Uus kord: Soome tööle minnes võib saada trahvi

Teates nõutakse hulka andmeid tööandja, tellija ja töötajate kohta. Kui tööandjal on Soomes töölähetusel töötajaid rohkem kui kümme tööpäeva nelja kalendrikuu jooksul, peab tööandjal olema Soomes esindaja, kelle käsutuses peab olema kogu lähetuse kestvuse aja töötajate tööajaarvestus, palgaarvestus ning krediidiasutuse tõendid makstud palkadest.

Uued trahvid

Kui varem oli Soome tööinspektsioonil õigus trahvida eelkõige tellijaid, siis nüüd kehtima hakkava seaduse alusel on tööinspektsioonil suuremad volitused trahvida Eesti ettevõtet kes oma töötajaid Soome lähetusele saadab. Trahv eeltoodud teate esitamata jätmise korral on 1 000 kuni 10 000 eurot. „Tõenäoliselt ei jäta tööinspektsioon trahvi määramise võimalust kasutamata ning sügisel on oodata suuremat trahvide lainet,“ ütles Künnap.

Tema sõnul on samaaegselt Soome maksuameti praktika määrata Eesti ettevõtetele ja ka töötajatele väga pealiskaudsetel alustel makse hoogustunud. „Eriti ehituse valdkonnas koguneb maksuametile mõned aastad tagasi loodud töömaaregistrite kaudu hulganisti ekslikke andmeid mille tulemusel on kohati Soomega ka suhteliselt põgusat kontakti omanud ettevõtja või ka töötaja avastanud ennast Soomes maksuvõlglasena,“ selgitas Künnap. Sellistel juhtumitel on tavaline, et ohver saab oma maksuvõlast teada märkimisväärse viivitusega, kohati aastate pärast.

Muutustel heidutav mõju

Soome sammud töötajate Soome lähetamise pärssimiseks on Euroopas ainulaadsed ja oma praktilises teostuses suunatud eelkõige Eesti ettevõtete vastu. Osaliselt on selles süüdi ka meie enda avatus, sest tänu meie laialdastele avalikele ja internetis kättesaadavatele registritele on Soome maksuametil Eesti ettevõtete ja isikute kohta tihti lihtsam rohkem andmeid koguda kui Soome ettevõtete ja isikute kohta.

„Iga aasta karmistuv regulatsioon, suurenev halduskoormus, kohati kafkalik asjaajamine ning vastuolulised juhendid omavad heidutavat mõju, mis eelduslikult ongi eesmärk,“ ütles Künnap. Kuna enamasti saavad pihta keskmised ja väike-ettevõtjad, kellel ei ole ressursse võimsa riigiga kohtus vaielda, ei ole seni suudetud Soome tegevuse vastavust siseturu nõuetele kontrollida.

Künnapi sõnul on Soomes teenuste ja kapitali vabast liikumisest aina raskem rääkida. „Senise kogemuse põhjal võib eeldada, et järgmisel aastal rakendatakse jälle uusi ettevõtete halduskoormust suurendavaid meetmeid,“ ütles ta. Olukorra muutmine eeldab esiteks, et probleemi teadvustataks, edasi on vaja ettevõtjate omavahelist suuremat koostööd ning ka seda, et riik aktiivsemalt oma ettevõtteid võõrsil kaitseks.