Kristjan Pruul • 11. oktoober 2018
Jaga lugu:

Tööjõupuuduse kõrval on probleem maksumuudatuste pakett, mis tõstis 2000-4000 palgaliste kulusid kõige rohkem, tõdeb Eesti era- ja riskikapitali liidu juht Kristjan Kalda.
Tööjõupuuduse kõrval on probleem maksumuudatuste pakett, mis tõstis 2000-4000 palgaliste kulusid kõige rohkem, tõdeb Eesti era- ja riskikapitali liidu juht Kristjan Kalda.  Foto: Andras Kralla

Paljud ettevõtted, kes ekspordivad ja kasvavad, tehes tööd nagu "Tões ja õiguses", ei pruugi teadvustadagi, et võivad erakapitalifondilt raha saada, ütes BaltCapi partner ja Eesti era- ja riskikapitali liidu juht Kristjan Kalda.

"Idufirmade jaoks on see muidugi ainus variant. Noor alustab oma ettevõtet, küsib ingelinvestoritelt raha, käib kiirendis, siis järgmisena tulevad sujuvalt riskikapitalifondid," rääkis Kalda.

Äripäevale antud intervjuus rääkis Kalda, kui palju investeerivad Baltikumis erakapitali- ja riskifondid, mida on neil fondidel ettevõtetele pakkuda, millist mõju on andnud maksureform ja millised ohud ootavad majandust.

Eelmisel aastal investeerisid liitu kuuluvad fondid ühtekokku 72 miljonit eurot, sellest 32 miljonit Eestisse. Kokku sarnane number 2016. aastaga, kuid Eesti investeeringuid omajagu vähem, kas meil hakkavad investeerimisobjektid otsa lõppema?

Noh, need on 2017. aasta numbrid ja 2018. aastal on tehtud väga suuri asju. Mitmed meie liikmed alustasid tänavu uute fondidega. Superangel selle aasta alguses, Trind kuskil esimeses kvartalis, TeraVentures sai suvel kokku. Tavaliselt võtabki käivitustsükkel aega. Karma on palju investeerinud, neil on terve rida objekte olnud. Siin on pigem fondide tsükli küsimus, mis on seotud fondi kokkusaamisega, milel mõju näeme 2018-2019.

Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon (EstVCA) aastal 2017

Era- ja riskikapitali liidu liikmed investeerisid mullu 72 miljonit eurot 40 ettevõttesse. Sellest 32 miljonit Eestis. 53 miljonit sellest moodustasid Balti innovatsioonifondiga seotud summad, mis on Eesti, Läti ja Leedu ning Euroopa Investeerimisfondi (EIF) poolt 2013. aastal loodud fondifond, mille eesmärk on suurendada kapitaliinvesteeringuid Balti riikide ettevõtetesse. Fondifondi toel on praeguseks investeeritud 138,4 miljonit eurot 29 ettevõttesse, mille kogukäive möödunud aastal oli 390 miljonit eurot.

Tänavu tuleb siis investeeringuid rohkem, aga kui palju? 100 miljonit eurot?

Ma numbrit ei tea ja spekuleerida on raske, sest andmeid kogume jälle aasta hiljem. Aga pelgalt kõhutunde pealt võib öelda, et aktiivsuse järgi võttes tuleb väga tegus aasta.

Liidu liikmete jaoks on väga oluline osa Balti Innovatsioonifondi (BIF) vahenditel?

Eks see oleneb. Superangel sealt ei kaasanud, Trind ega TeraVentures ka mitte. Karma tuli sinna alla ja samuti on seal üks mandaat fondidele välja andmata. Ei oska isegi kommenteerida, millal see võiks kuhugi liikuda.

BIF, mis Baltikumi Kredexite ja Euroopa Investeerimisfondi (EIF) raha edasi annab – selle alla koondunud viis fondi on kõik peakorteriga Eestis. Kuidas see juhtus?

