Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    „Ju ma olen lihtsalt nii tegija inimene“

    Suurettevõtja Urmas Sõõrumaa ärritus Äripäevale intervjuud andes Signaali omanikeringi ja Tallinna koolide lepinguid puudutavate küsimuste peale.

    Tean seda Eesti elu ja selle telgitaguseid. Nagu see elus tihtipeale on – suured sulid käivad ringi, aga väiksemad sulid on ükskord võllas.

     

    Urmas Sõõrumaa
    Te tulite äsja Ukrainast, mis asju te ajasite?
    Mul töötab seal 1500 inimest, turvafirma, see ongi põhjus.
    Aga ikkagi, mis asju ajasite, mis kokkuleppeid sõlmisite, kellega kohtusite?
    Püüan kord kuus üle vaadata, kuidas olid eelmise kuu tulemused ja plaanid ning jooksvaid asju lahendada. Ukraina on ju pidevate muutuste maa, seal midagi stabiilset ei ole. Turvafirma on mul seal sama suur kui Eestis, inimesi sama palju, käive viis korda väiksem.
    USS on viimastel aastatel olnud kahjumis, millal te kavatsete kahjumist välja tulla ja kuidas selleni jõuda?
    USS ei ole kahjumis. USS ei ole ehk minu jaoks piisavas kasumis, aga ega ta selle pärast kahjumis ei ole (USS Security Eesti ASi eelmise aasta puhaskahjum oli 118 917 eurot – VK). Kõik võtab aega. Praegu juhib USS Gruppi Raul Parusk ja mul on käivitatud kinnisvarahaldus. Turvateenus on ju ainult üks neist teenustest, mida kinnisvaraomanik vajab, aga neid teenuseid võib kokku olla mitukümmend, nii et ma laienen külje poole.
    Kui te saite USSi ainuomanikuks, siis hakkasid levima spekulatsioonid, et ettevõte on müügis. Kuidas sellega asjad praegu on?
    Ei ole müügis. Ei ole mingit tahtmist ega põhjust seda müüa. Pigem on turvateenus olnud üks minu lapsi mu äritegemise algusest saadik ja võib-olla mõned vahepealsed sammud on olnud isegi vead – et ma need ära müüsin. Praegu ma lihtsalt hellitan, paitan, kasvatan.
    Kutsusin teid siia, et rääkida sündivast valimisliidust Tegus Tallinn, kus koos teiega on Mart Luik ja Jüri Mõis. Küsimus on, kui lähedal või kaugel Edgar Savisaarest see valimisliit saab olema. Luik on kõva häälega öelnud, et Keskerakonna ainuvõimu minnakse kukutama, teiselt poolt levivad spekulatsioonid, et te mängite Savisaarega kokku. Kuidas see Keskerakonna kukutamine siis käib, Tegusa Tallinna ja vastne Savisaare nimikiri panevad õlad kokku ja võtavad Keskerakonnalt hääled ära, või kuidas?
    Me ei mängi kellegagi kokku. Nagu me oleme algusest saadik öelnud, meil on väga selged põhimõtted. Me ei konkureeri kellegagi, me ei halvusta kedagi, me ei kuluta energiat eilse päeva analüüsimisele. Me proovime kaasata neid inimesi, kellel on eilse päeva kogemus niigi teada ja meeles. Me ei võta mitte ühegi riigiorgani rolli, ei kapo, ei politsei, ei kohtu. Me ei mõista kellegi üle kohut. Me oleme valmis koostööd tegema kõigiga, kellel on seaduslik õigus Tallinna linnas olla, elada ja tarbida, sealhulgas Edgar Savisaar ja kõik erakonnad ja kõik tegijad.
    Kas olete Savisaarega juba läbirääkimisi pidanud võimaliku koostöö asjus?
    Me ei pea kellegagi läbirääkimisi. Loomulikult ma tunnen teda ja olen rääkinud, püüan aru saada, mida tema teeb. Savisaar on lihtsalt nii koloriitne kuju Eesti poliitikas, et öelda: tema mängib minu mängu või mina tema mängu – see on küll vale. Tema teeb omi asju. Loomulikult hoian mina kõik sillad soojas, et mul oleks põhjust ükskõik millise ukse peale koputada ükskõik millal.
    Teie pikaajalised soojad suhted Savisaarega on avalikult teada, te ise ei eita neid, tunnete teineteist väga kaua. Teie koostöö on olnud kasulik nii teile, Keskerakonnale kui ka Edgar Savisaarele. Millal te viimati kohtusite ja millest rääkisite?
    Ehk mingi kümme päeva tagasi, ma arvan. Püüdsin järele uurida, mis on tema plaanid: kas ta teeb midagi või ei tee midagi. Kui ma loen Eesti meediat ja eriti Keskerakonna juhtfiguure, siis tundub mulle, et ollakse nagu kasiinos, tegeletakse ennustusvõistlusega: tehti pakkumine, ei tehtud pakkumine, selle nimekirja esimene, selle nimekirja viimane.
    Urmas Sõõrumaa ja Edgar Savisaar. 18. oktoober 2007. Nurgakivi sai Tallinna piirile Väole kerkiv soojuse ja elektri koostootmisjaam.Foto: Andres Haabu

    Miks inimesed ei taha oma nime avalikustada? Sellepärast, et kõik erakonnad pitsitavad: miks sa sinna lähed, tule meile, ära mine sinna – pooleldi ähvardades šantažeerivad inimesi. 

    Urmas Sõõrumaa
    Küsimus oli, millest te rääkisite Savisaarega.
    No mina küsisingi, mida tema teeb.
    Ja mis ta vastas?
    Tema vastas, et plaanib teha oma asja. Ma ütlesin: väga tore, meie teeme omi asju. Vaatame, kuidas läheb.
    Ja edasi?
    Muud mitte midagi. Edasi loen ajalehest. Mina ei tea, millal ta oma koosolekuid teeb, milline tema nimekiri praegu on. Meediast loen, et tal on 80 nime, aga ma ei ole seda tema käest kuulnud, ikka teie käest.
    Kuidas tal tervis on?
    Ma soovin loomulikult, et tal oleks tervis parem, ega kiita ei ole. Nagu ta ise on öelnud, kuuest diagnoositud haigusest viis on praktilised parandamatud.
    Kas selline diagnooside hulk võimaldab osaleda poliitikas?
    See on tema valik. Ma usun, et ta ei oskagi teistsugust elu elada.
    Savisaar on kriminaalkorras kohtu all. Missuguste tunnetega te vaatasite selle protsessi algust? Kuivõrd adekvaatsed tunduvad esitatud süüdistused, Savisaare käitumine protsessi ajal?
    Ma olen kõikide Eesti tipp-poliitikutega suhelnud mitukümmend aastat ja väga lähedaselt, paljudega koos sporti teinud. Tean seda Eesti elu ja selle telgitaguseid. Nagu see elus tihtipeale on – suured sulid käivad ringi, aga väiksemad sulid on ükskord võllas. Mina ei võta kohtu rolli ega hakka kellelegi hinnangut andma, aga mulle tundub isiklikult, et siin on ka ülekohtust ja emotsioonidest tingitud asju päris palju.
    Te olete raha andnud paremale ja vasakule. Reformierakond on saanud, Keskerakond on saanud, vähemad erakonnad on ka saanud. Nüüd, kui te olete ise sisenemas poliitikasse, siis te ilmselt enam teisi erakondi rahastada ei saa?
    Miks ma ei saa? Ikka saan.
    Äripäeva ajakirjanik Vilja Kiisler ja suurettevõtja Urmas Sõõrumaa.Foto: Andras Kralla
    Kes saavad järgmisena raha?
    Keegi pole küsima tulnud.
    Vahel te vist annate ilma küsimatagi?
    Kuidas ma ilma küsimata annan. See on ikka suhtlemise…. Ma ei ole mingi heategevusorganisatsioon.
    Keskerakond tuleb küsima ja saab?
    Keskerakonna peasekretär on minuga mitu korda kontakti otsinud, aga me ei ole leidnud aega, et kokku saada paari nädala jooksul. Hea meelega suhtleks.
    Reformile annaksite?
    Tuleb teemaks, räägime.
    Hillar Teder, keda te hästi tunnete, on samuti raha jaganud paremale ja vasakule. Teder on koos Savisaarega kohtu all. Aga miks ei kutsunud Teder arendama teid Admiraliteedi basseini ja selle ümbrust, kaubanduskeskust, oleksite olnud suurepärane tandem?
    Mul on ju omal praktiliselt sama suur maatükk seal. See parkimisplats, mis on Euroopa hotelli kõrval. See kuulub täna mulle. Mul on seal rohkemgi, kui mulle vaja on.
    Jüri Mõisa juttu kuulates jääb mulje, et Tegusa Tallinnaga soovib liituda karjade kaupa inimesi. Meediat kammides leian aga vaid kaks nime: endise suhtekorraldaja Peeter-Eerik Otsa ja pankrottidest läbi käinud kullaärimehe Leonid Tsingisseri. Saate ehk täiendada seda nimekirja?
    Minu meelest on nii, et nimekirjad peaksid olema selged 5. septembriks. Valimisliitu saab registreerima hakata alates 15. augustist. Kõik käib tähtaegade ja plaani järgi. Teate, mis toimub? Inimesed on poliitiliste ametite poolt ära hirmutatud. Miks inimesed ei taha oma nime avalikustada? Sest ühel on parasjagu mingi planeering pooleli, mine tea, mida nad siis minuga seal linnavalitsuses teevad. Teine ei taha oma nime sellepärast öelda, et kõik erakonnad pitsitavad: miks sa sinna lähed, tule meile, ära mine sinna – pooleldi ähvardades šantažeerivad inimesi. Et mitte sattuda sellisele põllule, on nad palunud oma nime mitte avaldada, enne kui on õige aeg.
    15. november 2007. Rotermanni kvartali uue kaubamaja avaüritusel vestlevad Andres Peets, Urmas Sõõrumaa ja Jüri Mõis.Foto: Andres Haabu
    Kuidas jääb Olga Ivanovaga ja teiste tublide keskerakondlastega, Oudekki Loonega? Ma räägin teie kurikuulsast kaustikust, mis küttis nii palju kirgi.  Ivanova ja Loone peavad praegu läbirääkimisi Savisaarega.
    Vaadake, kui lihtne on ajakirjandusega manipuleerida. Varsti te leiate ühe sihukse nimekirja, nii et teil jätkub kolmeks päevaks tegevust, nii et oi-oi-oi.
    Lauri Laasi oli veel seal ja Keskerakonnale lähedal seisev kunstnik Tauno Kangro. Kinnitage, lükake ümber?
    Tegelikult olid need nimed, kellele ma kavatsesin helistada ja küsida, kuidas neil läheb ja mida nad teevad, mida nad plaanivad.
    Helistasite?
    Ma olen nende kõigiga suhelnud, jah.
    Ja mis nad vastasid?
    Igaühel oma.
    Kas Ivanova ja Loone on teiega või Savisaarega?
    Nad teevad omi asju.
    Veel mõned sabad minevikust. Esiteks, see koolide leping. Kahtlustatakse, et te lähete poliitikasse ainuüksi selleks, et need magusad lepingud, mida teised erakonnad tahavad vähem magusaks teha, ikkagi sama magusaks jääksid.
    Teile meeldivad spekulatsioonid, jah?
    Urmas Sõõrumaa 1. augustil Äripäevas intervjuud andmas.Foto: Andras Kralla

    Ärge mängige sõnaga, tütarlaps blondide juustega, siit võib kohtukeiss tulla.

     

    Urmas Sõõrumaa
    Ei-ei-ei, see on mingi täisjama. Sellel ajal, kui leping sõlmiti – tollal oli linnapea Jüri Ratas ja abilinnapea Taavi Aas – neile sobis kümme aastat kõik. Aga nüüd tekkisid poliitmängud ja mõned muud asjad – nüüd äkki ei sobi. Nüüd üritatakse siis Reformierakonnaga kahepeale, kes saab nende lepingute äralõpetamise au.
    Küsimus oli, kas nende lepingute säilitamise pärast läksite poliitikasse.
    Kas te peate mind tõesti nii väikseks? Ma poleks tulnudki siia majja, kui ma nii väike olen, et mingi koolide lepingu pärast… Miks te arvate, et see mulle halb on, kui linnavalitsus tahab mulle raha kinkida?
    Tahab rohkem kinkida, kui on seni kinkinud?
    Mis mõttes? Ärge mängige sõnaga, tütarlaps blondide juustega, siit võib kohtukeiss tulla. Kinkinud! Kunagi tahtis linnavalitsus mulle 150 miljoni Eesti krooniga kinkida linnahalli, mida täna ei taha isegi raha eest mitte keegi. Linn on valmis sinna sada milli sisse panema, eurodes. Koolide leping saadi ausa konkursi korras, mille korraldas PricewaterhouseCoopers, ja kui te tahate neid süüdistama minna, saate endale kohtukeissi kaela. Tollel ajal oli euribor 5 (2006 oli euribor vahemikus 2,3-3,3, 2007 3,5-4,2 – VK) ja täna on 0. 20 miljoni euro juures tähendab see mill aastas. Alles eilsest lehest lugesin, et varsti lõpeb see pidu ära ja euribor hakkab uuesti tõusma. See võib mõne aasta pärast uuesti 5 olla. Ja kui linnavalitsus tahab välja osta – umbes 50 miljonit meie koolid, umbes 50 miljonit Otsa koolid – 100 miljoni pealt 5 protsenti euribori tõusu: igaüks võib kokku liita, mis see rahaliselt tähendab. Sellega saavad spekuleerida ainult raamatupidamisharidusega inimesed, kellel puudub igasugune sotsiaalne arusaam, mis kontekstis on miski asi sündinud. 2006-2007 tänasesse päeva ümber tõsta on lihtsalt kohatu ja süüdimatu – veel enam nende inimeste poolt, kes on ise selle juures olnud algusest saadik.
    Need lepingud siiski on tähtsad teile.
    Mitte et tähtsad oleks, ma võtaks hea meelega linna käest hulga miljoneid vastu ja las nad istuvad ise nende koolide otsas. Väga tore on. Mina olen ammu selle endast lahti lasknud, las need veskid jahvatavad, kuidas tahavad. Aga mul on kahju vaadata näiteks Kristen Michalit, minu hea tuttav. Võtan Sõõrumaa käest koolide lepingu raha ja toetan lasteaedu. Ja siis loen kõrval artiklit: Tallinna Vesi tegi poole aastaga 28 miljoni (müügitulu – VK) juures 10 miljonit kasumit. Kolmandik kasumit! Selle eest saab otsa tasuta piima ja bensiini jagada praktiliselt kõikidele pensionäridele Tallinna linnas.
    Meie valimisliidu suhtumine on see: nõrku tuleb aidata; ettevõtjatele ja edasijõudnutele tuleb luua tingimused. Mitte nii, et tekitan kõigile midagi tasuta – kellele transpordi, kellele lasteaia, kellele ma ei tea mida veel.
    Võtame teie teise nabanööri Tallinna linnaga: ettevõte nimega Signaal, mille omanikeringist ei ole avalikult kuigi palju teada, aga millega linn siiski jätkab koostööd. Teid on ajakirjanduses Signaali omanikeringiga seostatud mitu korda, kuidas te seda kommenteerite? Kuulute omanike hulka, olete kuulunud?
    Kuidas te saate nii lolle küsimusi küsida? Ei ole, ei kuulu. Olen öelnud seda kümme korda ja ütlen ka nüüd.
    Aga oskate öelda, miks sellised spekulatsioonid tekivad, kui ei ole ja ei kuulu?
    Ju ma olen lihtsalt nii tegija inimene, et minuga seostatakse ei tea mida. Kui Reformierakond on oma populaarsuse Tallinnas saavutanud vastandumisega Keskerakonnale, venelastele ja Venemaale, siis järgmiseks on ta võtnud Sõõrumaaga vastanduda. Siin ongi elufilosoofia vahe: kas sa positsioneerid ennast minu vastaste poolele või minu pooldajate poolele – mida on kindlasti kolm-neli korda rohkem.

