Bloomberg vahendab, et tõenäoliselt rõhutab Juncker oma kõnes Euroopa Liidu plaane jätkata vabakaubanduskõnelusi uute riikidega nagu Austraalia ja Uus-Meremaa, ajal, mil USA Donald Trumpi valitsuse ajal üha enam enesesse tõmbub. Äsja lõpetati kõnelused Jaapaniga ning loetud päevade pärast peaks jõustuma vabakaubandusleping Kanadaga.

Oodatakse sedagi, et Juncker pakub välja Euroopa Liidu tasandil ühtse süsteemi kolmandate riikide ülevõtupakkumiste hindamiseks, mida mõned riigid on taotlenud eelkõige kaitseks Hiina eest, mis ostab üles lääne tehnoloogiat. Kindlasti leiab ära märkimist ka rahaliidu reform ning vajadus pangandusliidu ehitamine lõpule viia.

Mõned allikad ütlesid Bloombergile, et Brexitit ei pruugi Juncker isegi mitte nimetada, et rõhutada kõike muud, mida Euroopa Liit plaanib teha juba ilma brittideta.

„Kõik hingavad kergendatult,“ ütles Bloombergile endine ELi ametnik Michael Tscherny, kes nüüd on nõunik GPlus Europeis. „Paistab, et populismi laine on pidama saadud ja ka Brexit ei paista nii suure ohuna. Kuid keerulisi probleeme jagub, sealhulgas kaubandussõdade võimalus.“

Kõne foon on siiski positiivsem kui läinud aastal. Euroala majandus kasvab viimase kümnendi kiireimas tempos ning euro on USA dollari suhtes kolme aasta tugevamail tasemel.

Juncker peaks seda hetke kasutama, et olulistes küsimustes edasi liikuda, enne, kui ta mandaat 2019. aastal läbi saab. Need võiksid puudutada ka ELi ühtset digitaalset turgu ning energialiitu.