Kuidas maksuamet tankisti varjust õiget omanikku otsib

Uus maksukorralduse seadus teenib maksuameti huve, mitte ei võitle variisikutega, leidis hiljuti Äripäevas Eesti võlausaldajate liidu juht Marie Rosin. Rahandusministeerium pole tema väitega nõus.

Rosin väitis, et kuigi uus seadus muudab mõttetuks variisikute kasutamise äris ja vähendab maksueelisega pettusi, on naiivne mõelda, et selle maksumuudatusega ei teki enam ettevõtluses võlgasid – tema hinnangul võivad võlausaldajate maadlused tankistidega sellest hoopis hullemaks minna.

Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Taavi Juul rõhutab ministeeriumi blogis vastuseks Rosinale, et seaduse muudatus on ühiskonna huvides. See on mõjus vahend võitluses variisikutega, loob eeldused maksulaekumiste paranemiseks ja aitab ennetada maksupettusi, märgib ta.

Juul kirjutab, et eelnõu järgi võib maksukohustuslasele endale, tema seaduslikule esindajale, vara valitsejale või maksuesindajale lisaks maksuvõlga sisse nõuda ka isikult, kelle tahtliku, eesmärgipärase ja sihiliku tegevuse tulemusel on riigile põhjustatud maksukahju. Sellisel juhul vastutab tegelik juht tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

Kindlasti ei saa maksuhaldur tulevikus seetõttu lihtsustatud korras mis tahes maksuvõla olemasolu korral valimatult vastutusele võtta isikuid, kelle puhul on maksukohustus tekkinud tavapärase ettevõtlusriski korral, rõhutab Juul.

Praeguses maksukorralduse seaduses puudub võimalus nõuda sisse maksuvõlga isikult, kes ei ole äriseadustiku mõttes juriidilise isiku seaduslik esindaja, kuid kellel on ühingu üle tegelik mõjuvõim (tegelik juht) ja kes on ühingut täielikult või osaliselt kontrollides teinud ühingu nimel maksuvõla põhjustanud toiminguid või tehinguid.

Juul selgitab oma blogisissekandes, et artiklis on ilmselt muudatust valesti tõlgendatud, mistõttu võib see tekitada segadust, nagu hakataks vastutusotsuseid tegema kõigi ühingutega seotud isikute suhtes, kelle puhul on kahtlus, et nemad võivad olla andnud juhiseid maksukohustust mitte täita.

Tema kinnitusel hõlmab muudatus eelkõige neid juhtumeid, mil maksukahju on tekitatud tahtlikult ja tegu pole tavapärase äririski realiseerumisega. Tahtluse olemasolu peab tõendama maksuhaldur. See välistab ka olukorra, mil menetlust alustatakse liiga kergekäeliselt.

Muudatuse eesmärk on võtta vastutusele need isikud, kes tegutsevad tankistide taustal nn „hallide kardinalidena“, kasutades ametlikku juhti käepikendusena, viimaks ellu oma pahatahtlikke eesmärke. Eesmärk on panna vastutama need isikud, kelle juhiste järgi tankistid tegutsevad.

Selleks, et ennast kaitsta selle vastu, et maksuhaldur ei saaks süüdistada maksuvõla tahtlikus tekitamises, peab juht lisaks ettevõtte juhtimisele ka vastutama raamatupidamiskohustuse täitmise ning aruannete koostamise ja esitamise eest, aga ka tagama nende sisulise õigsuse ja kehtivatele õigusaktidele vastavuse. Õige hõlma ei hakka keegi, rõhutab Juul.

Loe lähemalt rahandusministeeriumi blogist.