Aktsiisitõusu kaotamine oleks viinud eelarvest üle 40 miljoni
Veebruarisse kavandatud aktsiisitõusu mõju eelarvele oleks tänavu ulatunud 8 miljoni euro ja tuleval aastal 34 miljoni euroni, piirikaubanduse kasv jätkuks rahandusministeeriumi hinnangul ka ilma aktsiisitõusuta.
Negatiivne mõju oleks jõudnud juba tänavusse eelarvesse, sest enne aktsiisitõuse on oodata varude soetamist, selgub rahandusministeeriumi alkoholituru analüüsist, mida valitsuse eilse aktsiisitõusu otsuse tegemise ajal kasutati.
Ministeeriumi hinnangul on oluline hinnatõus juba toimunud ning mõju tarbimisele aset leidnud, aktsiiside ärajätmisega muutunud hinnavahe pisut Eesti kasuks nii Soome kui Läti suunas, kuid piirikaubanduse kasv jätkunuks sellest hoolimata.
Analüüsist tuleb teravalt välja, et märkimisväärne osa hinnaerinevustest tuleneb omahinna ja kaupluse marginaalide vahest Eestis, Soomes ja Lätis. Keskmisest odavamate markide näitel selgub, et Lätis moodustab õlle omahind ja juurdehindlused 78 senti tänavusest 1,2eurosest liitrihinnast. Soome enam kui kolmeeurosest liitrihinnast võtavad tootjad ja kauplused 91 senti, seevastu Eesti tootjate ja kaupluste osakaal võtab 1,25 eurot.
Ka kangel alkoholil on Eesti omahind Soome omast kõrgem – vastavalt 6,32 ja 5,97 eurot, Lätis on see vaid 3,16 eurot.
Rahandusministeerium ootab tuleval aastal lõunapiiri ülesest kaubandusest aktsiisilaekumisele mõju 49 miljonit eurot, koos käibemaksuga on see 74 miljonit eurot, mis moodustab kogu Eesti alkoholiturust 13 protsenti ja ainult eestlaste alkoholiostudest üle 19 protsendi. Tootjad aga ootavad tulevaks aastaks piirikaubandusele 31 protsendi suurust osakaalu eestlaste ostudest.
Kui varude mõju kõrvale jätta, siis on prognooside erinevus tootjate ja rahandusministeeriumi vahel ligikaudu 60-70 miljonit eurot.
Osale arutelus