Avalikud maksuotsused lööks õhu puhtamaks

Nordic Hotelsi juhatuse liige Felix Mägus on avalikustamise poolt   Foto: Andras Kralla
Kristjan Pruul • 17 jaanuar 2018
Jaga lugu:

Pärast mõneaastast varjusurma on taaselustunud idee avalikustada maksuotsused, muudatus teeks ettevõtjate hinnangul ärikeskkonna läbipaistvamaks.

Kaubandus-tööstuskoda peab talve algusest saadik läbirääkimisi rahandusministeeriumiga ettepanekuga avalikustada maksu- ja tolliameti kodulehel nende tehtud maksuotsused. "Ega sellel ettepanekul ei ole mingit konksu või tagamõtet, asi on tegelikult väga lihtne, kui on mingi viis, kuidas ärikeskkonda läbipaistvamaks ja ausamaks teha, siis selle ettepaneku me ka teeme," ütles kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts esmaspäeval Äripäeva raadios.

Koja hinnangul oleks ettevõtjatel ja teistelgi siis lihtsam hinnata oma koostööpartnerite tausta. Lisaks selguks maksuotsustest ka otsuste langetamise tagamaad, mis omakorda annaks ettevõtetele selgitusi, kuidas oma maksukohustust täita – otsuste avalikustamine ühtlustaks praktikat.

Kui menetluse käigus selgub, et valesti täidetud deklaratsioonide, valeandmete esitamise või muudel põhjustel kuulub tasumisele täiendav maksusumma, siis selle määramiseks teeb maksuhaldur maksuotsuse.

Maksuotsusest peab selguma, kuidas tasumisele kuuluv maksusumma või tagastusnõude suurus on määratud. Maksukohustuslase esitatud tõendite täielik või osaline arvestamata jätmine maksusumma või tagastusnõude suuruse määramisel tuleb maksuotsuses motiveerida.

Nordic Hotelsi juhatuse liikme Felix Mägusa sõnul oleks mõju ennekõike üldise läbipaistvuse huvides. Samuti võiks muudatusest abi olla tausta uurimisel. "Ikka tuleb aeg-ajalt partnerite tausta uurida, nii teistel ettevõtetel sektoris, kui neil, kes on meie kliendid või kelle kliendid meie parasjagu oleme, paratamatult tuleb seda vahel ette," rääkis Mägus.

Mägusa hinnangul ei ole ka eriti karta ärisaladuse avalikuks tulemist. "Ausalt öeldes, meie ettevõtteid see ei heiduta, mind isiklikult ka mitte. Eks kindlasti on ettevõtteid, kus see võib olla suurem probleem, aga küllap sellele leitakse siis eraldi lahendus," kommenteeris ta.

Mägusaga nõustus ka Salvesti omanik Veljo Ipits. "Ei usu, et avalikustamine kuigipalju kedagi kahjustada võiks, kui, siis peab olema tegu väga konkreetse niši ja väheste konkurentidega sektoriga. Eks see ole kõigi andmetega nii, et kui avalikustatakse, siis midagi saavad konkurendid rohkem teada, iseasi, kui palju see midagi kahjustada võiks," kommenteeris ta.

Ipitsa sõnul on otsuste avalikustamise teemat arutatud nii positiivse kui negatiivse külje pealt, kuid tema hinnangul ei ole sellest karta ühelgi ettevõtjal, kel maksudega probleeme ei ole. "On küll vaidlusi, kus on teema, kas tegemist oli pahatahtliku teoga või mitte, aga siis on ju see ka otsusest näha. Kui ei olnud tahtlik, siis on tekstis nii ka kirjas, ja mina ei näe, kuidas avalikustamine peaks kellegi renomee pihta käima," ütles Ipits. kelle hinnangul peaks avalikustamine ettevõtluskeskkonnale pigem hästi mõjuma ja kõiki paremale maksukäitumisele manitsema. 

Viljar Peep, Andmekaitse inspektsiooni peadirektor

 Maksuotsuste avalikustamine teeks läbipaistvamaks ka maksuameti tegevuse

Maksuotsuste avalikustamine puudutab otsapidi nii isikuandmete kaitset kui ka teabe avalikustamist. Kui võtta näiteks andmekaitse inspektsiooni praktika, siis ka meie avaldame oma otsused, nii vaideotsused kui ka ettekirjutused.

Selle mõte on see, et järelevalveasutuse tegutsemine võiks olla läbipaistev, see, kuidas me seadust tõlgendame, avalik.

Siin on üks nüanss, me avaldame ainult juriidiliste isikute andmeid, kui menetlusosaliseks on füüsiline isik, siis me tema nime ei näita. Loomulikult puhastame välja kõik muu ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud teabe, näiteks ärisaladused.

Maksuotsuste avalikustamisega kaasneb kaks nüanssi, esiteks füüsiliste isikute suhtes langetatud maksuotsuste avalikustamine ei tundu praeguses õiguskeskkonnas mõistlik, Eesti ei ole Soome või Rootsi, kus kogu deklareeritud maksutulu on avalik – kui tulud ei ole avalikud, siis mis mõtet on avalikustada maksuotsuseid. Enne peaks olema kokkulepe üldistes baastingimustes. Ega peale Soome ja Rootsi ka mujal Põhjamaades deklareeritud tulud ei ole avalikud.

