Danske ei soovinud preemia maksmist Berlingskele pikemalt kommenteerida, teatades pressiesindaja kaudu, et Eesti töötajaid said osa Danske üldisest iga-aastasest preemiasüsteemist.
Berlingske on varem kirjutanud, et suur osa Danske Eesti haru kasumist tuli mitteresidentide osakonnast, kus oli palju kahtlase taustaga või varjatud omanikega firmasid. See haru oli üks Danske edukamatest. 19. septembril avaldab Danske süvaanalüüsi rahapesu kohta Eesti harus.
Ole Risager märkis, et Danske alustas rahapesu uurimisega alles 2017. aastal, kui meedia probleemid avalikkuse ette tiris. Hoiatusi oli pangale jagatud varem, kuid nagu näitab ilmekalt ka preemia jagamine samal ajal, ei pidanud pank oluliseks kohe tegutseda, nentis ta.
Kui palju Danske Eesti harus raha pesti, ei ole veel täpselt selge. Eelmisel nädalal avaldas Wall Street Journal, et Taani panga Eesti harus toimunud rahapesu uurijad vaatavad läbi umbes 150 miljardi dollari (ligi 129 miljardi euro) ulatuses tehinguid. Asjaga seotud isikud ütlesid ajalehele, et uurijad vaatavad läbi aastatel 2007–2015 tehtud tehingud, mida oleks pidanud rahapesu vastaste meetmete abil kontrollima. Suur osa sellest kogusummast on seotud Venemaa ja endistest Nõukogude Liidu riikidest pärit ettevõtetega.
Panga uurijad ei ole veel kindlad, kas kõik see 150 miljardit dollarit on must raha. Kuid selline summa viitab, et 8 miljardit dollarit, millest siiani on juttu olnud, võib kasvada oluliselt suuremaks.
Võrdluseks: Eesti kõigi hoiuste summa on kõigest 17 miljardit eurot, märkis leht. Isegi Venemaa kohta on see summa üüratu ja võrdub sealsete ettevõtete kogukasumiga ühes aastas.
Mõni päev varem kirjutas Financial Times, et nende ülekannete tipphetkel tehti ainuüksi 2013. aastal ülekandeid 30 miljardi dollari väärtuses.