Artikkel
  • Jaga lugu:

    Majanduseksperdid: ühisrahastust ei tohi ülereguleerimisega tappa

    Kapitalituru arendamiseks tuleb elavdada börsi, kuid samas ei tohi võtta inimestelt võimalust riskida ega näiteks ühisrahastust liigsete regulatsioonidega tappa, leidsid majanduseksperdid vestlusringis “165 päeva valimisteni: mis saab Eesti kapitaliturust pärast uue valitsuse ametisse astumist?“

    Inbanki nõukogu esimehe Priit Põldoja sõnul on börs kõige turvalisem investeerimiskeskkond, kuid idufirmad leiavad nutikaid lahendusi.Foto: Andras Kralla
    „Meie noorel ja õhukesel kapitaliturul on olnud tegelikult hea aasta, aga ma ei ütleks, et selle infrastruktuur oleks kuidagi eriti hästi arenenud. See on nagu lennuühendustega – need ei teki iseenesest, vaid need tuleb luua. Riik peab ka kapitalituru arenguks teadlikult asju ära tegema,“ rääkis Inbanki nõukogu esimees Priit Põldoja Redgate Capitali korraldatud arutelul.
    Kapitalituru elavdamiseks peaks majandusekspertide sõnul tulema börsile järgmised riigiettevõtted, pensionifondid peaksid investeerima Eestisse rohkem raha ja siis hakkaksid ka eraisikud oma sääste investeeringutesse suunama.
    Inimestelt ei tohi võtta võimalust riskida
    Majandusspetsialistide sõnul segavad aga kapitalituru arengut liigsed regulatsioonid. „Kui sa lähed investeerima, siis sa ju lähedki riskima. Inimestelt ei tohiks ära võtta võimalust riskimiseks. Mulle hetkel tundub, et selle pendliga on valesse serva liigutud,“ lausus SEB privaatpanganduse Peeter Koppel, viidates Euroopast tulevatele nõuetele.
    Põldoja sõnul leiavad nutikad idufirmad regulatsioonide vahel aknaid. Ta tõi näiteks autopesuteenust pakkuva ettevõtte UpSteam, mis kogus idufirmade börsil Funderbeam kerge vaevaga üle 300 000 euro. „Peaksime vaatama riigi poolt, et neid aknaid avada ka börsile. Börs on siiski hea keskkond, kust raha võtta ja kuhu panna, sest seal on vead juba läbi tehtud ja kord parem,“ lausus Põldoja.
    Koppeli sõnul saavad aga kriisi korral uued rahastamiskeskkonnad kõige suurema löögi. „Selle tagajärg on ilmselt see, et regulatiivne poomisköis ümber kaela tõmmatakse tugevasti koomale,“ lausus ta.
    Ka Eesti Panga asepresident Madis Müller tõdes, et just uute platvormide ja ühisrahastuse risk on see, et kui lõpuks esimesed kahjumid tulevad, võib tulla palju uusi regulatsioone. Sellega peaks Mülleri arvates jääma mõistlikkuse piiresse ja inimeste jaoks säilima võimalus riskida. „Seal võiks olla selgem raamistik kui täna, et inimestele jagataks rohkem informatsiooni selle kohta, milliseid riske nad võtavad. Kuid ülejäänu peaks jääma inimeste otsustada,“ arvas ka Müller, lisades, et juba praegu on mitmed riigid läinud regulatsioonidega liiga kaugele.
    Keskmised kõige rohkem hädas
    Põldoja hinnangul on meil viimasel ajal kapitalituru alumise otsa infrastruktuur väga hästi arenenud ehk ingelinvestoreid ja idufirmadesse investeerivaid fonde meil jagub. Küll aga napib erakapitali investeerimisfonde, mis parandaks kapitali kättesaadavust keskmise suurusega küpsetele ettevõtetele ja hilisema kasvufaasi idufirmadele. „Suuremad saavad rahale ligi, aga keskmise suurusega ettevõtetel on raha kaasamiseks vähe võimalusi. Seda just omakapitali mõttes,“ märkis Põldoja.
    Ka Mülleri sõnul peab toimima saama terve kapitaliturgude ahela ehk ingelinvestoritest kuni börsini välja. Börs ongi lõpuks see koht, kuhu erakapitalifondide omanikud saavad exitit teha, põhjendas ta.
    Pocopay kaasasutaja ja ekspankur Indrek Neivelti sõnul on aga börsile keskendumine liiga 90ndates kinni olemine. „Tegeleda tuleks mitte minevikuga, mis on minu jaoks Tallinna börs, vaid tulevikuga, mis on Funderbeam. Seal tulevad kindlasti tagasilöögid, aga peame liikuma edasi,“ lausus ta. Lisaks tuleks Neivelti sõnul tegeleda sellega, et välismaale laienenud idufirmad oma peakontorid Eestis hoiaksid.
