Järgmise aasta eelarve ning sellega seotud eelnõude arutamiseks on 27. septembril kokku kutsutud erakorraline valitsuse istung, selgub rahandusministeeriumi eelinfost. Juba sama nädala neljapäeval tutvustab rahandusminister Toomas Tõniste ühes ametnikega eelarve eelnõu aga riigikogu rahanduskomisjonile.

Järgmise aasta eelarve tuleb mahu poolest rekordsuur ning ületab esmakordselt 10 miljoni euro piiri. Võrreldes tänavuse aastaga, mil kulusid oli 9,67 miljardi jagu, paisub 2018. aasta eelarve pea 900 miljoni euro võrra.

Eelarve koostamisel võetakse aluseks juba kevadel kokku lepitud nelja-aastane kava. Suur osa poliitilistest vaidlustest peeti ära juba siis ning tegelikult teatasid ministrid juba eelmisel nädalal, et on riigieelarves põhimõtteliselt kokku leppinud, ehkki täpset sisu avalikkusega veel ei jagatud.

 

Mullu novembris ametisse astunud Keskerakonna ja Jüri Ratase juhitud valitsuse jaoks on see esimene täispikk eelarve. Ehkki esialgsete plaanidega võrreldes kärbiti miinust poole võrra, on eelarve siiski struktuurselt 0,5 protsendiga SKPst miinuses. Struktuurne positsioon tähendab seda, et lisaks tavapärasele tulude-kulude arvestusele võetakse arvesse ka seda, missugune on parajasti majandustsükli seis.

Kuu keskel avaldatud rahandusministeeriumi majandusprognoosis märkis analüüsimeeskond, et jätkuva majanduskasvu, tõusvate palkade ning seeläbi ka aktiivse tarbimise ning suuremate eelarvetulude valguses oleks võimalik isegi täielik tasakaal, ent valitsus on teinud poliitilise otsuse teha järgmistel aastatel kokku 315 miljoni euro ulatuses niinimetatud strateegilisi investeeringuid, suuresti läheb see infrastruktuuri ja mujale betooni.

Eesti Pank on soovitanud programmi ära jätta, kuna majanduskasv on niigi kiire ning lisaküte võib majanduse üle kuumutada. Keskpanga hinnangul tuleks praeguses majandustsükli faasis keskenduda pikaajalise kasvu soodustamisele, mitte tsükli võimendamisele ning suurprojekte teha siis, kui erasektori ehitusnõudlus on madalseisus.

Kui pluss-miinus kõrvale jätta, on eelarve suurim põhimõtteline muutus ilmselt maksuvaba tulu reform, mida on avalikkuses nimetatud ka astmelise tulumaksu kehtestamiseks. Nimelt hakkab edaspidi olema kuni 1200 euro suuruse sissetuleku puhul maksuvaba 500 eurot kuus. Sealt alates väheneb maksuvaba tulu määr järk-järgult, kuni jõuab nulli 2100eurose sissetuleku puhul. Kuidas uue korra järgi maksuvaba tulu arvestada, saab lugeda siit.

Suur kulu on näiteks ka lisaraha suunamine tervishoidu, mille võitles välja sotsiaaldemokraadist tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Viie aasta jooksul läheb sinna pole 300 miljoni euro, sellest 34 miljonit eurot juba järgmisel aastal.