Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti 200: Eesti ei tohiks laenu karta

    Eesti 200 algatusgruppi kuuluv LHV panga juhatuse liige Indrek NuumeFoto: Andras Kralla

    Eesti 200 algatusgruppi kuuluv Indrek Nuume ei näe põhjust, miks peaks riigile tähtsate taristuprojektide vahel valima. "Aga miks me ei võiks neid kõiki ära teha?" küsis ta retooriliselt ning märkis, et ei pea patuks selle jaoks Eesti riigile laenu võtta.

    "Ükski erakond vist ei taha rääkida sellest, et ta võtab riigile mingi kohustuse kaela, aga kui me räägiks sellest, mis head selle rahaga sünnib, et meil ongi olemas väga head ühendused välismaailmaga, et meil on olemas saarte ühendus sildadega…" lisas ta saates "Kuum tool", kus kõneles sellest, milline on Eesti 200 majanduslik vaade.
    Lisaks lausus Nuume, et sotsiaalmaksulagi võiks olla miski, mida Eesti 200 ei karda kombata. "Kui tegemist on oluliste haritud inimestega, siis ettevõtjal on kindlasti lihtsam neid palgata, kui ta teab, et kuskilt jookseb piir, millest alates tema maksukoormus enam ei suurene," sõnas ta.
    Kui rääkida taristuprojektidest. Oletame, et teil on laual kolm varianti – kolmes suunas neljarealine maantee, teise variandina paremate lennuühenduste soodustamine ja kolmas variant Talsingi tunnel. Mida valite?
    Ma lisaks siia juurde veel kiire interneti, et see on ka tegelikult infrastruktuuri osa. Aga miks me ei võiks neid kõiki ära teha? Küsimus on, milliste vahendite arvel. Näiteks on palju räägitud, et eestlasele on omane, et võlg on võõra oma ja Eesti riik kindlasti ei tohiks võtta endale kohustust. Minul on eluasemelaen, teil võib-olla ka. See on üsna-üsna tavaline, pigem on küsimus, et kui nüüd Eesti riik näiteks võlakirjad välja laseks, mida siis selle rahaga teha. Kui on pikk kohustus, siis seda kindlasti ei tohi nii-öelda rahvale laiali jagada, vaid ta peab minema pikavara loomiseks. Infrastruktuurirajatised kestavad ikkagi aastakümneid, kui mitte öelda aastasadu.
    Aga võib-olla see hea aeg on selleks juba mööda lastud. Intressimäärad vaikselt tõusevad ja järgmised projektid tegelikult tuleb teha järjest kallimate finantseerimiskuludega. Aga ma ei näe ühtegi põhjust, miks ei võiks need kõik olla sellised asjad, mida me saaks selle rahaga ära teha. Praegu on meil võrreldes teiste Balti riikidega Tallinnas kõige vähem otselende. See on väga suur probleem.
    Teie poolt siis oleks valmisolek võtta laenu selleks, et teha ära taristuprojektid.
    Ma arvan, et ei tohiks karta neid. Eesmärk on jah see, et kui meil on muus osas efektiivne riik, siis tõenäosus, et suudetakse vajalik asi ära lahendada, on väga suur. Meil ei pruugi lihtsalt seda raha olemas olla selleks. Aga ma tean, et see on jällegi ebapopulaarne otsus. Ükski erakond vist ei taha rääkida sellest, et ta võtab riigile mingi kohustuse kaela, aga kui me räägiks sellest, mis head selle rahaga sünnib, et meil ongi olemas väga head ühendused välismaailmaga, et meil on olemas saarte ühendus sildadega…
    Tunnelit on Soomel isegi rohkem vaja kui meil, sest oma olemuselt Soome on justkui nagu saar, neil on seda hirmsasti vaja. Ma ei kardaks ka Rail Balticut, et igasugune seotus Euroopaga tegelikult on hea.
