Ida-Virumaa palgatoetuse õppetunnid

Sillamäe kanal Ida-Virumaal  Foto: Meelis Meilbaum
Eliisa Matsalu • 21 september 2018

Uute töökohtade loomise toetuse jagamisel Ida-Virumaal läks mitu asja nihu. Sotsiaalministeerium võttis õppust ja tegi uue meetme jaoks mitu asja ümber. Ministeeriumi asekantsler vaidles vastu ka ettevõtjate kriitikale.

Eile teatas sotsiaalministeerium eesotsas töö- ja terviseminister Riina Sikkutiga, et riik plaanib tuua tagasi töökohtade loomise toetuse, mida rakendati Ida-Virumaal alates 2016. aasta maist kuni eelmise aasta lõpuni. Seekord plaanitakse toetust jagada nii Ida- kui ka Kagu-Eestis.

Toetuse saamise tingimus on, et tööandja peab võtma tööle vähemalt viis inimest, kes on olnud vähemalt pool aastat töötud.

Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Sten Andreas Ehrlichi sõnul läks eelmisel korral meetmel Ida-Virumaal mitu asja küll hästi, ent oli ka kohti, millest sai õppust võtta. Hästi läks tema sõnul see, et tänu toetusele võeti kokku tööle 657 inimest 17 ettevõttes. „See pole sugugi väike arv. Pealegi oli Ida-Virumaal just tol ajal suur koondamislaine,“ rääkis Ehrlich Äripäeva hommikuprogrammis.

Sten Andreas Ehrlich, Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler

Me ei saa ju jätta neid inimesi lihtsalt niisama kuhugi töötuna istuma.

Negatiivne oli aga seevastu asjaolu, et paljudele, kes tööle võeti, maksti väga väikest palka – paljudel juhtudel lausa alampalka. Samuti võeti tööle inimesi vaid osalise tööajaga ning küllaltki sageli lõpetati leping enne tähtaja lõppu ära. Kuna viimane oli toetuse saamise tingimuse rikkumine, pidid osa ettevõtjaid saadud toetuse riigile tagasi maksma. Seda näiteks juhul, kui töölepingu lõpetaja oli tööandja, mitte töötaja ei lahkunud omal soovil.

Kuula täispikka intervjuud Ehrlichiga alates 19:22.

Ehrlichi sõnul oli eelmisel korral märgata korrelatsiooni nende ettevõtjate vahel, kes maksid väga madalat palka ja kes lõpetasid lepingu enne tähtaja lõppu.

Vältimaks ka seekord väga madala palgaga töökohtade teket, otsustas sotsiaalministeerium seada seekord tingimuseks, et loodava töökoha tasu peab olema vähemalt poolteist alampalka, ehk vähemalt 750 eurot.

Ettevõtjate kriitikaga ei nõustu

Mitu ettevõtjat on olnud sotsiaalministeeriumi plaani suhtes kriitilised. Näiteks ütles Valgamaa suur tööandja, lihatööstuse Atria Eesti juht Olle Horm, et tema peab sellist toetust praegust olukorda lausa naeruvääristavaks. Nimelt ei võitle tema sõnul tööandjad mitte töökohtade loomise raskusega, vaid sellega, et pole inimesi, kes töö ära teeksid.

Ehrlich vastas, et statistika näitab teist pilti. Näiteks on tema sõnul Ida-Virumaal üle 5000, Valgamaal 1200, Võrumaal 1205 ja Põlvas üle 700 registreeritud töötu. „Probleem on selles, et sageli takistavad neid mingid muud põhjused tööle asumiseks – olgu selleks oskused, transport, tööl käimise harjumised või midagi muud. Seetõttu on tööandjal risk, et ta panustab palju raha ja vaeva koolitamisesse, aga siis inimese lahkub,“ rääkis Ehrlich. „Seetõttu tööandjad selliseid investeeringuid ei tee, sest peavad neid liiga kulukaks. Ja siin tulebki riik appi. Me ei saa ju jätta neid inimesi kuhugi niisama töötuna istuma,“ ütles ta.

Ettevõtja Kuldar Leis heitis ette ka seda, et viie töötaja palkamine on suur nõue, kuna maapiirkondades pole just palju ettevõtteid, kus saaks korraga tööle võtta üle 1–2 inimese.

Ka selle väitega Ehrlich ei nõustu. Näiteks pidi eelmise toetusskeemiga Ida-Virumaal tööle võtma lausa 20 inimest, mis tähendab, et sotsiaalministeerium on tingimusi juba leevendanud. Asekantsleri sõnul võtsid nad meetme väljatöötamise ajal maksuametist välja statistika, mitmel juhul on Ida- ja Kagu-Eestis ühte ettevõttesse vähemalt viis töötajat korraga juurde võetud. Selgus, et kolme aasta jooksul on Ida-Virumaal seda juhtunud 1100 ja Kagu-Eestis 700 korda. „Muidugi ei juhtu seda iga päev, kuid ei saa ka öelda, et seda üldse ei juhtu,“ ütles Ehrlich.

Ta lisas, et viie töötaja piirang on seepärast, et ennetada juhtumeid, kus tööandjad lasevad lahti oma senise töötaja, et tema asemele riigi toel uus töötaja võtta.

Hetkel kuum