• Jaga lugu:

    Põlevkivitasu hädaabi jääb veel aastaks paika

    Eesti Energia Estonia kaevandus.Foto: Raul Mee

    Valitsus jätab ka järgmiseks aastaks põlevkivi ressursitasu väga madalale tasemele, ent ootab majandusminister Kadri Simsonilt kevadeks pikemaajalist plaani.

    Mullu kokku lepitu järgi oleks valitsus pidanud tegelikult juba uuest aastast kehtestama uue, just põlevkivisektori peale mõeldes kokku pandud maksukorra, ent valitsuskabinetis selles kokku leppida ei suudetud. Niisiis otsustati senist väga madalat maksukorda veel aasta võrra pikendada.
    Valitsus madalseisus ulatas abikäe
    Eelmisel aastal olid energiahinnad ülimadalad ning põlevkivitööstuse seis väga kehv – Ida-Virumaal tehti mitmeid suurkoondamisi. Siis ulatati põlevkivitootjatele abikäsi ja põlevkiviga seotud keskkonnatasud viidi sisuliselt 2009. aasta tasemele.
    Riik soovib võimaluste piires anda põlevkivisektorile keerulisteks aegadeks tuge, et inimesed ei kaotaks tööd ja sektor suudaks madalate maailmaturu hindade tõttu tekkinud raske olukorra üle elada, ütles toonane rahandusminister Sven Sester mullu kevadel väljasõiduistungil Narvas. Valitsust juhtis toona veel Reformierakond ja peaminister oli Taavi Rõivas.
    Suve lõpuks sai selgeks, et kaevandamistasud pannakse sõltuma põlevkivi puhul raske kütteõli hinnast. Süsteem oli küllaltki rohmakas ning pidi kehtima üleminekuna selle aasta lõpuni, siis pidi valmis saama spetsiaalselt põlevkvivisektori jaoks mõeldud ujuvtasude lahendus.
    Riigi arvutus näitab, et põlevkiviõli omahind opereerimiskuludes on umbes 240 eurot tonni kohta. Kütteõli kui maailmaturul kaubeldava võrreldava toote sellise hinna puhul on aga kaetud vaid õlitootmiseks hädavajalikud kulud.
    Seega kehtestati hinna puhul alla 240 eurot põlevkivi kaevandamisõiguse tasu alammäär ehk 0,275 eurot. Muudatus oli toona isegi tagasiulatuv, nii et ressursitasud vähenesid alates 2015. aasta juulist. Vahetult enne otsuse tegemist oli kaevandamistasu aga 1,58 eurot tonnist ehk märksa kõrgem.
    Uus maksuplaan hiljemalt mais
    Praeguseks on maailmaturu hinnad mõnevõrra taastunud, näiteks kolmandas kvartalis oli ressursitasu kujundava 1% väävlisisaldusega kütteõli hind keskmiselt 255,5 eurot tonnist, selgub Eesti Energia kvartaliaruandest. See aga tähendab, et ressursitasu tuleb maksta umbes 0,415 eurot kaevandatud tonni kohta. Tasumäär on niisiis ikkagi rohkem kui kolm korda vähem enne erakorralist maksulangetust kehtinud hinnast, samas kui olukord turul on läinud tublisti paremaks.
    Ehkki praegu ministrid uues korras kokku leppida ei suutnud, otsustati siiski, et hiljemalt järgmise aasta mais tuleb majandusminister Kadri Simsonil ühes rahandusminister Toomas Tõniste, keskkonnaminister Siim Kiisleri ja ettevõtlusminister urve Paloga valitsusele esitada põlevkivi eristava hinnastamise tähtajatu süsteemi põhimõtteid sisaldav eelnõu ehk seesama sektori erisusi arvesse võttev maksuplaan.
    Lisaks hakkavad ministrid ühes põlevkivitööstusega analüüsima seda, missugused peaksid tulevikus olema põlevkivi jaotuspõhimõtted. Muide, otsustati ka, et analüüsitakse ka teiste maavarade tasumäärasid ja jaotussüsteeme, võttes arvesse majanduslikku kasu, varude piisavust ning seost keskkonnakaitse eesmärkidega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: jaekaubandus buumib
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
USA aktsiaturud lõpetasid börsinädala langusega
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Hasartmängumaks tahetakse kindlatest saajatest lahti siduda
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Minister näeb põllumeestele ja vedajatele suuri muudatusi
Brüsseli ambitsioonid kliimaneutraalsuse saavutamisel on kasvanud ja kuigi Eesti ettevõtjad on kohati olnud väga tublid, peavad näiteks maanteevedajad ja põllumajandajad astuma suure sammu edasi, leiab keskkonnaminister Tõnis Mölder.
Brüsseli ambitsioonid kliimaneutraalsuse saavutamisel on kasvanud ja kuigi Eesti ettevõtjad on kohati olnud väga tublid, peavad näiteks maanteevedajad ja põllumajandajad astuma suure sammu edasi, leiab keskkonnaminister Tõnis Mölder.