Biosöetehase rajamise algataja oli ka enne ettevõtte omanikeringi Jüri Roos.  Foto: Andres Haabu
Kristel Härma • 24. november 2017
Jaga lugu:

Hollandi investeerimisfirma võttis üle eestlaste biosöetehase projekti, mille käivitajat ootab ees 25 miljoni suurune eurotoetus.

Euroopa Liit otsustas 2014. aastal toetada eestlaste torrefitseerimisprojekti (torrefitseerimine ehk sisuliselt puidu röstimine – toim) 25 miljoni euroga, mille kätte saamiseks tuleb aga tehas käivitada. Eestlased sattusid selle jaoks raha leidmisega hätta ja nende ettevõte kuulub tänavu kevadest Soome juhtkonnaga Baltaniale, mis omakorda kuulub Hollandi investeerimisfirmale Momentum Technology Holding.

Hollandlastelt tuleb koos teiste investorite ja finantsasutustega 45 miljonit eurot.

Baltania juhatuse liikme Mika Hassineni sõnul on nad enesekindlad, et nemad nüüd Euroopa Liidu toetuseni jõuavad. Praegu ootab Jõgevamaale Vägari külla kerkiv tehas lube keskkonnaametilt, misjärel saab taotleda ehitusloa. „Kui selle loa saame, loodetavasti mitte hiljem kui märtsis, saame tehase ehitamisega pihta hakata aprilli alguses,“ oli Hassinen optimistlik.

Jüri Roos,, Baltania biosöetehase rajamise algataja ja üks endistest omanikest

Maha müüa oli mõistlikum

Omanikering otsustas, et maha müüa on mõistlikum kui ise finantseerimise otsimisega edasi tegeleda. Meie jaoks oli tegemist tagantjärele toetamisega: investeering Euroopa Liidu poolt, mis on muidugi hästi suur, tuleb peale tootmise käivitamist. Euroopa Liit kahtlemata ju toetab neid projekte, kus on oluline innovatsioonikomponent, aga see tähendab ka teatud riske ja tegemist on uue tehnoloogia ning uue kauba turule toomisega ja muna-kana situatsioone on seal protsessis olnud hästi palju ja on ka edasi. Tehnoloogiat pole, sest pole tarbijaid, tehasesse ei investeerita, sest ei ole tarbijaid, tarbijaid ei ole, sest ei ole investorit.

Uued omanikud on päris palju miljoneid sellesse projekti pühendanud ja neil on suhteliselt suur auhind 25 miljoni Euroopa Liidu raha näol olemas, mis katab väga suure osa investeeringust. See tähendab, et neil on põhjust edasi toimetada küll. Peale selle on tegelikult Euroopa Liidu NER300 toetusskeemil selline reegel ka, et sellest võib saada ettemaksu 60%, kui Eesti riik teatud tingimused täidab. Võib-olla uued omanikud, kes on sisuliselt finantsorganisatsioon, suudavad Eesti riigiga koostöös neid tingimusi täita, millega meie ei saanud hakkama.

Hassinen kinnitas siiski, et projekt oleks ka ilma eurotoetuseta kasumlik. „Aga ilmselgelt aitab see investoreid kergemini projekti meelitada, kui on tasuvuse osas suurem kindlus,“ märkis ta.

Ta ütles, et tehas peaks käima saama umbes pooleteise aastaga ja kahe aastaga peaks see saavutama täisvõimsuse. Investeering peaks ära tasuma viie aastaga.

Hassineni sõnul otsustas Momentum Capital investeerida Eesti biosöetehasesse, sest ettevõte koostab endale sellistest firmadest portfooliot ja kuskilt tuleb asutada. Suurt potentsiaali näevad nad seetõttu, et siin on palju toormaterjali. „Mujal Euroopas ei ole samasugust luksust,“ märkis ta.  

Hassinen oli kindel, et tehas õnnestub, sest nende tehnoloogia toimimine on tõestatud ja näiteks Suurbritannias töötab taoline tehas. „See on aga väike tehas, meie tehas saab olema viis korda suurem.“

Baltania juhatuse liige Mika Hassinen on tehase õnnestumises kindel.
Baltania juhatuse liige Mika Hassinen on tehase õnnestumises kindel.  Foto: Andras Kralla
Raul Kirjanen,, Graanul Investi juht ja omanik

Minu ainuke soovitus arendajatele on, et ärge seda projekti ainult sellepärast tehke, et Euroopa Liit toetust maksab.

„Keegi peab turult lahkuma“

Pelletitootja Graanul Investi juht Raul Kirjanen oli skeptiline ja tõdes, et Baltania tehnoloogia on uus ning paljud on seda proovinud ja kõik neist on lõpetanud kehvasti.

„Minu ainuke soovitus arendajatele on, et ärge seda projekti ainult sellepärast tehke, et Euroopa Liit toetust maksab. Kui see on põhjus, siis praktika on olnud, et need asjad lõpevad halvasti. Kui projekt ka ise majanduslikult hea on, siis tervitame konkurenti toormeturul.“

Kirjanen märkis veel, et madalakvaliteetne puit on Eestis juba täies mahus kasutusel ja iga uue kliendi turule tulek eeldab, et keegi peab lahkuma või oma mahtusid vähendama.

„See tekitab turul omajagu rabelemist, ebaefektiivsust ja ka segadust, aga eks äri ongi selline. Kes selles konkurentsis võitjaks jääb, näitab aeg ja turg,“ ütles ta.

Hassineni sõnul usuvad nad, et biosöetehasele on Eestis ruumi. „Baltania on ettevõttena olnud olemas juba viis aastat ja nad on seda projekti arendanud ning nende kohalolu on teada. Sellel on nüüd lihtsalt uus omanik ja seega ei tohiks probleemi olla.“

Ka tooraine osas oli Hassinen optimistlik. „Seda peaks olema rohkem kui vaja ja me kasutame ka neid puidu osi, mida teised siin ei kasuta. Praegu jääb suur osa siiski metsa mädanema. Me saame kasutada ka jääkmaterjale, mis puidutööstuses üle jäävad.“

Toodang vaid ekspordiks

Tehases toodetavat biosütt saab kasutada olemasolevates tahkeid fossiilseid kütuseid kasutavates soojus- ja elektrijaamades. Baltania toodang läheb täielikult ekspordiks, mis suurendab ettevõtte hinnangul Eesti ekspordivõimekust mitmekümne miljoni euro võrra. Peamised kliendid hakkavad olema Põhjamaade ja Kesk-Euroopa soojus- ja elektrijaamad.

Hassineni sõnul Baltikumis nende toodangule kliendibaasi eriti ei ole, pigem on Helsingis ja Stockholmis. „Seal on nii suur potentsiaal, et me võiksime ehitada mitu sellist tehast, et nõudlust täita. Ja kui Põhjamaades peaks takistusi ette tulema, saame alati müüa biosütt Kesk-Euroopasse,“ ütles ta ja lisas, et palju võimalikke kliente oleks seal Saksamaal, Hollandis, Belgias, Prantsusmaal ja isegi Suurbritannias.

NER300 fond

NER300 on Euroopa Liidu fond, mis rahastab innovaatilisi väikese süsinikuheitmega taastuvenergiaprojekte, mis vähendavad liikmesriikide sõltuvust fossiilsetest energiaallikatest.

Momentum Capital

Momentum Capital on Hollandi erakapitali investeerimisettevõte, mis teeb otseinvesteeringuid keskkonnasõbralikku energiatööstusesse.

„Me oleme kindlad, et see toode müüb,“ sõnas Hassinen. „Ka traditsioonilisele pelletiärile ei ole me päris konkurendid. Me täiendame nende äri, sest pelletitega suudetakse praegu elektri ja sooja tootmisel asendada fossiilset kütust vaid 5 protsendi ulatuses. Me saame seda protsenti omalt poolt suurendada ja kivisöe kasutamist vähendada.“ 

Hassineni sõnul on neil biosöe müügiks ka juba kokkulepped, aga nimesid ei saanud ta veel nimetada. Küll aga kinnitas ta, et ilma kindla kliendita ei saaks nad sellist investeeringut teha.

Jõgevamaale ehitatava tehasega peaks tööd saama 30-35 inimest, millele lisanduvad sisseostetavad teenused kohalikelt allhankijatelt. Kaudselt loob tehas läbi metsamajanduse ja logistika ligikaudu 300 uut töökohta, ehitusetapis saab ajutist tööd umbes 200 inimest. Hassinen ei arvanud, et Kesk-Eesti tehasesse oleks keeruline 30 inimest leida. „Kui Eestis on 1,3 miljonit inimest ja me ei leia 30 enda tehasesse, oleks see uskumatu. Ma olen kindel, et me leiame need inimesed.“

Ta ütles, et tehast hakatakse juhtima kohapeal ja sellel peab olema oskuslik ja võimekas juhatus. Kuna aga nii suurt biosöetehast veel olemas ei ole, pole neil oskuslikke töötajaid kuskilt palgata ja tuleb neid ise koolitada. Hassineni sõnul on tulevaste töötajate puhul peamine tahtmine ja võimekus õppida.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt