• OMX Baltic0,12%317,01
  • OMX Riga−0,11%962,59
  • OMX Tallinn−0,1%2 201,74
  • OMX Vilnius0,57%1 492,73
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 100−0,37%10 658,13
  • Nikkei 225−0,01%63 484,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,19
  • OMX Baltic0,12%317,01
  • OMX Riga−0,11%962,59
  • OMX Tallinn−0,1%2 201,74
  • OMX Vilnius0,57%1 492,73
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 100−0,37%10 658,13
  • Nikkei 225−0,01%63 484,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,19
Kui suure hurraaga uude aastasse joosta, võib see lõppeda peaga vastu seina, hoiatab.Ehitustrusti juhatuse esimees Kaido Somelar, et kuue aasta kiireimast kasvust hoolimata tasub hoida konservatiivset joont.
Ehitustrusti juhatuse esimees Kaido Somelar
  • Ehitustrusti juhatuse esimees Kaido Somelar
  • Foto: Andres Haabu
Suurima panuse majanduse arengusse andsid ehitussektor, ITK ning kutse- ja tehnikaalased tegevusalad. Hoolimata ilusatele numbritele ja meedia optimismile leidsid ehitusettevõtted, et talitada tuleks tasa ja targu.
Kevad toob ehitusturul hinnatõusu
Ehitustrusti juhatuse esimees Kaido Somelar leidis, et hoolimata positiivsest tagasivaatest möödunud aastale tasub hoida konservatiivset meeleolu. Meediakajastusi uskudes läheb kogu majandusel, sealhulgas ehitusel, erakordselt hästi. Ja õige ta on. Aga kui suure hurraaga uude aastasse joosta, võib see lõppeda peaga vastu seina.
Möödunud aastal Äripäeva IT-TOPis ruulinud ITM Trade OÜ panustas eelkõige töötajatesse. Keeruliste ja tulusate projektide tähtaegne elluviimine on võimalik tänu tugevale meeskonnale.
Juht Sergei Astrafjev tõstis esile rohkeid projekte, samuti laiendati teenuste nimekirja. Suurimaks saavutuseks pidas ta ettevõtte pidevat arengut ja kaasaegseid töötingimusi.Uue aasta plaanid on muidugi globaalsed, aga peamine on teenuste kvaliteedi arendamine, mis toob kaasa suurema nõudluse.
"Üllatav oli see, et möödunud aasta lõpus avaldas väga palju IT-spetsialiste teistest ettevõttetest huvi meie juures töötada. Me ei ole kunagi varem nii suurt huvi näinud," lisas Astrafjev.
 
Swedpanki peaökonomist Tõnu Mertsina
  • Swedpanki peaökonomist Tõnu Mertsina
  • Foto: Meeli Küttim
Elektroonika räsis eksporti
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul on positiivne majanduskasvu laiapõhjalisus ja üllatuslik kiirus. Jaanuaris prognoosis pank kasvuks 4,4%, kuid viimased avaldatud majandustulemused näitasid tugevamat kasvu.
Vaatamata kosunud välisnõudlusele aeglustus ekspordi kasv 3 protsendini, kaupade eksport vaid 1 protsendini. Selle põhjuseks oli mobiilsideseadmete väljaveo tugev langus. Ilma selle kaubagrupita oleks kaupade ekspordikasv oluliselt tugevam olnud. Peamiselt transpordi- ja arvutiteenuste toel kiirenes teenuste ekspordi kasv aga 6 protsendini.
“Kuigi meie kaubanduspartnerite impordi väljavaade lubab praegu prognoosida sel ja järgmisel aastal välisnõudluse mõningast nõrgenemist, jääb see piisavalt tugevaks. Ettevõtetele on head võimalused ekspordi kasvatamiseks. Üldpilti peaks parandama mobiilsideseadmete languse pidurdumine,” lausus Mertsina.
Laenuintressid soodustavad investeerimist
Pärast kolme järjestikust langusaastat pöördusid investeeringud möödunud aastal tugevale kasvule (13%) – see oli viimase kuue aasta kiireim. Tugeva panuse kogumajanduse investeeringute kasvu andsid ettevõtted ja valitsemissektor – investeeringud suurenesid vastavalt 15% ja 24%.
Küll aga kasvasid valitsemissektoris enim taristuinvesteeringud. Mertsina pidas üllatavaks, et vaatamata tugevale eluasemete nõudlusele statistikaameti arvestuste järgi majapidamiste investeeringud eluhoonetesse hoopis vähenesid.
“Kasutamata kapitali on nõudluse suurenedes jäänud vähemaks ning see sunnib ettevõtteid rohkem investeerima. Turuintressimäärad peaksid küll tasapisi tõusma hakkama, kuid need jäävad veel vähemalt lähiajal piisavalt madalaks, et investeerimist soodustada. Meie prognoosi järgi investeeringute kasv sel aastal küll aeglustub (see puudutab nii ettevõtteid kui ka valitsemissektorit), kuid nende tase SKP suhtes peaks isegi tõusma,” sõnas ta.
Eratarbimise kasv peaks sel aastal hoogustuma
Möödunudaastase nõrgema eratarbimise (2%) taga oli hinnakasvuga kohandatud palgakasvu aeglustumine ehk aeglasem reaalse ostujõu kasv. Kuigi tarbimise kasv aeglustus enamikes kauba- ja teenustegruppides, olid suurima pidurdava mõjuga toiduained, kütused ja alkohoolsed joogid. Alkohoolsete jookide ja tubakatoodete tarbimine on vähenenud juba neli aastat järjest.
Mertsina hinnangul sel aastal eratarbimise kasv kiireneb, kuna tulumaksuvaba miinimumi tõstmine suurendab enamike palgasaajate, eriti aga madalamate palkadega töötajate ostujõudu. Tarbijate kindlustunne möödunud aasta teisel poolel küll nõrgenes, kuid indeks, mis näitab tarbijate suuremaid ostukavatsusi, on jätkuvalt kõrgel tasemel.
Jaanuaris prognoosis Mertsina majanduskasvuks 3,9%. “Märtsi lõpus avaldame selleks ajaks laekunud andmete põhjal prognoosi täpsustuse. Samuti võtame siis arvesse võimalikke muudatusi Eesti ja meie kaubanduspartnerite väljavaadetes,” lausus ta.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele