• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,65
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,65
  • 09.11.17, 17:53
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Põlevkivitasu hädaabi jääb veel aastaks paika

Valitsus jätab ka järgmiseks aastaks põlevkivi ressursitasu väga madalale tasemele, ent ootab majandusminister Kadri Simsonilt kevadeks pikemaajalist plaani.
Eesti Energia Estonia kaevandus.
  • Eesti Energia Estonia kaevandus.
  • Foto: Raul Mee
Mullu kokku lepitu järgi oleks valitsus pidanud tegelikult juba uuest aastast kehtestama uue, just põlevkivisektori peale mõeldes kokku pandud maksukorra, ent valitsuskabinetis selles kokku leppida ei suudetud. Niisiis otsustati senist väga madalat maksukorda veel aasta võrra pikendada.
Valitsus madalseisus ulatas abikäe
Eelmisel aastal olid energiahinnad ülimadalad ning põlevkivitööstuse seis väga kehv – Ida-Virumaal tehti mitmeid suurkoondamisi. Siis ulatati põlevkivitootjatele abikäsi ja põlevkiviga seotud keskkonnatasud viidi sisuliselt 2009. aasta tasemele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Riik soovib võimaluste piires anda põlevkivisektorile keerulisteks aegadeks tuge, et inimesed ei kaotaks tööd ja sektor suudaks madalate maailmaturu hindade tõttu tekkinud raske olukorra üle elada, ütles toonane rahandusminister Sven Sester mullu kevadel väljasõiduistungil Narvas. Valitsust juhtis toona veel Reformierakond ja peaminister oli Taavi Rõivas.
Suve lõpuks sai selgeks, et kaevandamistasud pannakse sõltuma põlevkivi puhul raske kütteõli hinnast. Süsteem oli küllaltki rohmakas ning pidi kehtima üleminekuna selle aasta lõpuni, siis pidi valmis saama spetsiaalselt põlevkvivisektori jaoks mõeldud ujuvtasude lahendus.
Riigi arvutus näitab, et põlevkiviõli omahind opereerimiskuludes on umbes 240 eurot tonni kohta. Kütteõli kui maailmaturul kaubeldava võrreldava toote sellise hinna puhul on aga kaetud vaid õlitootmiseks hädavajalikud kulud.
Seega kehtestati hinna puhul alla 240 eurot põlevkivi kaevandamisõiguse tasu alammäär ehk 0,275 eurot. Muudatus oli toona isegi tagasiulatuv, nii et ressursitasud vähenesid alates 2015. aasta juulist. Vahetult enne otsuse tegemist oli kaevandamistasu aga 1,58 eurot tonnist ehk märksa kõrgem.
Uus maksuplaan hiljemalt mais
Praeguseks on maailmaturu hinnad mõnevõrra taastunud, näiteks kolmandas kvartalis oli ressursitasu kujundava 1% väävlisisaldusega kütteõli hind keskmiselt 255,5 eurot tonnist, selgub Eesti Energia kvartaliaruandest. See aga tähendab, et ressursitasu tuleb maksta umbes 0,415 eurot kaevandatud tonni kohta. Tasumäär on niisiis ikkagi rohkem kui kolm korda vähem enne erakorralist maksulangetust kehtinud hinnast, samas kui olukord turul on läinud tublisti paremaks.
Ehkki praegu ministrid uues korras kokku leppida ei suutnud, otsustati siiski, et hiljemalt järgmise aasta mais tuleb majandusminister Kadri Simsonil ühes rahandusminister Toomas Tõniste, keskkonnaminister Siim Kiisleri ja ettevõtlusminister urve Paloga valitsusele esitada põlevkivi eristava hinnastamise tähtajatu süsteemi põhimõtteid sisaldav eelnõu ehk seesama sektori erisusi arvesse võttev maksuplaan.
Lisaks hakkavad ministrid ühes põlevkivitööstusega analüüsima seda, missugused peaksid tulevikus olema põlevkivi jaotuspõhimõtted. Muide, otsustati ka, et analüüsitakse ka teiste maavarade tasumäärasid ja jaotussüsteeme, võttes arvesse majanduslikku kasu, varude piisavust ning seost keskkonnakaitse eesmärkidega.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 6 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele