Eesti sörgib elektriautonduses Euroopa sabas
Äsja avaldatud Euroopa Komisjoni ettepanekus vähendada sõiduautode ja väiksemate tarbesõidukite süsinikdioksiidi emissioone 2030. aastaks 30% võrra, on ka komisjoni ettepanekud selle eesmärgi saavutamiseks.
Ettepanekust jääb põhilisena kõlama surve autotootjatele hübriid- ja elektriautode tootmiseks. Lisaks on komisjoni ettepanekus välja toodud veel ühe konkreetse eesmärgina alljärgnev:
- toetatakse järkjärgulist üleminekut fossiilseid kütuseid kasutavatelt sõidukitelt elektriautodele.
Jättes kõrvale asjaolu, et Euroopa autotootjate liit ACEA peab 30% vähendamist 2030. aastaks ehk liialt kalliks ja ambitsioonikaks, märkis ACEA juba varem avalduses, et selle eesmärgi täitmine sõltub ennekõike ühest olulisest tingimusest – et kõigis Euroopa riikides arendataks kiiremas korras välja korralikud elektriautode ja pistikhübriidide laadimisvõrgustikud, sest just seda tüüpi autode tootmisele rõhuvad kõik tootjad ning püstitatud eesmärgid saab saavutada ainult elektri- ja hübriidautode abiga.
AMTELi pressiesindaja Rein Luige sõnul jääb Euroopa Komisjoni ja ACEA seisukohti lugedes arusaamatuks Eesti valitsuse seisukoht või pigem seisukoha puudumine elektriautode tuleviku kohta.
„Pole ju palju vett merre voolanud ajast, mil lehvitasime loosungit, et meil maailma esimene kogu riiki kattev kiirlaadijate võrgustik ja toetame elektriautode soetamist,“ ütles Luik. „Arvestades praegust üldist trendi elektriautode suunas, olime me sellega äärmiselt innovatiivsed ja veidi nagu ajast isegi ees. Täna paikneme me paraku oma elektriautondusega Euroopa riikide seas täiesti viimaste seas.“
Luige sõnul on faktid kõnekad:
- elektriautode osakaalult oleme Euroopas tagantpoolt kolmas 0,2 protsendiga;
- Eesti on üks viiest riigist, kus ei toetata ega soodustata mitte mingil moel elektriautode soetamist ja/või tarbimist.
Lisaks on Luige hinnangul probleemiks asjaolu, et meie kiirlaadimisvõrk vastab standardile ChaDeMo, aga EUs on kehtestatud standard Combo2. „Juba täna uurivad Euroopa autotootjad, mis on Eesti plaan selle probleemi lahendamiseks. Kui puudub sobiv kiirlaadijate võrgustik, võib juhtuda, et autotootjad piiravad oma siinset toodangu müüki,“ hoiatas Luik.
Euroopa Liidus on tänavu kolme kvartaliga müüdud hübriidautosid, pistikhübriide ja elektriautosid ligi pool miljonit, samal ajal kui muude alternatiivkütustel töötavate, eelkõige eri tüüpi gaasiautode müük püsib tegelikult vaid tänu Itaaliale, kus müüakse 80% kogu ELi gaasiautodest. Valdav osa Euroopa (ja eriti Itaalia) gaasiautodest on LPG gaasil töötavad autod, aga CNG osakaal kogu Euroopa gaasiautode pargist ja ka müügist on tegelikult üpris väike ja väheneb pidevalt, nentis Luik.
Gaasiautode osa kogu Euroopa autopargist on langenud viimase nelja aastaga 0,8% pealt 0,25% peale, samal ajal kasvab elektriautode osakaal – see on saavutamas 2% kogu autopargist. Aga uute hübriid- ja elektriautode osakaal kõigist uutest sõiduautodest on jõudmas 4,5%.