Eesti Energia loobus riigiga vaidlemisest

Artikkel

- Uudised
- Märt Belkin
- 31. august 2017 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Energia loobus riigiga vaidlemisest
Linnamäe hüdroelektrijaam.Foto: Delfi / Ekspress Meedia / Priit Simson
Eesti Energia müüb 650 000 eurose alghinnaga maha Jägala jõele rajatud Linnamäe hüdroelektrijaama, kus keskkonnakaalutluste tõttu enam elektrit toota ei saa.
Täpsemalt paneb riigifirma enampakkumisele Linnamäe hüdroelektrijaama hoonestusõiguse, mille andis Eesti Energiale 2002. aastal 99 aastaks Jõelähtme vald, kuna maa on tegelikult valla oma.
Jaama hoonestusõigus koos oluliste osadega müüakse maha seetõttu, et elektritootmisega jätkamine on olnud pikka aega segane. Nimelt asub jaam Jägala jõel, kus on suur lõhe ja meriforelli potentsiaal ning mis kuulub ka Natura 2000 võrgustikku. Elektritootmine ning jõe paisutamine on kaasa toonud konflikti keskkonnainspektsiooni, keskkonnaameti ja keskkonnaministeeriumiga.
Nimelt on Jägala jõgi lõhe tootlikkuse potentsiaalilt Soome lahe lõhejõgede seas Kunda, Valgejõe ja Loobu jõe järel neljandal kohal. Keskkonnaministeerium on just seetõttu seisukohal, et jõel tuleb tagada kaladele ligipääs kudealadele. Hüdrojaam aga piirab seda tõsiselt.
"Selline situatsioon võib tähendada, et igal aastal kudemine ebaõnnestub ning loodusliku lõhe ja meriforelli looduslik populatsioon sureb aegamööda välja. Halvima stsenaariumi korral võib see lõppeda loodusliku lõhe ja meriforelli kadumisega jõgede ökosüsteemist, kalurite võrkudest ning meie toidulaualt," seisab keskkonnaministeeriumi pressiteates.
Keskkonnaministeeriumi teatel on Jägala jões paisutamise tõttu lõhe ja meriforelli looduslikud asurkonnad sisuliselt hävinenud. Teadlased hindavad, et kui avada kogu Jägala jõe 4,6 kilomeetri pikkune elupaik, on jõe tegelik lõhe ja meriforelli taastootmispotentsiaal ligi 12 600 noorkala aastas.
Kui see saavutada, võiks see vähem kui viiekilomeetrine lõik toota kuni 1800 täiskasvanut lõhet aastas. Arvestades, et Eesti võib Soome lahest kvoodi alusel sel aastal püüda 1075 lõhet, siis ainuüksi Jägala jõgi võiks anda rohkem lõhet kui terve Eesti aastane kvoot kokku.
Ministeeriumi hinnangul on Jägala joani jääva jõelõigu kalanduslik väärtus ainuüksi lõhe põhjal arvutatuna keskmiselt 510 000 eurot aastas, sellele lisanduvad veel teised liigid, eelkõige meriforell ja jõesilm).
Load saavad läbi
Eesti Energia aga teatas omakorda, et kohalik kogukond ja kohalik omavalitsus ehk Jõelähtme vald on aastaid toetanud hüdrojaamas tootmise jätkamist ja paisu alles jätmist.
"Linnamäe hüdroelektrijaam ja paisjärv on teineteist täiendavad, lisaks on paisjärv Jõelähtme valla jaoks oluline puhkepiirkond ning jaam oluline vaatamisväärsus," märkis riigifirma roheärisid koondava Enefit Taastuvenergia juhatuse liige Innar Kaasik.
Tema sõnul on Eesti Energia aastate jooksul teinud üle kümne uuringu, leidmaks võimalust elektritootmise jätkamiseks viisil, et ka kalad saaksid paisust üle või mööda. "Ükski väljapakutud projekt pole paraku keskkonnaasutuste ja teadlaste poolt heakskiitu leidnud,“ ütles Kaasik.
Miks aga tehti müügiotsus just nüüd, kui vaidlused keskkonnaasutustega on käinud juba pikki aastaid? Nimelt paisutab Eesti Energia Jägala jõge ning toodab seal elektrit vee erikasutusloa alusel, mis kehtib 2017. aasta lõpuni.
Keskkonnaministeeriumi sõnumitest võibki välja lugeda, et ega tootmise jätkamine sisuliselt võimalik olegi ning kui riigifirma tahaks jätkata praeguse tehnoloogiaga, siis luba kindlasti ei pikendataks.
"Tänapäevase elektritootmise eeldus on kalade kudealadele läbipääsu tagamine. Linnamäe puhul on selleks parim lahendus paisutuse alandamine koos kudealade taastamisega. Kuna elektritootmine vajab suuri veehulkasid, siis sellistes tingimustes muutub elektritootmine küsitavaks," rääkis ministeeriumi asekantsler Marku Lamp ning viitas ühtlasi, et vee erikasutusluba ei antaks Eesti Energiale ka siis, kui firma peaks tahtma enda tehnoloogiat muuta.
Suures pildis palju ei kaota
Linnamäe on Eesti suurim hüdroelektrijaam, ent see auväärne tiitel ei tähenda, et tegu oleks hiiglasliku rajatisega, vaid viitab pigem, et hüdroenergiat pole siin eriti arendatud ning ka siinne loodus ei soosi seda.
Eesti veevarud on küll küllaltki rikkalikud, ent need on jagunenud suure hulga jõgede vahel, mis on väikesed ning pigem veevaesed ning ka jõgede keskmine lang on väike.
Eesti umbes 50 hüdroelektrijaama võimsus kokku on umbes 9 megavatti, Linnamäe jaam annab sellest 1,15 megavatti. Võrdluseks võib tuua, et näiteks Eesti Energia Aulepa tuulepargis on ühe elektrituuliku võimsus 3 megavatti ning kokku on pargis 16 tuulikut. Riigifirma kõige värskema tootmisüksuse ehk Auvere elektrijaama võimsus on aga 300 megavatti. Niisiis, isegi kui võtta aluseks vaid Eesti Energia taastuvenergia toodang, jääb Linnamäe osakaal alla 1%. Siiski on see tootnud keskmiselt 5000 megavatt-tundi elektrit aastas, nii et sellega saab ära katta umbes 2000 keskmise tarbimisega majapidamise aastase vajaduse, märkis Eesti Energia pressiteates.
Samas on see ajalooliselt tähtis ning eelmise aasta lõpus, vahetult enne jõule tunnistas kultuuriminister Indrek Saar jaama paisu ka kultuurimälestiseks ning võttis selle ühtlasi muinsuskaitse alla. Pais on nimelt Eesti tööstusarhitektuuri silmapaistev näide. Jaama kultuurimälestiseks kuulutamiseks taotles ehitise omanik Jõelähtme vald.
Nii sekkus sotsiaaldemokraatide ridadesse kuuluv minister omamoodi riikliku energiafirma ja riigi keskkonnaasutuste vaidlusesse, toetades tugevalt elektritootmisega jätkamist. Seisukohta põhjendas minister sellega, et tööstusarhitektuuri näitena on Linnamäe erakordselt väärtuslik, heas seisukorras ja toimib oma algses funktsioonis.
"Sajanditepikkune kogemus kinnitab, et kultuuriväärtus on kõige paremini hoitud, kui ta on kasutuses,“ rääkis Saar mullu detsembris hoonet kultuurimälestiseks kuulutades. Muide, kultuuriministeerium lisas otsuse juures huvitava tähelepaneku – ehkki pais ja paisutamise mõjuala jäävad tõesti Jägala jõe hoiualale, tuleb paisust kolm kilomeetrit ülesvoolu vastu looduslik rändetõke ehk Jägala juga.
Olgu õigus kellel iganes, on Eesti Energia igatahes otsustanud vaidlemisest loobuda ning hoonestusõiguse maha müüa. Alghind on 648 100 eurot ning oma pakkumise saab teha 6. oktoobrini.
Linnamäe hüdroelektrijaama paisu projekteeris tuntud Soome insener Axel Werner Juselius 1917. aastal ning seda ehitati aastatel 1922–1924. Pärast valmimist nimetati Linnamäe rajatis Eesti kauneimaks tööstusehitiseks. Elektrit hakkas jaam tootma 1924. aastal.
Hüdroelektrijaama enda õhkisid 1941. aastal taganevad Nõukogude Liidu sõjaväelased, ent alles jäid pais ja kalatrepp, samuti jaama veealune osa. Sisuliselt varemeis ja maha jäetud elektrijaama juures on filmitud ka mõned 1979. aastal linastunud Andrei Tarkovski filmi "Stalker" stseenid.
Selle aastatuhande alguses tehti jaama taastamiseks konkurss ning renoveeriti hüdrorajatised. Tammi kohale üle Jägala jõe rajati arhitekt Raine Karbi kavandatud rippsild. Eesti Energia avas hüdroelektrijaama uuesti 2002. aasta lõpus ning hakkas seal taas elektrit tootma.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- EESTI ENERGIA AS
- KESKKONNAMINISTEERIUM
Hetkel kuum