Äripäev • 11. september 2018
Jaga lugu:

Danske premeeris töötajaid keset rahapesuhoiatusi

Samal ajal kui Danske Eesti haru puudulikule kontrollile rahapesu üle tähelepanu juhiti, said Danske Eesti töötajad preemiat, kirjutab Berlingske.

Kui palju Danske Eesti harus raha pesti, ei ole veel täpselt selge.
Kui palju Danske Eesti harus raha pesti, ei ole veel täpselt selge.  Foto: Andras Kralla

Panga juhtkond nii Eestis kui ka Taanis oli saanud mitu karmi hoiatust, et läbi Eesti haru on liikunud kahtlaste klientide kahtlane raha, millega on pank tõenäoliselt rikkunud rahapesu vastaseid reegleid. Sellele vaatamata said panga töötajad preemiat, sealhulgas töötajad, kes vastutasid just nimelt nende klientide ja mitteresidentide portfellide eest, vahendab Berlingske.

Berlingske allika sõnul oli preemia ühe kuupalga suurune ja sellist preemiat makstigi Danskes tavaliselt kord aastas kevadel. Tolle preemia ajastus paistab aga teravalt silma, sest just 2014. aasta kevadel oli kohalik juhatus ja ka Kopenhaageni kõrgem juhatus saanud hoiatuse, et Eesti harus on tõenäoliselt raha pestud. 2013. aasta detsembris oli vilepuhuja teada andnud kahtlastest klientidest, kellel on seosed Venemaa salateenistusega ja Venemaa president Vladimir Putini perekonnaga. 2014. aasta veebruaris oli kahtlasele rahale tähelepanu juhitud ning viidatud, et Eesti panga töötajad peitsid teadlikult kahtlasi kliente. Sellele vaatamata said töötajad märtsis preemiat.

Kopenhaageni ärikooli professor Ole Risager ütles, et see tõik ilmestab Danske kultuuri. „See näitab, et pank kiitis heaks kõik pingutused, mis tehti Eesti harus ja mitteresidentide osakonnas ning pank ei võtnud tõsiselt neid probleeme, mis seoses rahapesuga olid kerkinud,“ ütles ta.

Danske ei soovinud preemia maksmist Berlingskele pikemalt kommenteerida, teatades pressiesindaja kaudu, et Eesti töötajaid said osa Danske üldisest iga-aastasest preemiasüsteemist.

Berlingske on varem kirjutanud, et suur osa Danske Eesti haru kasumist tuli mitteresidentide osakonnast, kus oli palju kahtlase taustaga või varjatud omanikega firmasid. See haru oli üks Danske edukamatest. 19. septembril avaldab Danske süvaanalüüsi rahapesu kohta Eesti harus.

Ole Risager märkis, et Danske alustas rahapesu uurimisega alles 2017. aastal, kui meedia probleemid avalikkuse ette tiris. Hoiatusi oli pangale jagatud varem, kuid nagu näitab ilmekalt ka preemia jagamine samal ajal, ei pidanud pank oluliseks kohe tegutseda, nentis ta.

Kui palju Danske Eesti harus raha pesti, ei ole veel täpselt selge. Eelmisel nädalal avaldas Wall Street Journal, et Taani panga Eesti harus toimunud rahapesu uurijad vaatavad läbi umbes 150 miljardi dollari (ligi 129 miljardi euro) ulatuses tehinguid. Asjaga seotud isikud ütlesid ajalehele, et uurijad vaatavad läbi aastatel 2007–2015 tehtud tehingud, mida oleks pidanud rahapesu vastaste meetmete abil kontrollima. Suur osa sellest kogusummast on seotud Venemaa ja endistest Nõukogude Liidu riikidest pärit ettevõtetega.

Panga uurijad ei ole veel kindlad, kas kõik see 150 miljardit dollarit on must raha. Kuid selline summa viitab, et 8 miljardit dollarit, millest siiani on juttu olnud, võib kasvada oluliselt suuremaks.

Võrdluseks: Eesti kõigi hoiuste summa on kõigest 17 miljardit eurot, märkis leht. Isegi Venemaa kohta on see summa üüratu ja võrdub sealsete ettevõtete kogukasumiga ühes aastas.

Mõni päev varem kirjutas Financial Times, et nende ülekannete tipphetkel tehti ainuüksi 2013. aastal ülekandeid 30 miljardi dollari väärtuses.

Seotud lood
Kõik seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt