Põlevkivitasu hädaabi jääb veel aastaks paika

Riik soovib võimaluste piires anda põlevkivisektorile keerulisteks aegadeks tuge, et inimesed ei kaotaks tööd ja sektor suudaks madalate maailmaturu hindade tõttu tekkinud raske olukorra üle elada, ütles toonane rahandusminister Sven Sester mullu kevadel väljasõiduistungil Narvas. Valitsust juhtis toona veel Reformierakond ja peaminister oli Taavi Rõivas.

Suve lõpuks sai selgeks, et kaevandamistasud pannakse sõltuma põlevkivi puhul raske kütteõli hinnast. Süsteem oli küllaltki rohmakas ning pidi kehtima üleminekuna selle aasta lõpuni, siis pidi valmis saama spetsiaalselt põlevkvivisektori jaoks mõeldud ujuvtasude lahendus.

Riigi arvutus näitab, et põlevkiviõli omahind opereerimiskuludes on umbes 240 eurot tonni kohta. Kütteõli kui maailmaturul kaubeldava võrreldava toote sellise hinna puhul on aga kaetud vaid õlitootmiseks hädavajalikud kulud.

Seega kehtestati hinna puhul alla 240 eurot põlevkivi kaevandamisõiguse tasu alammäär ehk 0,275 eurot. Muudatus oli toona isegi tagasiulatuv, nii et ressursitasud vähenesid alates 2015. aasta juulist. Vahetult enne otsuse tegemist oli kaevandamistasu aga 1,58 eurot tonnist ehk märksa kõrgem.

Uus maksuplaan hiljemalt mais

Praeguseks on maailmaturu hinnad mõnevõrra taastunud, näiteks kolmandas kvartalis oli ressursitasu kujundava 1% väävlisisaldusega kütteõli hind keskmiselt 255,5 eurot tonnist, selgub Eesti Energia kvartaliaruandest. See aga tähendab, et ressursitasu tuleb maksta umbes 0,415 eurot kaevandatud tonni kohta. Tasumäär on niisiis ikkagi rohkem kui kolm korda vähem enne erakorralist maksulangetust kehtinud hinnast, samas kui olukord turul on läinud tublisti paremaks.

Ehkki praegu ministrid uues korras kokku leppida ei suutnud, otsustati siiski, et hiljemalt järgmise aasta mais tuleb majandusminister Kadri Simsonil ühes rahandusminister Toomas Tõniste, keskkonnaminister Siim Kiisleri ja ettevõtlusminister urve Paloga valitsusele esitada põlevkivi eristava hinnastamise tähtajatu süsteemi põhimõtteid sisaldav eelnõu ehk seesama sektori erisusi arvesse võttev maksuplaan.

Lisaks hakkavad ministrid ühes põlevkivitööstusega analüüsima seda, missugused peaksid tulevikus olema põlevkivi jaotuspõhimõtted. Muide, otsustati ka, et analüüsitakse ka teiste maavarade tasumäärasid ja jaotussüsteeme, võttes arvesse majanduslikku kasu, varude piisavust ning seost keskkonnakaitse eesmärkidega.