    Rahvas peab majanduskasvust osa saama
    Peeter Koppeli sõnul aitaks kapitaliturgude arengule kaasa see, kui turul oleks suure likviidsusega börsifirmasid, millest huvituksid nii välismaised kui ka kohalikud investorid. Näiteks nagu kunagi oli Hansapank. Koppeli sõnul peaks riik viima ettevõtteid börsile ja andma kohalikele investoritele parema võimaluse neisse investeerida. Näiteks võiks börsil olla Omniva või Eesti Energia, märkis Koppel.
    Teisalt annaks see Koppeli sõnul ka inimestele võimaluse oma sääste investeerida ja praegusest heast majanduskasvust osa saada. Samuti ei näe Koppel põhjust, miks viia börsile vaid 30% aktsiatest nagu näiteks Tallinna Sadamaga tehti. „Kui on otsus erastada, siis erasta juba kõik ära,“ märkis Koppel, kelle sõnul peaks lõviosa jaotatama just kohalikele investoritele.
    Neivelti sõnul ei pruugi aga riigifirmade börsile viimine olla kõige parem eesmärk. Ta tõi näiteks Tallinna Sadama, mille aktsia pole tema sõnul likviidne. „Kui tahad 20 000 euro eest aktsiaid osta, siis higistad nädal aega,“ lausus ta. „Mis selle asja mõte siis ikkagi oli? 25% jagasime lihtsalt välismaistele fondidele.“
    Inbanki nõukogu esimehe Priit Põldoja arvates aitaks aga riigifirmade börsile viimine muuta nende juhtimist läbipaistvamaks ja paremaks.
    Pensionifondid investeeriksid infrastruktuuri
    Eesti kapitaliturul on kõige suuremad tegijad pensionifondid, mille maht küündib juba üle nelja miljardi euro. Majandusekspertide sõnul võiks sellest oluliselt suurem osa voolata kohalikule turule.
    Neivelti vaidles sellele vastu, öeldes, et Eesti investeeringud annavad pensionikogujatele liiga vähe tootlust ja sellegi söövad ära kõrged valitsemistasud. See pole inimeste suhtes õiglane, märkis Neivelt.
    Swedbanki investeerimisfondide juhi Kristjan Tamla sõnul tuleb arvestada, et Eestisse investeerimine ongi kallim, kui maailma indeksfondidesse raha laiali jagamine, ja seega ei saa oodata pensionifondidelt ülimadalaid valitsemistasusid.
    Kui aga tahta, et pensionifondid investeeriksid Eestisse märgatavaid summasid, tuleks Tamla kinnitusel emiteerida riigivõlakirju. „Pensionifondi seisukohalt pole see väga mõistlik investeering, sest tootlus on nullimäng. Seega oleks see kõige vildakam tee,“ arvas Tamla. Küll võiks Eesti riik Tamla sõnul mõelda sellele, kuidas kaasata pensionifondide investeeringuid suurtesse infrastruktuuri projektidesse, mille rahastus Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil paratamatult kahaneb.
    „Üldiselt, kui pensionifondid Eestisse rohkem raha investeerivad, tuleb siia ka rohkem välismaiseid investeeringuid,“ märkis Tamla.
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tõnu Mertsina: ettevõtete kasvuväljavaade halveneb
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kristiina Saal: viis soovitust, kuidas leida meeskonda õiged inimesed
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
HSBC teenib oma Kanada äri müügist üle viie miljardi dollari erakorralist tulu
HSBC pank teatas täna, et müüb oma Kanada äritegevuse Royal Bank of Canadale 13,5 miljardi dollari ehk 10 miljardi dollari eest, mis annab võimaluse oluliseks ühekordseks dividendiväljamakseks, vahendab Reuters.
HSBC pank teatas täna, et müüb oma Kanada äritegevuse Royal Bank of Canadale 13,5 miljardi dollari ehk 10 miljardi dollari eest, mis annab võimaluse oluliseks ühekordseks dividendiväljamakseks, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Kas ennetada tööstressi või tegeleda tagajärgedega?
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Raadiohommikus: gaasi haalamisest ja koroonatestide lõppemisest
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.

Olulisemad lood

Tallinkist läinud finantsjuht: oli sobilik hetk edasi liikuda
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.