See oli soodus hetk, mis on seotud Eesti fondide seadusega. Varem rajati sellised fondid tihti Luksemburgi või Guernseyle ja Jerseyle. Mitte maksude vähendamise nimel, aga seal oli tagatud maksutransparentsus, mis tähendas, et kui pensionifondide käest raha kaasatakse, siis need pensionifondid maksavad makse oma koduriigis.

Kristjan Kalda esineb ka Balti ühinemiste ja ülevõtmiste teemalisel konverentsil 18. ja 19. oktoobril Mustpeade majas. Ürituse kohta saad lähemalt lugeda SIIT.

Me mõne aasta eest BaltCapis mõtlesime teha fondi Lätti, aga sealne maksuamet ütles vastupidi, et see ei ole maksutransparentne, mis on iseenesest jabur, kõik pensionifondid maksavad makse seal, kus on nende pensionärid - koduriigis. Siis sai Eestis see fondiseadus valmis ja tulimegi Eestisse. Selle seaduse vastuvõtmine oli Eestile mõnes mõttes ikka superhea — kui meil on Baltikumile suunatud fond, siis miks minna kuhugi Luksemburgi, kui saame oma kulutused teha siin, raamatupidamist pidada siin. See seadus on väga hästi käivitunud: kui viimati vaatasin, siis paari kuu eest oli seda kasutatud üle kümne korra.

Balti Investeerimisfondi juurde tõstetud kapital tuleb teil peamiselt pensionifondidest. Kas on plaanis välisinvestorite raha rohkem kaasata?

Era- ja riskikapitalifondide investorite baas on kõikjal kohalikud pensionifondid. Kuna meil kohalikel pensionifondidel on ka võib-olla vähe kogemust, siis tihti on olnud ankurinvestor mõni selline institutsioon nagu Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank.

Tahaksime välisriikide institutsionaalsete investorite osakaalu kindlasti suurendada, see on järgmine suur samm meie assotsiatsioonis: tuua väljapoolt Baltikumi investoreid lisaks. Aga seda saab ehitada kohaliku institutsiooni peale. Kui kohalik pensionifond ei usalda kohalikku fondihaldurit, siis miks välismaa investor peaks seda tegema?

Balti Investeerimisfondi juurde tekkinud fondide rahahulka vaadates on näha, et 335 miljonit eurot on tõstetud, 130 on investeeritud, kas 200 miljoni eest kuiva püssirohtu ei söö tootlikkust?

No siin on jälle see viimase aasta küsimus. Baltcapi buyout-fond on 2018. aasta lõpuks täis investeeritud. Aktiivsuse järgi võib öelda, et ka Karma, BPM, Livonia, kõik on aktiivselt investeerinud, nii et seda püssirohtu on praeguseks kindlasti vähem.

Balti Innovatsioonifond (BIF)

Eesti, Läti ja Leedu ning Euroopa Investeerimisfondi (EIF) 2013. aastal loodud fondifond, mille eesmärk on suurendada kapitaliinvesteeringuid Balti riikide ettevõtetesse.

EIF investeeris fondifondi loomiseks 52 miljonit eurot, millele lisandusid panused Eesti (KredEx), Läti (ALTUM) ja Leedu (Invega) riiklikelt agentuuridelt, igaühelt lisaks 26 miljonit eurot. Sellest on raha saanud 5 fondi, mis on järjest kokku kaasanud 335 miljonit eurot.

See aasta on olnud aktiivne, kas järgmisel aastal veel ruumi jääb?

Loodetavasti aktiivsus jätkub. Kui turgu tervikuna vaadata, siis selge probleem on tööjõupuudus, see on kõigil aladel, see ei ole IT-sektori probleem. Ja see muidugi takistab arengut. Tööjõuturg peaks olema avatum, et saaks mujalt puuduvat kompetentsi kaasata.

