• Jaga lugu:

    Nordea kergitas majanduskasvu prognoosi

    Tõnu PalmFoto: Raul Mee

    Sarnaselt teistele Eesti majanduse käiku analüüsivatele pankadele tõstis ka Nordea Eesti lähiaastate kasvuprognoosi, kuna väliskeskkonna taust on positiivne ning oodata on ka eratarbimise elavnemist.

    Küllaltki kõrget majanduskasvu ennustas pank Eestile juba juunikuus, ent värskes prognoosis otsustas Nordea hinnangut veel 0,2 protsendipunkti jagu tõsta ning hindab Eesti SKP reaalkasvu tänavu 3,3 protsendile. Järgmise aasta prognoosi kergitas pank sama palju ehk juunikuiselt 2,7 protsendilt 2,9 protsendini.
    Nordea peaökonomist Tõnu Palm maalis olukorrast roosilise pildi – Eesti avatud majandus võidab Põhjamaade ja üldse kogu euroala jõulisest kasvust, tõusu toetavad investeeringud ja üha hoogu koguv eratarbimine ning paranenud väljavaade on jõudnud nii ettevõtjate kui kodanike kindlustundesse.
    „See annab põhjust positiivseks majanduskasvu väljavaateks. Samas ei tohiks hoogsa kasvu taustal unustada globaalseid riske ning vajadust majanduse helgema väljavaate kiuste ekspordi ja tootlikkuse arendamise võimalust käest lasta. Kiire hinnakasvu ohjamine on väljakutseks,“ rääkis Nordea Eesti peaökonomist pressiteate vahendusel
    Tarbijahindade kasvuks ootab Nordea tänavu nimelt 3,3 protsenti ja järgmisel aastal 2,5 protsenti. Juunikuise hinnanguga võrreldes on Nordea ka neid prognoose pisut ülespoole nihutanud.

    Globaalse majanduse ja kaubanduse kiirem kasv koos kõrge majanduskindlustundega toetab Nordea hinnangul ak  ekspordi ja investeerimise kasvu Põhjamaades. Seekord on positiivseks üllatajaks Soome majandus, mis kasvab käesoleval aastal koguni 3%.

    Põhjamaad ning Balti riigid jõuavad prognoosihorisondis majanduse küpsemasse arengufaasi, mistõttu ootab Nordea kiire tsüklilise kasvu aeglustumist. Balti riikide puhul jääb kasv pikemas perspektiivis vahemikku 2-3%, kui seda ei tõsta investeeringud tootlikusse.

    Kasv laiapõhjaline 
    Eesti majanduskasv on muutunud selgelt laiemapõhjaliseks ning on meie põhjanaabritest kaubanduspartnerite kiire kasvu taustal käivitunud ootustest hoogsamalt, märkis Palm pressiteates. Seejuures kasvas esimeses kvartalis SKP 4,4 protsenti ning tugevalt panustasid sellesse eksport ja investeeringud, eriti ehitusturg.
    Välisnõudluse ja ekspordihindade toel on ettevõtete tulud elavnenud ja kasumid pööranud taas kasvule, märkis Nordea Eesti peaökonomist. Ta tõi välja, et kaupade ekspordi kasv esimese kvartali 12% kasvumääralt teises kvartalis 8 protsendile, ent ekspordist sõltuva Eesti tööstustoodangu laiapõhjaline mahukasv oli esimese kuue kuu jooksul 11,6 protsendiga euroala kiireim. Tooraineturgude ja energianõudluse taastumise taustal näitab kahekohalist kasvu energia- ja mäetööstus.
    „Ettevõtjate kõrge kindlustunne ühtib arengutega euroalal. Eesti tööstuse kindlustunne on aasta algusest jõuliselt tugevnenud hõlmates ettevõtjate senisest märkimisväärselt positiivsemaid hinnanguid ekspordihindadele, uutele tellimustele, aga ka tööjõunõudlusele. Ootused tootmise väljavaatele paranesid juulis-augustis veelgi,“ märkis Palm tööstuse väljavaade kohta.
    Üllatavad investeeringud
    Kui eksport on arenenud ootuspäraselt, siis investeeringute hüppeline kasv on ökonomisti sõnul selgelt ületanud ootusi. Lisaks taristuinvesteeringute aktiviseerumisele on rekordiline kasv seotud eksporditurgude paranemise taustal elavnenud ettevõtete investeeringutega, sisaldades ka üksikuid suurtehinguid tööstuse ja transpordi harus.
    Just sellest saab Palmi sõnul ühes värske statistikaga järeldada nelja protsendi poole pürgivat majanduskasvu, kuna nimelt panustas kapitali kogumahutus esimesel poolaastal majanduskasvu koguni ligi 3,8 protsendipunktiga. Võrdluseks toetas eratarbimine majanduse elavnemist kõigest 0,9 punktiga.
    Palmi sõnul pakuvad välisnõudlus, elamuehitus ja suuremahulised taristuprojektid positiivseid ekspordi- ja investeeringuväljavaateid ka edaspidi. Kõrge kindlustunde taustal soojendatakse üles nii vanu, kui alustatakse täiesti uusi investeerimisprojekte, mistõttu investeeringute kasvuhüppeid tuleb ette ka edaspidi.
    Inflatsioon paneb tarbimisele piiri
    Aasta alguses ehk esimeses kvartalis jäi tarbimise kasv tagasihoidlikuks. Üks piirav tegur oli Nordea ökonomisti sõnul kõrge inflatsioon, mis ületab euroala keskmist ajutiselt kahe protsendipunktiga. Palmi hinnangul on jaemüügitulu vaoshoitud 2% aastakasv püsivhindades siiski ajutine ja ei peegelda eraisikute tegelikku tarbimishuvi.
    „Eratarbimise kasvutempo turuhindades on pigem hoogne ja võrreldav palgakasvu tempoga. Käimasoleva majandustsükli kõrgeim tarbijate kindlustunne ja soodsad intressid toetavad seda, et moes oleks liisinguga soetatud uued autod ja pigem uus kinnisvar,“ märkis ta.
    Järgmisel aastal toetavad tarbimist kasvav tööjõunõudlus, maksuvaba tulu kasv ning aeglustuv inflatsioon. „Tarbija on üha teadlikum globaalsetest valikutest ja ka hinnatundlik, see omakorda kannustab tagant kahekohalise kasvuga veebikaubandust,“ hindas Palm.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Robert Sarv: palun terve inimese passi
Sportlikud, terved ja karsked inimesed on koroonapandeemia ajal pandud ebamõistliku ja -inimliku surve alla, kirjutab Emerald Legali vandeadvokaat Robert Sarv.
Sportlikud, terved ja karsked inimesed on koroonapandeemia ajal pandud ebamõistliku ja -inimliku surve alla, kirjutab Emerald Legali vandeadvokaat Robert Sarv.
Apranga tuli aastatagusest kahjumist välja
Leedu rõivafirma Apranga Grupp teenis esimesel poolaastal 81,2 miljoni eurose käibe juures 0,957 miljonit eurot kasumit. Eelmisel aastal samal ajal oli ettevõte 0,579 miljoni euroga kahjumis, selgub börsiteatest.
Leedu rõivafirma Apranga Grupp teenis esimesel poolaastal 81,2 miljoni eurose käibe juures 0,957 miljonit eurot kasumit. Eelmisel aastal samal ajal oli ettevõte 0,579 miljoni euroga kahjumis, selgub börsiteatest.
Teeni 200 000 eurot, tuleb kõigest rahandusministri isa võlg sisse nõuda
Kurikuulsa pankrotistunud transpordifirma Autorollo nõue endise omaniku Väino Pentuse vastu läheb juba mitmendat tiiru enampakkumisele. Nüüd algab oksjon 90 000 eurost.
Kurikuulsa pankrotistunud transpordifirma Autorollo nõue endise omaniku Väino Pentuse vastu läheb juba mitmendat tiiru enampakkumisele. Nüüd algab oksjon 90 000 eurost.
Peagi ilmselt koroonapassita restorani, teatrisse või juuksuri juurde ei pääse
Neljapäeval arutab valitsus, millised on järgnevad sammud koroonatõendi kasutamiseks siseriiklikult. Suure tõenäosusega tehakse lähiajal teenindus- ja meelelahutussektori ettevõtetele kohustuseks nõuda klientidelt vaktsiinipassi.
Neljapäeval arutab valitsus, millised on järgnevad sammud koroonatõendi kasutamiseks siseriiklikult. Suure tõenäosusega tehakse lähiajal teenindus- ja meelelahutussektori ettevõtetele kohustuseks nõuda klientidelt vaktsiinipassi.