Eesti ja Jaapan kaotasid topeltmaksustamise

Topeltmaksustamise vältimise lepinguid sõlmitakse eelkõige maksutulu jagamiseks kahe riigi vahel, info vahetamiseks ja selleks, et kodanikud ei peaks maksma sama tulu pealt makse kahes riigis.

Eesti kasutab topeltmaksustamise vältimiseks vabastusmeetodit. Kui Eesti resident saab tulu, mida on maksustatud Jaapanis, vabastab Eesti selle tulu maksust.

Passiivsete tulude maksustamisõigus on jagatud tuluallikariigi ning residendiriigi vahel. Näiteks dividenditulu puhul on tuluallikariigil piiratud maksustamisõigus - kinnipeetava tulumaksu ülempiir on 10 protsenti dividendi brutosummast.

Tuluallikariigis on maksust vabastatud dividendid, mis makstakse teise riigi residendist äriühingule, millele kuulub kuue kuu jooksul enne dividendi saamise õiguse kindlaksmääramist otseselt või kaudselt vähemalt 10 protsenti hääleõigustest dividendi maksvas äriühingus.Topeltmaksustamise vältimise lepinguga luuakse eeldused ja kindlus vastastikusteks investeeringuteks ning inimeste, kaupade ja teenuste vabaks liikumiseks.

Leping paneb nii Eestile kui ka Jaapanile vajadusel põhjaliku teabevahetuskohustuse isikute tulude kohta ja reguleerib maksuhaldurite koostööd maksude sissenõudmisel. Vaidluste venimise jaoks on lepingus sees ka vahekohtumenetluse sätted.

Eesti Panga andmetel oli tänavu 31. märtsi seisuga Jaapani otseinvesteeringute maht Eestis 18,2 miljonit eurot, Eesti otseinvesteeringute maht Jaapanis aga ainult 0,1 miljonit eurot.

Topeltmaksustamise vältimise lepingud põhinevad OECD tüüplepingul ning Eestil on neid jõus 57 riigiga. Ida-Aasia riikidest on Eestil kehtivad topeltmaksustamise vältimise lepingud Hiina ja Lõuna-Koreaga.