Eesti Energia loobus riigiga vaidlemisest

Täpsemalt paneb riigifirma enampakkumisele Linnamäe hüdroelektrijaama hoonestusõiguse, mille andis Eesti Energiale 2002. aastal 99 aastaks Jõelähtme vald, kuna maa on tegelikult valla oma.

Jaama hoonestusõigus koos oluliste osadega müüakse maha seetõttu, et elektritootmisega jätkamine on olnud pikka aega segane. Nimelt asub jaam Jägala jõel, kus on suur lõhe ja meriforelli potentsiaal ning mis kuulub ka Natura 2000 võrgustikku. Elektritootmine ning jõe paisutamine on kaasa toonud konflikti keskkonnainspektsiooni, keskkonnaameti ja keskkonnaministeeriumiga.

Nimelt on Jägala jõgi lõhe tootlikkuse potentsiaalilt Soome lahe lõhejõgede seas Kunda, Valgejõe ja Loobu jõe järel neljandal kohal. Keskkonnaministeerium on just seetõttu seisukohal, et jõel tuleb tagada kaladele ligipääs kudealadele. Hüdrojaam aga piirab seda tõsiselt.

Suures pildis palju ei kaota

Linnamäe on Eesti suurim hüdroelektrijaam, ent see auväärne tiitel ei tähenda, et tegu oleks hiiglasliku rajatisega, vaid viitab pigem, et hüdroenergiat pole siin eriti arendatud ning ka siinne loodus ei soosi seda.

Eesti veevarud on küll küllaltki rikkalikud, ent need on jagunenud suure hulga jõgede vahel, mis on väikesed ning pigem veevaesed ning ka jõgede keskmine lang on väike.

Eesti umbes 50 hüdroelektrijaama võimsus kokku on umbes 9 megavatti, Linnamäe jaam annab sellest 1,15 megavatti. Võrdluseks võib tuua, et näiteks Eesti Energia Aulepa tuulepargis on ühe elektrituuliku võimsus 3 megavatti ning kokku on pargis 16 tuulikut. Riigifirma kõige värskema tootmisüksuse ehk Auvere elektrijaama võimsus on aga 300 megavatti. Niisiis, isegi kui võtta aluseks vaid Eesti Energia taastuvenergia toodang, jääb Linnamäe osakaal alla 1%. Siiski on see tootnud keskmiselt 5000 megavatt-tundi elektrit aastas, nii et sellega saab ära katta umbes 2000 keskmise tarbimisega majapidamise aastase vajaduse, märkis Eesti Energia pressiteates.

Samas on see ajalooliselt tähtis ning eelmise aasta lõpus, vahetult enne jõule tunnistas kultuuriminister Indrek Saar jaama paisu ka kultuurimälestiseks ning võttis selle ühtlasi muinsuskaitse alla. Pais on nimelt Eesti tööstusarhitektuuri silmapaistev näide. Jaama kultuurimälestiseks kuulutamiseks taotles ehitise omanik Jõelähtme vald.

Nii sekkus sotsiaaldemokraatide ridadesse kuuluv minister omamoodi riikliku energiafirma ja riigi keskkonnaasutuste vaidlusesse, toetades tugevalt elektritootmisega jätkamist. Seisukohta põhjendas minister sellega, et tööstusarhitektuuri näitena on Linnamäe erakordselt väärtuslik, heas seisukorras ja toimib oma algses funktsioonis.

"Sajanditepikkune kogemus kinnitab, et kultuuriväärtus on kõige paremini hoitud, kui ta on kasutuses,“ rääkis Saar mullu detsembris hoonet kultuurimälestiseks kuulutades.  Muide, kultuuriministeerium lisas otsuse juures huvitava tähelepaneku – ehkki pais ja paisutamise mõjuala jäävad tõesti Jägala jõe hoiualale, tuleb paisust kolm kilomeetrit ülesvoolu vastu looduslik rändetõke ehk Jägala juga.

Olgu õigus kellel iganes, on Eesti Energia igatahes otsustanud vaidlemisest loobuda ning hoonestusõiguse maha müüa. Alghind on 648 100 eurot ning oma pakkumise saab teha 6. oktoobrini.