Maksuotsustega on teine nüanss veel, need sisaldavad suuresti seda, mis on kaitstav maksusaladusega, viimase kohta võib kahtlemata teha erandeid, kui seadusandja on nii otsustanud. Näiteks ripuvad Eestis üleval ka riigimaksuvõlad. Kui maksusaladust tahetakse avalikustada, siis see arusaadaval põhjusel vajab seadusandlikul tasemel otsust.

Igal juhul teeb otsuste avalikustamine vastava riigiasutuse tegevuse arusaadavaks ja läbipaistvamaks, tagab võrdsema kohtlemise ja on muidu ka mõistlik. Lihtsalt peab lahendama nüansid, mis puudutavad füüsiliste isikute andmeid ja maksusaladust, juriidiliste isikute andmeid ei loeta isikuandmeteks seaduse mõttes.

Maksu- ja tolliameti erimenetluse talituse juhataja Airi Jansen-Uueda sõnul võiks maksusaladuse avalikustamist teataval määral kaaluda küll. "Küsimus on siis selles, et kui maksuamet ongi tuvastanud, et isik on jätnud midagi tegemata, kas siis oleks mõistlik vastav otsus ka avalikuks teha," arutles Jansen-Uueda Äripäeva raadios.

"Ma võin tuua siia oma krediidivaldkonnast saadud kogemuse. Kui tahta olukorda erasektoriga võrrelda, siis krediiditingimustes on ka sageli kirjas, et nii kaua, kuni kõik on üksteise vastu ausad ja teevad asju lähtuvalt kokkulepetest, siis on kõik konfidentsiaalne. Aga kohe, kui osapool rikub lepingut või veel hullem, teeb seda tahtlikult, siis on sõjas kõik nii-öelda lubatud ja andmeid tohib avalikustada," selgitas ta.

"Miks ei võiks ka riik sarnast lähenemist kasutada, et kuni maksupettust või -kuritegu ei ole tuvastatud, siis seni hoitakse ka seda infot konfidentsiaalsena, räägitakse ettevõtjaga läbi, et ta oma tegevuse seadusega kooskõlla viiks, kuid kui näeme, et tegemist on siiski tahtliku pettusega, siis võiks ka riigil olla rohkem lubatud, näiteks maksuotsuse avalikustamise näol," rääkis Jansen-Uueda.

Ka Palts ei näe oma sõnul mingit suurt tragöödiat, kui selle läbi peaks laienema info, mis maksusaladuse alt lahti tuleb. "On ju meil konkurentsiamet, mis avaldab oma kodulehel oluliselt rohkem ärisaladusega kaetud infot, kui maksuamet seda mis tahes tingimustes teeks," rääkis Palts. "Miks me maksuasjadega ei saa käituda nii, nagu teistes ametites juba tehakse. Või kui tervet rehkendust ei jaksa, siis pool – avalikustame ainult maksuotsuse resolutiivosa, see on selline väike asi, aga keskkonda võiks aidata."

Resolutiivosa avalikustamine on ka kõik, millele rahandusministeerium seni on möönduse teinud, et võiks selle avalikustamist kaaluda. Üldiselt jäi rahandusminister Toomas Tõniste kojale saadetud vastuses seisukohale, et ettepanek kipub riivama nii ettevõtlusvabadust kui ka isikuandmete kaitse seadust ja vaide- või maksuotsuste terviklik avalikustamine tuleks vähemalt esialgu kõrvale jätta. Minister märkis, et isegi osaline avalikustamine tooks kaasa maksuhaldurite töökoormuse tõusu, ülemöödunud aastal tegi maksuamet näiteks ligikaudu 700 maksuotsust.

Rahandusministeeriumis on küll kohe-kohe kooskõlastusringile saatmas maksukorralduse seaduse muudatust, kuid sellesse eelnõusse ettepanek ei jõudnud. "Ettepanek on võrdlemisi värske ja selle üle tõesti jätkuvalt diskuteeritakse," ütles maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro, kelle kinnitusel ka juba sel või järgmisel nädalal vastavad kohtumised tulevad. Rahandusministeeriumist anti mõista, et tegemist ei ole niisama lihtsa muudatusega, vaid millegagi, mis puudutab rohkem kui üht valdkonda.

Viimati oli Eestis maksuotsuste avalikustamise mõttest juttu 2013. aastal, kui endine maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja ja tulevane rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov kirjutas Äripäevas arvamusloo, kus soovitas arveveskite atraktiivsuse vähendamiseks avalikustada jõustunud maksuotsused üle teatud summa juhul, kui on tuvastatud tahtlus. Maksukäitumise teadusuuringutele tuginedes ütles Jegorov, et sotsiaalsel stigmal on oluline roll maksupettuste ärahoidmisel.

Avaldamisele võiksid kuuluda n-ö lõplikud maksuotsused ehk need, mille vaidlustamiseks ette nähtud tähtaeg on möödunud ja mille kohta pole esitatud vaiet või kaebust.

Vajadusel võiks kaaluda maksuotsuste avaldamist ainult juriidilistele isikutele esitatud maksuotsuste kohta või avalikustatakse maksuotsused, kus tasumisele kuuluv maksusumma ületab teatud piirmäära.

Ärisaladust sisaldavad osad võiks maksuotsusest eemaldada.

Otsuste avaldamine annab maksukohustuslasele selgitusi ja juhiseid, kuidas oma maksukohustust täita, ehk ühtlustab praktikat.

.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt