Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majanduseksperdid: ühisrahastust ei tohi ülereguleerimisega tappa

    Kapitalituru arendamiseks tuleb elavdada börsi, kuid samas ei tohi võtta inimestelt võimalust riskida ega näiteks ühisrahastust liigsete regulatsioonidega tappa, leidsid majanduseksperdid vestlusringis “165 päeva valimisteni: mis saab Eesti kapitaliturust pärast uue valitsuse ametisse astumist?“

    Inbanki nõukogu esimehe Priit Põldoja sõnul on börs kõige turvalisem investeerimiskeskkond, kuid idufirmad leiavad nutikaid lahendusi.Foto: Andras Kralla
    „Meie noorel ja õhukesel kapitaliturul on olnud tegelikult hea aasta, aga ma ei ütleks, et selle infrastruktuur oleks kuidagi eriti hästi arenenud. See on nagu lennuühendustega – need ei teki iseenesest, vaid need tuleb luua. Riik peab ka kapitalituru arenguks teadlikult asju ära tegema,“ rääkis Inbanki nõukogu esimees Priit Põldoja Redgate Capitali korraldatud arutelul.
    Kapitalituru elavdamiseks peaks majandusekspertide sõnul tulema börsile järgmised riigiettevõtted, pensionifondid peaksid investeerima Eestisse rohkem raha ja siis hakkaksid ka eraisikud oma sääste investeeringutesse suunama.
    Inimestelt ei tohi võtta võimalust riskida
    Majandusspetsialistide sõnul segavad aga kapitalituru arengut liigsed regulatsioonid. „Kui sa lähed investeerima, siis sa ju lähedki riskima. Inimestelt ei tohiks ära võtta võimalust riskimiseks. Mulle hetkel tundub, et selle pendliga on valesse serva liigutud,“ lausus SEB privaatpanganduse Peeter Koppel, viidates Euroopast tulevatele nõuetele.
    Põldoja sõnul leiavad nutikad idufirmad regulatsioonide vahel aknaid. Ta tõi näiteks autopesuteenust pakkuva ettevõtte UpSteam, mis kogus idufirmade börsil Funderbeam kerge vaevaga üle 300 000 euro. „Peaksime vaatama riigi poolt, et neid aknaid avada ka börsile. Börs on siiski hea keskkond, kust raha võtta ja kuhu panna, sest seal on vead juba läbi tehtud ja kord parem,“ lausus Põldoja.
    Koppeli sõnul saavad aga kriisi korral uued rahastamiskeskkonnad kõige suurema löögi. „Selle tagajärg on ilmselt see, et regulatiivne poomisköis ümber kaela tõmmatakse tugevasti koomale,“ lausus ta.
    Ka Eesti Panga asepresident Madis Müller tõdes, et just uute platvormide ja ühisrahastuse risk on see, et kui lõpuks esimesed kahjumid tulevad, võib tulla palju uusi regulatsioone. Sellega peaks Mülleri arvates jääma mõistlikkuse piiresse ja inimeste jaoks säilima võimalus riskida. „Seal võiks olla selgem raamistik kui täna, et inimestele jagataks rohkem informatsiooni selle kohta, milliseid riske nad võtavad. Kuid ülejäänu peaks jääma inimeste otsustada,“ arvas ka Müller, lisades, et juba praegu on mitmed riigid läinud regulatsioonidega liiga kaugele.
    Keskmised kõige rohkem hädas
    Põldoja hinnangul on meil viimasel ajal kapitalituru alumise otsa infrastruktuur väga hästi arenenud ehk ingelinvestoreid ja idufirmadesse investeerivaid fonde meil jagub. Küll aga napib erakapitali investeerimisfonde, mis parandaks kapitali kättesaadavust keskmise suurusega küpsetele ettevõtetele ja hilisema kasvufaasi idufirmadele. „Suuremad saavad rahale ligi, aga keskmise suurusega ettevõtetel on raha kaasamiseks vähe võimalusi. Seda just omakapitali mõttes,“ märkis Põldoja.
    Ka Mülleri sõnul peab toimima saama terve kapitaliturgude ahela ehk ingelinvestoritest kuni börsini välja. Börs ongi lõpuks see koht, kuhu erakapitalifondide omanikud saavad exitit teha, põhjendas ta.
    Pocopay kaasasutaja ja ekspankur Indrek Neivelti sõnul on aga börsile keskendumine liiga 90ndates kinni olemine. „Tegeleda tuleks mitte minevikuga, mis on minu jaoks Tallinna börs, vaid tulevikuga, mis on Funderbeam. Seal tulevad kindlasti tagasilöögid, aga peame liikuma edasi,“ lausus ta. Lisaks tuleks Neivelti sõnul tegeleda sellega, et välismaale laienenud idufirmad oma peakontorid Eestis hoiaksid.
    Rahvas peab majanduskasvust osa saama
    Peeter Koppeli sõnul aitaks kapitaliturgude arengule kaasa see, kui turul oleks suure likviidsusega börsifirmasid, millest huvituksid nii välismaised kui ka kohalikud investorid. Näiteks nagu kunagi oli Hansapank. Koppeli sõnul peaks riik viima ettevõtteid börsile ja andma kohalikele investoritele parema võimaluse neisse investeerida. Näiteks võiks börsil olla Omniva või Eesti Energia, märkis Koppel.
    Teisalt annaks see Koppeli sõnul ka inimestele võimaluse oma sääste investeerida ja praegusest heast majanduskasvust osa saada. Samuti ei näe Koppel põhjust, miks viia börsile vaid 30% aktsiatest nagu näiteks Tallinna Sadamaga tehti. „Kui on otsus erastada, siis erasta juba kõik ära,“ märkis Koppel, kelle sõnul peaks lõviosa jaotatama just kohalikele investoritele.
    Neivelti sõnul ei pruugi aga riigifirmade börsile viimine olla kõige parem eesmärk. Ta tõi näiteks Tallinna Sadama, mille aktsia pole tema sõnul likviidne. „Kui tahad 20 000 euro eest aktsiaid osta, siis higistad nädal aega,“ lausus ta. „Mis selle asja mõte siis ikkagi oli? 25% jagasime lihtsalt välismaistele fondidele.“
    Inbanki nõukogu esimehe Priit Põldoja arvates aitaks aga riigifirmade börsile viimine muuta nende juhtimist läbipaistvamaks ja paremaks.
    Pensionifondid investeeriksid infrastruktuuri
    Eesti kapitaliturul on kõige suuremad tegijad pensionifondid, mille maht küündib juba üle nelja miljardi euro. Majandusekspertide sõnul võiks sellest oluliselt suurem osa voolata kohalikule turule.
    Neivelti vaidles sellele vastu, öeldes, et Eesti investeeringud annavad pensionikogujatele liiga vähe tootlust ja sellegi söövad ära kõrged valitsemistasud. See pole inimeste suhtes õiglane, märkis Neivelt.
    Swedbanki investeerimisfondide juhi Kristjan Tamla sõnul tuleb arvestada, et Eestisse investeerimine ongi kallim, kui maailma indeksfondidesse raha laiali jagamine, ja seega ei saa oodata pensionifondidelt ülimadalaid valitsemistasusid.
    Kui aga tahta, et pensionifondid investeeriksid Eestisse märgatavaid summasid, tuleks Tamla kinnitusel emiteerida riigivõlakirju. „Pensionifondi seisukohalt pole see väga mõistlik investeering, sest tootlus on nullimäng. Seega oleks see kõige vildakam tee,“ arvas Tamla. Küll võiks Eesti riik Tamla sõnul mõelda sellele, kuidas kaasata pensionifondide investeeringuid suurtesse infrastruktuuri projektidesse, mille rahastus Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil paratamatult kahaneb.
    „Üldiselt, kui pensionifondid Eestisse rohkem raha investeerivad, tuleb siia ka rohkem välismaiseid investeeringuid,“ märkis Tamla.
  • Hetkel kuum
Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nike juht süüdistab kehvas innovatsioonis kaugtööd
Turul on keeruline ellu viia suurt muutust, kui inimesed töötavad kodukontoris, põhjendas Nike tegevjuht John Donahoe ettevõtte mahajäämust innovatsioonis.
Turul on keeruline ellu viia suurt muutust, kui inimesed töötavad kodukontoris, põhjendas Nike tegevjuht John Donahoe ettevõtte mahajäämust innovatsioonis.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
IMFi juht sai heakskiidu järgmiseks ametiajaks
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) senine juht Kristalina Georgieva võtab ette uue viis aastat kestva ametiaja.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) senine juht Kristalina Georgieva võtab ette uue viis aastat kestva ametiaja.
Suur ühisturu ümberkorraldus võiks süstida majandusse 300 miljardit aastas
Itaalia ekspeaminister Enrico Letta sai Euroopa Komisjonilt ülesande ühisturg päriselt toimima panna. Tema uurimisreisi viimane sihtkoht oli Tallinn.
Itaalia ekspeaminister Enrico Letta sai Euroopa Komisjonilt ülesande ühisturg päriselt toimima panna. Tema uurimisreisi viimane sihtkoht oli Tallinn.