Elektri hind lööb juba rekordeid
Tuumajaamade remont ja vähesed veevarud Norra hüdroreservuaarides on elektri hinna börsil üles löönud, 50 eurot megavati eest ületavaid hindu on oodata sügiseni välja.
Kui Eesti Energia juht Hando Sutter juuli algul hoiatas, et oodata on elektri hinna tubli kasvu, siis tegelikult on see hinnatõus juba käes. Peatselt lõppevaks kuuks ennustati tulevikutehingute põhjal hinnaks 50,25 eurot megavati eest, tegelikult käib hind juba üle 51 euro. See on poole kõrgem kui aasta tagasi.
Nii kõrge kuine elektri hind oli viimati viie aasta eest juunis. Üldiselt on 50 eurot olnud hinnapiir, mida pole nähtud elektrituru avamisest saadik 2010. aastal.
58,38eurot on megavatt-tunni hind Eestis kolmapäeval
Kallineva elektri peamine põhjus on Põhjamaade hüdroelektrijaamade reservuaaride madal tase. See oli juuni lõpus 63% protsendi tasemel maksimaalsest, märgib Elering elektrituru ülevaates.
Selline vahe on 30,3 teravatt-tundi allpool normaaltasemest, märgib Eesti Energia sarnases ülevaates, ja lisab võrdluseks Eesti aastase tarbimise: 8,3 teravatt-tundi. Viimati oli hüdrobilanss sedavõrd madal 2013. aasta esimese kvartali lõpus ning toona küündis kuu keskmine elektrihind juunis veelgi kõrgemale. Otsest võrdlust ei ole energiafirma teatel mõtet esitada, sest sel ajal polnud EstLink 2 veel töös.
Veevarud niisama lihtsalt ei taastu ning arvestada tuleb, et Põhjamaid on tabanud Eestiga sarnane põud. Norra Veeressursside ja Energia Direktoraat hoiatab, et Lõuna-Norras valitseb ajalooliselt madalaim põhjaveetase. Veevarude olukord Põhjamaades tähendab tõuget hindade tõusule vähemalt järgmise aasta kevadeni.
Veel mõjutasid juuli esimesel poolel elektri hinda Rootsis Forsmarki tuumaelektrijaama esimese ploki aastane hooldus ning asjaolu, et turbiini parandustööde tõttu töötab Ringhalsi tuumajaama teine plokk poole koormusega.
Kolmas oluline hinda mõjutav faktor on CO2 emissioonikvootide hinnad. See mõjutab elektri hulgituruhindu elektritootmiseks kasutatavate CO2-mahukate kütuste kasutamise kulu tõusu kaudu. Juunis maksid kvoodid 14-16 eurot tonnist ja Eesti Energia analüütikud avaldasid lootust, et hind võiks jääda pigem 15 euro tasemele ja seda stabiilselt või isegi kerge langusega. Praegu maksab CO2 kvoot 17 eurot tonni eest ning on kolme kuuga tõusnud 33 protsenti.
Igatahes on põhjust hinnaprognoose tõsta olnud varemgi. Kevade lõpus sai juuliks eeldada vaid 46eurost megavati hinda (praeguse 51 võrreldes). Kolmandas kvartalis terendab aga 55eurone elektri hind.