• Jaga lugu:

    Ida-Virumaa palgatoetuse õppetunnid

    Uute töökohtade loomise toetuse jagamisel Ida-Virumaal läks mitu asja nihu. Sotsiaalministeerium võttis õppust ja tegi uue meetme jaoks mitu asja ümber. Ministeeriumi asekantsler vaidles vastu ka ettevõtjate kriitikale.

    Eile teatas sotsiaalministeerium eesotsas töö- ja terviseminister Riina Sikkutiga, et riik plaanib tuua tagasi töökohtade loomise toetuse, mida rakendati Ida-Virumaal alates 2016. aasta maist kuni eelmise aasta lõpuni. Seekord plaanitakse toetust jagada nii Ida- kui ka Kagu-Eestis.
    Toetuse saamise tingimus on, et tööandja peab võtma tööle vähemalt viis inimest, kes on olnud vähemalt pool aastat töötud.
    Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Sten Andreas Ehrlichi sõnul läks eelmisel korral meetmel Ida-Virumaal mitu asja küll hästi, ent oli ka kohti, millest sai õppust võtta. Hästi läks tema sõnul see, et tänu toetusele võeti kokku tööle 657 inimest 17 ettevõttes. „See pole sugugi väike arv. Pealegi oli Ida-Virumaal just tol ajal suur koondamislaine,“ rääkis Ehrlich Äripäeva hommikuprogrammis.

    Me ei saa ju jätta neid inimesi lihtsalt niisama kuhugi töötuna istuma.

    Sten Andreas Ehrlich
    Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler
    Negatiivne oli aga seevastu asjaolu, et paljudele, kes tööle võeti, maksti väga väikest palka – paljudel juhtudel lausa alampalka. Samuti võeti tööle inimesi vaid osalise tööajaga ning küllaltki sageli lõpetati leping enne tähtaja lõppu ära. Kuna viimane oli toetuse saamise tingimuse rikkumine, pidid osa ettevõtjaid saadud toetuse riigile tagasi maksma. Seda näiteks juhul, kui töölepingu lõpetaja oli tööandja, mitte töötaja ei lahkunud omal soovil.
    Kuula täispikka intervjuud Ehrlichiga alates 19:22.
    Ehrlichi sõnul oli eelmisel korral märgata korrelatsiooni nende ettevõtjate vahel, kes maksid väga madalat palka ja kes lõpetasid lepingu enne tähtaja lõppu.
    Vältimaks ka seekord väga madala palgaga töökohtade teket, otsustas sotsiaalministeerium seada seekord tingimuseks, et loodava töökoha tasu peab olema vähemalt poolteist alampalka, ehk vähemalt 750 eurot.
    Ettevõtjate kriitikaga ei nõustu
    Mitu ettevõtjat on olnud sotsiaalministeeriumi plaani suhtes kriitilised. Näiteks ütles Valgamaa suur tööandja, lihatööstuse Atria Eesti juht Olle Horm, et tema peab sellist toetust praegust olukorda lausa naeruvääristavaks. Nimelt ei võitle tema sõnul tööandjad mitte töökohtade loomise raskusega, vaid sellega, et pole inimesi, kes töö ära teeksid.
    Ehrlich vastas, et statistika näitab teist pilti. Näiteks on tema sõnul Ida-Virumaal üle 5000, Valgamaal 1200, Võrumaal 1205 ja Põlvas üle 700 registreeritud töötu. „Probleem on selles, et sageli takistavad neid mingid muud põhjused tööle asumiseks – olgu selleks oskused, transport, tööl käimise harjumised või midagi muud. Seetõttu on tööandjal risk, et ta panustab palju raha ja vaeva koolitamisesse, aga siis inimese lahkub,“ rääkis Ehrlich. „Seetõttu tööandjad selliseid investeeringuid ei tee, sest peavad neid liiga kulukaks. Ja siin tulebki riik appi. Me ei saa ju jätta neid inimesi kuhugi niisama töötuna istuma,“ ütles ta.
    Ettevõtja Kuldar Leis heitis ette ka seda, et viie töötaja palkamine on suur nõue, kuna maapiirkondades pole just palju ettevõtteid, kus saaks korraga tööle võtta üle 1–2 inimese.
    Ka selle väitega Ehrlich ei nõustu. Näiteks pidi eelmise toetusskeemiga Ida-Virumaal tööle võtma lausa 20 inimest, mis tähendab, et sotsiaalministeerium on tingimusi juba leevendanud. Asekantsleri sõnul võtsid nad meetme väljatöötamise ajal maksuametist välja statistika, mitmel juhul on Ida- ja Kagu-Eestis ühte ettevõttesse vähemalt viis töötajat korraga juurde võetud. Selgus, et kolme aasta jooksul on Ida-Virumaal seda juhtunud 1100 ja Kagu-Eestis 700 korda. „Muidugi ei juhtu seda iga päev, kuid ei saa ka öelda, et seda üldse ei juhtu,“ ütles Ehrlich.
    Ta lisas, et viie töötaja piirang on seepärast, et ennetada juhtumeid, kus tööandjad lasevad lahti oma senise töötaja, et tema asemele riigi toel uus töötaja võtta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Balti börsid lõpetasid nädala suure müügilainega
Balti aktsiaturud lõpetasid nädala suure käibega müügilainega, millest jäi puutumata vaid mõni üksik aktsia.
Balti aktsiaturud lõpetasid nädala suure käibega müügilainega, millest jäi puutumata vaid mõni üksik aktsia.
Tehniline viga lükkas Tallinki reisi Turust Stockholmi päeva võrra edasi
Tallinki laeva Baltic Princess reis Turust Stockholmi lükkus tehnilise vea tõttu päeva võrra edasi, kirjutab Iltalehti.
Tallinki laeva Baltic Princess reis Turust Stockholmi lükkus tehnilise vea tõttu päeva võrra edasi, kirjutab Iltalehti.
Leedu eksport Hiinasse kahanes dramaatiliselt
Leedu ekspordist Hiinasse oli detsembris alles jäänud ainult hädine kümnendik leedukate teele veeretatud takistuste pärast, loeb Leedu SEB analüütik Tadas Povilauskas Hiina tolli andmetest välja.
Leedu ekspordist Hiinasse oli detsembris alles jäänud ainult hädine kümnendik leedukate teele veeretatud takistuste pärast, loeb Leedu SEB analüütik Tadas Povilauskas Hiina tolli andmetest välja.