Äripäev • 20. aprill 2018
Jaga lugu:

Ettevõtete võlg kahanes, majapidamiste oma kasvas

Foto: PantherMedia/Scanpix

Ettevõtete võlg vähenes eelmisel aastal ligikaudu 1% võrra: võlakohustused vähenesid, sest põhivarainvesteeringute tase on nende hiljutisest kasvust hoolimata madal, märgib Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar.

Vähenenud võlakoorem võimaldas ettevõtetel investeeringuid rahastada ja varusid soetada omavahenditest ning lisaks on ettevõtted vähendanud välismaistest sidusettevõtetest võetud lühiajaliste võlakohustuste mahtu. Laenatakse endiselt eelkõige Eestis tegutsevatest pankadest, mis kajastab suhteliselt head ligipääsu siinsetele pangalaenudele, selgitas Raudsaar.

Järgneb Raudsaare kommentaar võlakohustuste kohta.

Vähem kiirlaene

Majapidamised ostavad hoogsalt eluasemeid ja autosid, mistõttu kasvasid nende võlakohustused möödunud aastal 7%. Kuigi kiirest laenukasvust tulenevad riskid on suurenenud, pehmendab riske asjaolu, et võlakohustuste kasv ei ületa säästude ja sissetulekute oma.

Pankade aktiivsus tarbimislaenude turul suurenes ning nende väljastatud laenude ja liisingute jäägi kasv 2017. aastal kiirenes. Muudelt laenupakkujatelt, sh kiirlaenukontoritelt võetud laenude varem väga hoogne kasv aeglustus.

Mõistlik võlakoormus

Eesti erasektori (st ettevõtted ja majapidamised) võlakoormus ehk võlakohustuste ja SKP suhe vähenes 2017. aastal märkimisväärselt ja oli aasta lõpus 116%. Vähenemine toimus tänu ettevõtete võla kahanemisele ja nominaalse SKP kiirele kasvule.

Kümme aastat tagasi ja pärast majanduskriisi võis Eesti erasektori võlakoormust pidada liiga suureks, kuid selle nüüdne tase on majanduse alusnäitajatega, eelkõige sissetulekute tasemega võrreldes märksa paremas kooskõlas. Eesti valitsemissektori võlakoormus, mis on Euroopa Liidu riikide seas endiselt kõige väiksem, vähenes möödunud aastal natuke ja oli aasta lõpus 9,5% SKPst.

Raha väljavool

Eesti majandus oli eelmisel aastal välismaa suhtes endiselt netolaenuandja ja finantsvarade netoväljavool kasvas miljardi euroni ehk üle 4%ni SKPst.

Alates 2009. aastast on Eesti residendid paigutanud välismaale rohkem finantsvara, kui sealt kaasanud. Erinevus möödunud kümnendiga tuleneb peamiselt sellest, et Eesti majapidamised säästavad rohkem ja ettevõtted investeerivad vähem. Netolaenuandja positsioon tähendab küll, et välisvõla ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni näitajad paranevad, kuid samal ajal mõjuvad väiksemad investeeringud halvasti majanduse edasisele kasvuvõimekusele.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt