Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Info teise ettevõtte laienemisplaanide kohta võib olla üsna magus“

Security Software’i inforturbeanalüütik Ats OnemarFoto: Diana Unt

"Ma ei julge küll öelda, et Eestis on nii turvaline, et meil konkurendid üksteise ärisaladust ei himusta," ütleb infoturbeanalüütik Ats Onemar teemaveebile tööstusuudised.ee.

“Kui ostu- ja hankeandmed on ka konkurentsieeliseks, siis võivad need andmed olla erilise tähelepanu objekt ka konkurendile,” selgitab Security Software’i inforturbeanalüütik Ats Onemar.

Andmed on midagi sellist, mille olulisuses ei peaks enam keegi kahtlema. Aga kui habras andmete turvalisus tegelikult on?

Andmetega võib juhtuda igal hetkel midagi: füüsiline seadme rike, kasutaja kogemata kustutab oma andmed, kasutaja saadab andmed valele isikule, andmekandja või andmed varastatakse, pahavara hävitab andmed jne.

Ats Onemar esineb 16. oktoobril toimuval ostujuhtimise aastakonverentsil “Kuidas automatiseerida ostutööd?” teemal “Andmete väärtus – konkurentsieelis versus tootmise või müügi seiskumine”.
Lisaks räägime andmetest ostujuhtimises, masinõppest ostujuhtimises, kuidas automatiseeritud keskkond aitab ostuotsuseid teha kiirelt ja sõltumatult ja paljust muust.
Loe lisa ja registreeri SIIN.

Siit tuleneb küsimus andmete omanikule – kumma tooli peal on parem istuda? Kas selle tooli peal, kus ma panustan piisavalt andmete kaitsesse, või selle tooli peal, kus ma lakun haavu andmete kaotuse pärast? Tasakaalu koht on see, et ma panustan niipalju andmete kaitsesse, et mul ei teki ahvatlust haavu lakkuma hakata. Kui ma otsuse vastu võtan, et rohkem andmete kaitsele ei panusta, siis on see olnud teadlik valik. Metoodiliselt öeldes – olen jääkriski aktsepteerinud.

Te olete koostööd teinud paljude ettevõtetega. Kui heal tasemel küberturvalisus Eesti ettevõtete hulgas üldiselt on? Kas sellele pööratakse juba tähelepanu või pigem alahinnatakse?

Võrreldes riigisektoriga on erasektori keskmine tase nõrgem. Riik on aga endale nõuded kehtestanud pikka aega tagasi. Positiivne on, et vajaduse äratundmine on sagenenud ja ei oodata ära, kuni katastroof õuele saabub. See on nagu üksik puu keset põldu, mis ootab, et välk sinna sisse lööb. Küsimus ei ole selles, kas lööb, vaid millal lööb. Vastus: veel alahinnatakse.

Mida kasulikku saaks iga ettevõte vähese vaevaga ära teha, et andmete turvalisust tõsta?

Oluline on arusaam, et millised andmed olemas on, kus nad on, kuidas neid kasutatakse ja kui väärtuslikud nad on. See võimaldab otsustada, kui palju ja mida on vaja teha selleks, et andmeid kaitsta. Esiteks on vaja panustada andmete kättesaadavusse – kui ma tahan tööd teha, on andmed olemas. Teiseks on vaja panustada andmete korrektsusesse. Mis kasu on meil ebatäpsetest andmetest – pigem ikka kahju. Ja kolmandaks peame hoolitsema selle eest, et andmed oleksid kättesaadavad ainult neile, kellel sellele infole õigus on. Konkurent ei maga ja info teise ettevõtte laienemisplaanide kohta võib olla üsna magus.

Kui andmetega ikkagi midagi juhtub, siis milline on see kõige negatiivsem stsenaarium ja tagajärjed?

Võiks arvata, et kõige negatiivsem stsenaarium on ettevõtte pankrot ja kõik ettevõtte inimesed jäävad ilma tööta. Muideks – seda juhtub. Aga see ei ole õige vastus. Kõige negatiivsem tagajärg on inimelu(de) kaotus, füüsilised vigastused. Võivad tekkida olukorrad, kus andmete puudumine või vigased andmed võivad põhjustada inimese surma – seda näiteks meditsiini- ja julgeoleku valdkonnas. Kahjuks ka seda juhtub.

Esinete ka 14. ostujuhtimise aastakonverentsil, kus lubate kuulajad küberohtude maailma viia. Kui suures ohus võivad olla ostu- ja hankeandmed?

Ostu- ja hankeandmed on suure tõenäosusega sama suures ohus kui kõik teised ettevõtte andmed. Kui ostu- ja hankeandmed on ka konkurentsieeliseks, siis võivad need andmed olla eriliseks tähelepanu objektiks ka konkurendile.

Ma ei julge küll öelda, et Eestis on nii turvaline, et meil konkurendid üksteise ärisaladust ei himusta. Konverentsil on minu eesmärk illustreerida kuulajale küberohtude maailma ja panna sellele teemale mõtlema.

Tasub teada

Suuremad andmeid puudutavad ohud, millega arvestada

1. E-post

Esiteks võrdlemisi ebaturvaline infokanal, mis ei pruugi tagada meie saadetud sõnumi salastatust või kohale jõudmist. Teiseks – üle 90% jamadest saab alguse vale manuse avamise, vale info jagamise või valele lingile vajutamisega e-kirjas.

2. Kasutaja

Miks murda läbi võrguseadmete turvalisusest, kui kasutaja ise ulatab abikäe ja juhatab pahategija ettevõtte võrku. Ründaja jaoks on kasutaja kõige nõrgem lüli. Kvaliteetse õngitsuskirja äratundmine võib olla katsumus ka IT-taustaga kasutajale.

3. Uued tehnoloogiad

Mitte, et need halvad oleks, aga enamik energiat läheb uue tehnoloogia ja funktsionaalsuse tootmisele. Turvalisus longib vaikselt järele. Aga on erandeid.

Allikas: Ats Onemar, Security Software

Rohkem tööstusega seotud uudiseid leiad aadressilt tööstusuudised.ee.