Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigi reservid said löögi

    RahaFoto: epa

    Madalate intressimäärade keskkond ja mitme Euroopa riigi võlakirjade negatiivne tootlus on andnud oma hoobi ka Eestile – riigi kõige olulisema reservi tulusus on negatiivne ehk selle väärtus on kahanenud.

    Riigil on kaks olulist tagavararahapada: stabiliseerimisreserv ja likviidsusreserv. Juuni lõpus oli nende maht vastavalt 413 ja 745 miljonit eurot.
    Likviidsusreservi kasutab rahandusministeeriumi riigikassa osakond pidevalt, sellest juhitakse riigi rahavoogusid ning tegu ongi kassareserviga. Lisaks keskvalitsusele hoiavad seal raha ka haigekassa, töötukassa ja mitmed riigi sihtasutused.
    Stabiliseerimisreserv on aga mõnevõrra pikaajalisema iseloomuga ning selle eesmärk on vähendada suuri makroriske. Enamasti selle kallale ei minda: 2009. aastal võeti reservist kasutusele 224 miljonit eurot maailma majanduskriisist tulenevate riskide vähendamiseks. Just selliste suurte kriisidega toimetulemiseks see mõeldud ongi.
    Mõlemad riigi reservid on mõistagi väga konservatiivse investeerimispoliitikaga. Likviidsusreserviga on riik kerges mikroplussis – 12 kuu tulusus oli juuni lõpu seisuga 0,05%.
    Põhjus on lihtne – reserv koosneb käibevarast ning 63% reservi varadest ehk 467 miljonit on riigi erinevatel pangakontodel jäägina. Lisaks on veel 200 miljonit hoiustes ning vaid veidi enam kui 10% reservi mahust ehk umbes 78 miljonit eurot on paigutatud võlakirjadesse.
    Stabiliseerimisreserviga on olukord aga veidi teistsugune Selle 12 kuu tulusus aasta baasil oli -0,28 protsenti. Kolme kuu tulusus oli isegi -0,39%. See tähendab, et reservi väärtus on pisut vähenenud – rahas mõõdetuna umbes 400 000 euro jagu.
    Sellest tagavarast on lõviosa ehk 78% või 323 miljonit eurot paigutatud nimelt võlakirjadesse, eriti just madala krediidiriskiga ELi valitsuste võlakirjadesse, mis moodustavad reservi vahenditest umbes kaks kolmandikku, ülejäänud kolmandik on pankade võlakirjades ja hoiustel. Valitsusvõlakirjade tulusus on aga Euroopa Keskpanga lõdva rahapoliitika toel pöördunud negatiivseks.
     
    Stabiliseerimisreservi vara paigutamise eesmärk on eelkõige tagada vara väärtuse säilimine. Valuutariski reservi vara paigutamisel ei võeta, kogu reserv on europõhistes varades. Reservi peab olema võimalik vajaduse korral kiiresti kasutusele võtta, mistõttu on teine eesmärk tagada kõrge likviidsus, teatas rahandusministeerium.
    Reservi portfellis on suurim rõhk Prantsusmaa ja Belgia võlakirjadel, mis mõlemad annavad 20% mahust. Kolmandal kohal on Rootsi riigi võlakirjad, mis moodustavad 12,7% portfelli mahust. Kui viimane emitent kulmu kergitama paneb – ütleb ju rahandusministeerium, et valuutariski ei võeta –, siis tasub märkida, et ehkki valdav enamik nende võlakirjadest on kodustes Rootsi kroonides, on riik välja andnud ka pisut dollari- ja eurovõlakirju, millest viimaseid Eesti kokku ostabki.
    Keskkonda arvestades on riik investeerimisel siiski üsna edukas olnud. Edukuse võrdlemiseks loodud normportfelli aastatootlus oli stabiliseerimisreservi puhul -0,41% ja likviidsusreservi võrdlusindeks -0,35%, nii et riigikassa on olnud varade juhtimisel pigem edukas.
    Kui tulusus on negatiivne, siis reservide maht on siiski kasvanud – näiteks stabiliseerimisreservi maht paisus märtsiga võrreldes 7,5 miljoni euro jagu. Selle taga on peamiselt Eesti Panga kasumieraldus, mis seaduste järgi reservi suunatakse.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.