    Kas Eestis on vajadust liikuda tööjõu maksustamise pealt rohkem kapitali maksustamisele?
    Küsimus on, mis selle maksuga teha tahetakse. Kui tahame, et meil oleks töökohti, mis on kõrgelt tasustatud, siis peaks tegelikult mõtlema, et kuidas me oma maksusüsteemi sellisena üles ehitaksime, et need töökohad tekiksid meie juurde. See tähendaks sotsiaalmaksu lage antud juhul.
    Pigem on küsimus, mis oleks selle võimaliku kapitalimaksu eesmärk. Minul ei ole tunnet, et Eesti riik oleks praegu efektiivne, meil on kulusid liiga palju. Hetkel, kui tekib arusaam, et Eesti riik on efektiivne, siis peab mõtlema, et mis selle täiendava tuluga tehakse. Sellel peab olema mingisugune suurem ja pikem eesmärk kui neli aastat.
    Ehk siis kui praegu on riigieelarve kümne miljardi ringis, siis eesmärk võiks olla jõuda üheksa miljardi juurde.
    Ma arvan, et kindlasti ei tohiks olla eraldi eesmärk kasvatada riigieelarvet. Mul on kohati tunne, et kui poliitikud räägivad järgmise aasta riigieelarvest ja ütlevad, et see on mingi protsendi võrra suurem, siis see on nende jaoks sama, mis on SKP. No ei ole nii. See on meie kõigi maksukoormuse tõus, mis riigieelarve kasvus kajastub. Võib-olla Eesti 200 üritab ka seda mõtlemist muuta. Maailmas on tehtud eksperimente, kus riigieelarve ei tohi suureneda. See loob suurema motivatsiooni leida need kohad, kuidas riik saaks samade kuludega järgmisel aastal hakkama.
    Kas kuulsin õigesti, et sotsiaalmaksu lagi on asi, mida oleksite valmis kompama.
    Ma arvan küll, jah. Kui eesmärk on, et meie juurde tuleksid targad inimesed, et Eesti oleks neile hea koht, kus tööd teha. Kui tegemist on oluliste haritud inimestega, siis ettevõtjal on kindlasti lihtsam neid palgata, kui ta teab, et kuskilt jookseb piir, millest alates tema maksukoormus enam ei suurene. Ma arvan, et see ei ole väga keeruline kokkulepe, mida ära teha.
    Kas astmeline tulumaks on tabu?
    Praegu meil on juba astmeline tulumaks. Oluline on, mida selle astmelise tulumaksuga teha tahetakse. Mis on see motivatsioon, miks ühesugust maksusüsteemi tasub hoida ja miks mingeid astmeid juurde tekitada – mis eesmärke see täidab? Kui meil on hea vastus sellele küsimusele olemas, siis ma arvan, et selle õige idee leidmine ei olegi väga keeruline.
    Ehk siis õige eesmärgi nimel poleks tabu?
    Ma arvan küll jah, aga see eesmärk peab olema mitte lihtsalt kellelegi raha kinkimine, vaid mingi suurema probleemi lahendamine.
    Mis riigiettevõtted vajaksid erastamist?
    Võib-olla need ettevõtted, kus riigi roll ei ole enam oluline. Võib-olla mingid strateegilist ressurssi omavad ettevõtted, need tasub kindlasti hoida riigi enda käes. Aga ma ei näe põhjust, kui meil on täiesti tavapärased ettevõtted ning riik püüab nendega konkureerida, siis riik ei pea seal omanik olema.
    Kas on näiteid?
    Võib-olla otseseid näiteid ei oska tuua, aga see, et Tallinna Sadam viidi börsile, on väga hea.
    Kuna valitakse Eesti 200 peaministrikandidaat?
    (naerab) Ma ei tea, ma ei oska vastata sellele küsimusele.
    Kas ise kandideerite?
    Ma jätan ka selle praegu vastamata.
    Kes on Eesti 200 peamine poliitiline konkurent ehk kelle hääli te võtma lähete? Poliitika on paratamatult nullsummamäng.
    Võib-olla kõigilt ikkagi. Poliitika ei pea olema populaarsete valimislubaduste võistlus. Ma arvan, et võib täitsa avameelselt rääkida sellest, millised on need keerulised valikud, mida on vaja ära teha, ja need ei pruugi olla populaarsed. Ma arvan, et valija ei ole rumal.
    Kui kõigilt, siis kellelt kõige enam?
    Ma ka ei oska niimoodi välja tuua. Kui arvestada seda, et ligi pooled võimalikest valijatest teevad oma otsuse täpselt valimiskasti ees, siis ma arvan, et võib-olla Eesti inimesel ei ole otseselt poliitilist meelestatust. Pigem usutakse võimesse needsamad olulised asjad ära teha. Meil on see tegevuste läbiviimise võime päris kõrge.
    Kas erakonna käimalükkamiseks kiireks ei lähe? Varsti on juba valimised.
    Ma arvan, et ei lähe. Juba maikuus öeldi, et me oleme hiljaks jäänud. Ma ei tea, mul on küll tunne, et me ei ole kuhugi hiljaks jäänud. Diskussioon ju tegelikult poliitmaastikul alles käivitub, see, mida teised erakonnad tahavad ära teha.
    Kas teid võib pidada protestiparteiks?
    Mul oleks hea meel, kui me oleksime pigem sellise terve mõistuse partei, mitte protestipartei.
    Mis on miinimumeesmärk, mitu kohta peaks Eesti 200 riigikogus saama?
    Ma arvan, et praeguse ambitsiooni pealt läheme ikkagi valimisi võitma. Ma ei tea, kas see kõlab kummaliselt, aga ma ei näe, miks me peaks vähemaga leppima.
    Ehk siis vähemalt 25 kohta…
    Ma ei oska öelda, mis see kohtade arv on. Ilmselt Eesti 200 ei saa 100% parlamendist ehk kui me tahame oma ideid ära teha, siis me peame ikka kellegagi kokku leppima. Selles mõttes ma ei halvustaks ühtegi erakonda. Eks neil kõigil on omad head ja vead.
    Kas Indrek Nuume on järgmisel aastal kevadel riigikogus või juba isegi valitsuses?
    Ma jään praegu vastuse võlgu.
    Aga kui kandideerite, kas lähete võimalusel?
    No niisama ei ole mõtet ju tööd teha. Ma arvan, et väga suur osa tegelikult Eesti 200 seotud inimesi on need, kes oskavad asju ära teha. Ma arvan, et meil on inimesi, kes sobiks valitsusse suurepäraselt.
    Mida kardate kõige enam poliitikasse minemisel?
    Võib-olla seda, et professionaalsus kukub pärast seda. Kui meil õnnestub riigikogu töökorraldust niimoodi muuta, et see päris töö jääks alles. Ma arvan, see oleks…
    Poliitiku töö on ka nagu päris töö, et aga kui sa oled ikkagi ainult poliitikas olnud, millegi muuga ei ole tegelenud, siis mul on tunne, et selline isiklik professionaalsus kannatab selle arvel päris tugevasti. Ma loodan, et seda ei juhtu.
    Mis saab siis, kui kevadel selgub, et te ei saagi riigikokku või saate napilt?
    Ma arvan, et mitte midagi ei juhtu, kui ei saa. Siis Eesti 200 inimesed jätkavad täpselt seda tööd, mida nad siiamaani on teinud ja nii ongi.
    Pikemalt saab kuulata tänasest "Kuuma tooli" saatest, kus Nuume räägib veel sellest, mis ajendas teda poliitikasse ust avama, millist maailmavaadet võib oodata Eesti 200lt majandussuunal ning mille poolest üritatakse teistest erakondadest eristuda.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.