ELi eelarve sai hommikuks punkti

Kui reede hommikul Eesti esindaja EL-i eelarve küsimustes Märt Kivine meenutas Jeremy Clarksoni sõnu ja küsis retooriliselt: „Kui raske see ikka olla saab?“, siis kuluaarides levis pigem arvamus, et Eesti juhitud läbirääkimised rahandusministrite ja parlamendi vahel veel lahendust ei saa.

Seda rahulolevam võis Kivine olla 18 tundi hiljem, kui sai öelda: „Kokkulepe ELi 2018. aasta eelarves on kindlasti üks Eesti eesistumise suurimaid saavutusi. Kuude pikkune töö tasus end ära ning jõudsime tulemuseni, mis kindlasti aitab Euroopa Liitu edasi viia.“

EL-i Nõukogu (liikmesriikide rahandusministrid) tahtis nimelt saada tuleva aasta eelarve kulukohustused paar miljardit alla 160 miljardi euro piiri, sellal kui Euroopa Parlamendi kindel soov oli jälle paar miljardit üle 160 miljardi. Võib öelda, et see oli veel isegi sõbralik nägelus, sest parlamendi president Antonio Tajani jõudis Die Welti vahendusel vahepeal rääkida vajadusest teha EL-i eelarve võimalikult ruttu vähemalt kaks korda suuremaks.

Lõpuks lepiti kokku, et võrreldes 2017. aastaga suureneb eelarves näiteks ELi teadus- ja arendusprogrammi Horiston2020 rahastamine 8,4 protsenti ning piiriüleste taristuprojektide programmi Euroopa ühendamise rahastu eelarve 8 protsenti. Hüppeliselt kasvavad väljamaksed liikmesriikidele struktuuri- ja investeerimisfondidest. Euroopa Parlament oli seisnud pigem Euroopa strateegiliste investeeringute eelarvegarantii eest.

Laias laastus erinesid numbrid paari protsendi võrra ning ka Euroopa Liidu majanduse koguproduktist ei moodusta eelarve enamat kui 1 protsenti.

Tuleva aasta eelarve tõenäoliselt viimane n-ö lihtne eelarve, ületuleval aastal tuleb arvestada juba Suurbritannia lahkumisega Euroopa Liidust.