Kirglik kaklus

Jevgeni Ossinovski: On kahetsusväärne, et seda on võetud poliittehnoloogilise trikina. Minu jaoks ta seda ei ole.

Ossinovski: Kindlasti mitte. Hea kolleeg (Martin Helme – toim) on püüdnud lammutada Eesti põhiseaduse vundamenti juba mitme aasta jooksul. Sotsiaaldemokraadid on teadliku otsuse tulemusena öelnud, et meile see ei sobi ja me astume sellele vastu. Küsimus on selles, kas väärtusruum, millel põhineb kogu ühiskonna korraldus, on ühiselt kokku lepitud. Meil ei ole praegu seda kokkulepet, arvestades seda võitlust, mida Helme oma võitluskaaslastega on pidanud Eesti riigi vastu. Need erakonnad, kes taotlevad põhiseaduslikku võimu, peavad jagama põhiseaduslikke väärtusi.

Martin Helme: Meie täiesti polaarselt (sotsidele – toim) vastanduv maailmavaade on siiras ja ehe. Mis puudutab seda, kuidas me ründame õigusriiki – see on täielik absurdijutt. See, kui me kritiseerime kohtunikke, kes ründavad põhiseadust sellega, et nad kaaperdavad võimu, mida neil ei ole, on põhiseaduse kaitsmine, mitte selle õõnestamine.

Helme: Aga sellised kohtunikud ei tohigi ametis olla. Intelligentne inimene tunneb ära, mis on poliitiline retoorika. See võib meie oponente ärritada ja nii see ongi mõeldud. See peab olema piiritult rumal või pahatahtlik inimene, kes arvab, et me räägime päriselt inimeste hukkamisest. Tegelike põhiseaduslike väärtuste rikkujad on ju nemad (näitab Ossinovski poole – toim), kui nad õõnestavad Eesti rahvusriiki. Sotsidel on komme fantaseerida endale vaenlane ja siis sellega võitlema hakata, aga sel vaenlasel on meiega väga vähe pistmist.

Ossinovski: Kui täitevvõim või seadusandlik võim hakkab kohtunikele dikteerima, mismoodi nad võivad või ei või otsustada, siis see on põhiseaduse mõttega vastuolus. See on selgelt kohtuvõimu autonoomsuse piiramine, ja see on põhiseadusevastane. Paar nädalat tagasi avaldati arvamust, et ka teatud kultuuriasutused võiks oma repertuaarivalikul ettevaatlikumad olla. See on põhiseadusevastane. (See on ilmselge vale, torkab Helme vahele – toim.) EKRE on kogu aeg öelnud, et sotsiaaldemokraadid ei toeta Eestit kui rahvusriiki. See on puhas vale. Sotsiaaldemokraadid ja kõik erakonnad usuvad Eestisse kui rahvusriiki, küsimus on vaid selles, missugune ta on: kas ta põhineb etnilisel verepuhtusel või mitte. Ja selles, kuidas kõige paremini edendada eesti keelt ja kultuuri.

Ossinovski: See, kes Tallinnas koalitsiooni teeb, on detailide küsimus. Kõigi erakondade ühine arusaam on – Edgar Savisaare ja Urmas Sõõrumaa liit vist välja arvatud –, et kui üks erakond on võimul olnud liiga pikk aega, siis see on kontraproduktiivne. Me taotleme seda, et Keskerakonna ainuvõim lõpeks. Aga see ei tähenda, et positiivne tulemus oleks Helme võitluskaaslaste tulek linnavalitsusse, kus nad hakkavad kiusama Lasnamäe vanatädisid. Sotsiaaldemokraadid ei tee EKREga koalitsiooni.

Helme: Ja rumalasti teete, et ennast niimoodi nurka värvite. Nende valimiste eesmärk on Keskerakonna võimu kukutamine. Panite tähele, Ossinovski ütles: ainuvõimu kukutamine. Sisuliselt ütleb ta, et nad tahavad teha koalitsiooni Keskerakonnaga. Selle jaoks on vaja luua foon, et teisiti ei tule välja, ja meid välistada. Muidugi on ka häälte saamiseks kasulik, kui nad „kurjusega“ võitlevad.

Kas te tõesti arvate, et kui sotsid on istunud võimul ja jaganud mingitele teatritele toetused ära, siis nii see jääbki aegade lõpuni? Selle eelarverea ülevaatamine ei ole põhiseadusliku korra kukutamine.

Ossinovski: Seda ei ole kunagi tehtud poliitiliselt. Teie ütlesite, et teatrite puhul peaks vaatama nende ideoloogilist puhtust.

Helme: Ei ole! Kust sa sellise tsitaadi kätte said? Teie olete kultuuriasutused mehitanud parteiliste kisakõridega. Seal on teie ideoloogilised löömamehed, kes tegelevad riigi raha eest teie ideoloogilise jõustamisega. Kui meie võtame teie kisakõrid maha, siis see ei ole põhiseaduse vastane.

Ossinovski: Loomulikult otsustab valitsus, missuguse skeemi alusel teatreid rahastatakse. Aga seda pole tehtud lähtudes sellest, kes teeb „õiget“ eesti kultuuri, mida hinnatakse tõenäoliselt nende kriteeriumite alusel, mida Martin Helme koos Varro Vooglaiuga (Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juht – toim) ette paneb. Samad seltsimehed on nõudnud Sirbi peatoimetaja lahtilaskmist, sest see avaldas arvamusloo, mis neile ei meeldinud. Kultuuriministrilt on nõutud sekkumist laulupeo repertuaari, mida ei ole kunagi tehtud. Need inimesed tahavadki autoritaarsemat juhtimisstiili, mis ei ole põhiseaduse mõttega kooskõlas.

Helme: Me nõudsime Saarelt (Indrek Saar, kultuuriminister, SDE – toim), et ta ei suruks venekeelseid laule laulupeo repertuaari. See oli reaktsioon. See oli katse teha sotsiaaldemokraadist ministri haldusalas multikultit ja edendada vene asja eesti asja raames. Me ütlesime, et nii ei tohi teha, ja selle peale öeldakse meile, et me tahame Eestis totalitarismi – no halloo!

Helme: Ma ütlen asju teadlikult. See kalambuur võis tulla käigu pealt, aga mõte on õige, selle juurde me jääme. Mure on mitmetasandiline. Üks on massimigratsioon, Euroopa islamiseerumine, kõik see vägivald ja heaolu lagunemine. Teine on sõnavabaduse küsimus. Sotsid, kes räägivad avatusest ja sallivusest, üritavad süstemaatiliselt sõnavabadust piirata. Et see ei õnnestuks, tuleb aeg-ajalt provotseerida ja näidata, et seda ei saa ära keelata.

Ossinovski: Neid punaseid jooni on olnud mitu. Pärast seda oleme järjest näinud avaliku ruumi reostamist. Kui juba riigikogu saalis võib inimesi sõimata, neid mõnitada – miks siis tänaval ei või. Aga need „reljeefsed“ sõnumid teevad inimestele haiget. Seda on EKRE teinud süstemaatiliselt ja teadlikult. See on Eestile ohtlik, kui hakkame otsima sisevaenlasi. Näiteks on EKRE ridades kandideerija öelnud, et Eestis on 300 000 parasiteerivat tibla. Mida peaksid siis Eestis elavad ja ühiskonda panustavad inimesed sellest järeldama? Meie ütleme, et põhiväärtustega ei mängita, see on ohtlik. Kõik autoritaarsed on alanud marginaalsest räuskamisest, ja lõpuks, kui teised on vaikinud, on neist saanud massiliikumised. Kui me Eestis sellele õigel ajal vastu ei seisa, on selle tagajärjed julgeolekule, iseseisvusele ja kultuurile katastroofilised.

Helme: Kas see ei ole läbustamine poliitilises kultuuris, kui Marianne Mikko ütleb riigikogu puldist, et meie eelnõu ajab teda oksele? Kas sa ei arva, et paljudel eesti inimestel oli väga valus, kui suruti läbi kooseluseadust? Või kui valitsus ütles, et meil ei ole midagi teha selle musta massiga, mis tuleb Euroopasse? See teeb palju rohkem haiget, kui te arvate oskate oma elevandiluutornis. Sotsid teevad arutelu välja nii kitsaks, et kõik, kes ei ole nendega nõus, on kohe fašistid, rassistid, vihaõhutajad, ksenofoobid, homofoobid. Mina olen sõnavabaduse absolutist. Terve ja toimiv ühiskond ei peaga kartma teravalt ja halvasti ütlemist, see käib küpse demokraatia juurde. Sellist demokraatiat tahame meie. See, mida teie tahate (viitab Ossinvskile – toim), on äranämmutatud, ärasummutatud ühiskond, kus kõigile topitakse lusikaga mämm suhu ja öeldakse, et olge vait.

Ossinovski: Eelnõu võib küll oksele ajada. Mina ka ei nõustu paljude teie seisukohtadega ja võin seda väljendada reljeefsemalt või vähem reljeefselt. Aga ma ei ütle kunagi midagi halba inimeste kohta.

Helme: Aga Sven Mikser (SDE endine esimees - toim) võib saata karu p…se riigikogu liikme (EKRE liikme Henn Põlluaasa – toim)?

Ossinovski: Teie halvustate Eestis elavaid inimesi, külvate hirmu ja vaenu nende suhtes. Sellel halvustamisel on nende elu ja turvatunnet halvendav tagajärg. Kooseluseadus ei võtnud mitte kelleltki mitte ühtegi õigust ära. Aga teie alavääristate ja vaenate homoseksuaalsete inimesi.

Helme: Nende suhe ei vaja riiklikku regulatsiooni. Elagu ise ja lasku teistel elada.

Helme: Ei ole natsid. On tõsi, et meie liikmete hulgas on olnud inimesi, kes on natsiideoloogiast fastsineeritud. Mina ei tea, kas teistel on neid sama palju või rohkem, aga ma tean teiste erakondade inimesi, kes kannavad samamoodi Feldgrau mundrit (saksa sõjaväelase vorm – toim) ja käivad ajalooliste lahingute imiteerimise üritustel. Ma saan aru, et meie peal on see luup eriti teravalt ja kui Rein Lang peab pidu, siis see on rohkem nali. (Vihje Langi sünnipäevapeole 2007 – tollane justiitsminister Lang (Reformierakond) väitis Eesti Päevalehes, et keegi ei kandnud mingeid mundreid – toim). Täiesti selgelt me ei ole natsid. Natsionalism on natsionaalsotsialism. See on eelkõige sotsiaaldemokraatliku erakonna ajalooline pärand.

Ossinovski: Oi, jumal, jumal, oi, jumal jumal. Sotsiaaldemokraadid olid esimesed, kelle hävitasid nii kommunistid kui ka natsid, sest sotsiaaldemokraatias on esimesel kohal demokraatia.

Ossinovski: Kindlasti on tegemist ideedega, millel on väga palju ühist sellega. Kui me võtame kõige olulisema, et riiki tuleb juhtida autoritaarselt….

Helme: Aga kust sa võtad seda? Kust sa seda võtad!

Ossinovski: Terve saate rääkisin.

Helme: Terve saate lükkasin ümber ka.

Ossinovski: Kui me vaatame teie suhtumist inimestesse, kes mingile müütilisele standardile ei vasta – nende suhtes ollakse halvustavad: olgu need teise emakeele, teise religiooni või teise seksuaalse sättumusega inimesed. Eesti põhiseadus keelab seda. See, mida EKRE teeb, on põhiliste alusväärtuste vastu.

Helme: Eesti riik on eestlaste loodud ja eestlaste jaoks. Enam-vähem aktsepteeritud põlisus tuleb kuskil teisest-kolmandast põlvest. Nii et Jevgeni lapsed on juba põliseestlased.

Ossinovski: See näitabki, et üsna omapärased ja ohtlikud mõõdikud, mille järgi otsustakse, kas inimene kuulub mingisse ühiskonda või ei kuulu. Sina tood näiteks kolmanda põlvkonna - miks just kolmanda? –, mõni võib hakata mõõtma kolju ümbermõõtu. Kui juba ühest kohast hakata inimesi alavääristama, sortidesse jagama, siis on küsimus, kus see kõik lõpeb. Kõigepealt ei sobi mustad, venelased on parasiteerivad tiblad, homoseksuaalid on hälvikud, riigikogus otsitakse antieestlasi. Massimigratsiooni ei poolda Eestis mitte ükski erakond, see on pseudodebatt, mille EKRE on üles tõmmanud.

Helme: Meie arvame, et neid poleks tohtinud vastu võtta ja mitte ühtegi ei tohi juurde võtta. Terrorism tulem meile iga kuuga lähemale, naaberriikides on juba laibad.

Ossinovski: Olukord ongi keeruline. Küsimus on selles, kas me võimendame neid hirme, esitades väärinformatsiooni, või püüame rahulikult ja objektiivselt arutades jõuda kõige mõistlikuma lahenduseni.