlakirjadesse, mis moodustavad reservi vahenditest umbes kaks kolmandikku, ülejäänud kolmandik on pankade võlakirjades ja hoiustel. Valitsusvõlakirjade tulusus on aga Euroopa Keskpanga lõdva rahapoliitika toel pöördunud negatiivseks.

 

Stabiliseerimisreservi vara paigutamise eesmärk on eelkõige tagada vara väärtuse säilimine. Valuutariski reservi vara paigutamisel ei võeta, kogu reserv on europõhistes varades. Reservi peab olema võimalik vajaduse korral kiiresti kasutusele võtta, mistõttu on teine eesmärk tagada kõrge likviidsus, teatas rahandusministeerium.

Reservi portfellis on suurim rõhk Prantsusmaa ja Belgia võlakirjadel, mis mõlemad annavad 20% mahust. Kolmandal kohal on Rootsi riigi võlakirjad, mis moodustavad 12,7% portfelli mahust. Kui viimane emitent kulmu kergitama paneb – ütleb ju rahandusministeerium, et valuutariski ei võeta –, siis tasub märkida, et ehkki valdav enamik nende võlakirjadest on kodustes Rootsi kroonides, on riik välja andnud ka pisut dollari- ja eurovõlakirju, millest viimaseid Eesti kokku ostabki.

Keskkonda arvestades on riik investeerimisel siiski üsna edukas olnud. Edukuse võrdlemiseks loodud normportfelli aastatootlus oli stabiliseerimisreservi puhul -0,41% ja likviidsusreservi võrdlusindeks -0,35%, nii et riigikassa on olnud varade juhtimisel pigem edukas.

Kui tulusus on negatiivne, siis reservide maht on siiski kasvanud – näiteks stabiliseerimisreservi maht paisus märtsiga võrreldes 7,5 miljoni euro jagu. Selle taga on peamiselt Eesti Panga kasumieraldus, mis seaduste järgi reservi suunatakse.

Hetkel kuum