    Urmas Sõõrumaa väidab intervjuus, et turvafirma USS ei ole kahjumis. USS Security Eesti ASi eelmise aasta puhaskahjum oli 118 917 eurot. Aasta enne seda oli kahjum 165 000 eurot.

    Urmas Sõõrumaa ütleb, et aastatel 2006-2007 oli euribor 5. Tegelikult oli euribor aastal 2006 vahemikus 2,3-3,3 ning aastal 2007 vahemikus 3,5-4,2.

    Urmas Sõõrumaa nimetab täisjamaks väidet, et neli Tallinna koolidega seotud ettevõtet teenisid eelmisel aastal üle 7 miljoni euro. „Ei-ei-ei, see on mingi täisjama.“

    Kas teate, kes on Signaali omanikud?
    Ei tea.
    Te olete Eesti Olümpiakomitee president. Poliitikasse minnes tekib klassikaline huvide konflikt: te istute kahel toolil korraga. Kuidas kavatsete tagada, et teil ei teki samasugust kiusatust nagu teie eelkäijal Neinar Selil, kes on tänaseks teatavasti kriminaalkorras karistatud.
    Kas teil on keegi, kes jagaks mingisuguseid juriidilisi või rahalisi asju, kes minu käest küsiks? Tallinna linn on kommunaalpoliitika. Ma olen korduvalt öelnud: ma ei lähe ühelegi ametikohale, ei linnapea ega aselinnapea omale. Lihtne volikogu liige. Mida ühist on siin olümpiakomiteega?
    Te võite ju kohalikust poliitikast minna edasi järgmistele riigikogu valimistele? Poliitika on ikkagi poliitika. Mina ei usu Jüri Mõisa juttu, et tema läheb kohalikku poliitikasse ja ei ole poliitik.
    Aga mina ütlen, et mina ei lähe. Täna hommikul oli mul huvide konflikt, ja ma läksin lihtsalt ruumist välja. Ma olen terve elu nii käitunud. Mul oli nimelt USSi nõukogu täna. USS on olümpiakomitee kuldsponsor. Ja selle punkti juures, kus otsustati, kas olla või mitte olla, siis lihtsalt mind seal ei olnud.
    Te ütlesite, et valimisliidu eesmärk on.. kuidas see oli? Aidata vaeseid ja…?
    Ühiskonnas on inimesi, kelle eest tuleb kinni maksta nii kool kui ka lastead. Ühiskonnas on inimesi, keda tuleb toetada. Ja on inimesi, kellele tuleb luua tingimused, ja nad saavad ise hakkama. Sellist kommunistlikku-sotsialistlikku lähenemist, et tasuta kõigile – see ei ole meie moodi.
    Teil on võimalus prognoosida sügisest valimistulemust: esiteks Tegusa Tallinna oma ja teiseks teiste erakondade oma.
    Ma praegu veel ei prognoosi. Me ei taha osaleda poliitikas. Poliitika on laveerimise kunst. Kui sa lähed laveerima ja tahad kindlasti olla kuskil pukis, siis pead hakkama luiskama ja valetama. Meie läheme sirge seljaga ja ütleme jürimõisalikult: seda, mida mõtleme, täpselt nii ka ütleme. Kindlasti ei lähe see peale rohkem kui kolmandikule Eesti inimestele. Paljud lihtsalt kardavad tõe rääkimist.
    Urmas Sõõrumaa Äripäevas intervjuud andes.Foto: Andras Kralla
  • Hetkel kuum
TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Hoolimata Boeingu äparduste jadast jäävad investorid lennukitootjale truuks
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Narva tööstusinkubaator hakkab ettevõtteid Ida-Virumaale meelitama
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.