Teine probleem on maksumuudatuste pakett, mis tõstis 2000-4000 palgaliste kulusid kõige rohkem. Täpselt see, kus on arendustöötajad, kuhu kõik inimesed tahaksid välja jõuda ja mida soovivad oma lastele. Teine küsimus arenduses on see, et kui vaatame, kui palju on raha tõstnud Taxify, Pipedrive, Veriff - kui nemad paneksid kogu oma raha arendusse, siis kust need inimesed tulevad?

Te näete, et maksureform muutis asjad halvemaks?

Loomulikult muutis, väljapoole paistab see keerulisem, keegi ei tea kui palju need maksud nüüd täpselt on, see oli oluline eelis Eestil. Kui midagi muuta või soovitada selles maksusüsteemis, siis pigem seda, et las sotsiaalmaks isegi jääb samaks, kuigi see on ka väga kõrge, aga tulumaks võiks olla palju lihtsam.

Kui palgaastmeid vaadata, siis kõige rohkem saab tulumaks olla 20%, koos sotsiaalmaksuga teeb see maksukoormuseks 40%. Mujal Euroopas tõusevad astmed ka väga kiiresti koos palgaga, võib-olla rohkemgi veel.

Tõsi, ma ei pea statistikat selleks vaatamagi, sest nägin ise ettevõtetes, kuidas erinevad maksud näiteks Belgradis või Brüsselis või Londonis. Aga seda tuleb öelda, et Londonis, kus tõesti ettevõtet on kallim pidada, kus teatud piirist on maksud kõrgemad ja ka tööjõud kõrgem, siis tegelikult hakkab see kõrgem maksukoormus hiljem peale, kui näiteks Eestis.

Teiseks saab seal suurema hulga inimeste ja kompetentsi vahel valida, nii et kui lihtsa süsteemi kasu ära kaob, siis mingi hetk ikka tekib küsimus, milleks see ettevõte Eestisse rajada.

Enne Soome investorile "jah"-sõna ütlemist tasub Kalda sõnul paar aastat kasvamiseks kasutada erakapitalifondide võimendust.
Enne Soome investorile "jah"-sõna ütlemist tasub Kalda sõnul paar aastat kasvamiseks kasutada erakapitalifondide võimendust.  Foto: Andras Kralla

Räägime ka ettevõtetest, kelletaolistesse erakapitalifondid investeerivad. Kui mõni paarimiljonilise käibega ettevõte praegu mõtleb, et vaja on laieneda, kas te olete tegelikult selliste ettevõtjatega juba kõigiga kohtunud, teate, kus nad Eestis kõik on?

Ei usu, et kõik ettevõtted üldse on teadvustanud, et era- ja riskikapitalis selline võimalus peitub. Idufirmade jaoks on see muidugi ainus variant. Noor alustab oma ettevõtet, küsib ingelinvestoritelt raha, käib kiirendis, siis järgmisena tulevad sujuvalt riskikapitalifondid. Aga on palju tublisid traditsioonilisi ettevõtteid, kes kasvavad palju aeglasemalt, kuid ekspordivad palju ja kasvavad, tehes tööd nagu "Tões ja õiguses". Nemad ei pruugi selliste võimalustega üldse kursis olla.

Palju on räägitud, et Eesti ettevõtja pigem väldib väikeosanikkegi, rääkimata siis erakapitalifondist. Eelistavad sellised fondid võtta ettevõttes tavaliselt enamusosaluse?

Tegelikult on kõike pakkuda. Saab mezzanine-investeeringuid teha, on vahetusvõlakirjad, võib kõik aktsiad buyout-fondile müüa, kui väsimus peale tuli. Kõik võimalused on esindatud.

Teine tavaline tsükkel on see, kus ettevõte kasvab Eestis nagu "Tões ja õiguses" ja siis müüakse Soome või Rootsi investoritele. Kas sellesse tsüklisse loodate teie sisse murda?

Sellistele ettevõtetele ongi võib-olla riski- ja erakapitalil kõige rohkem pakkuda. Enne müüki laienemine näiteks, sellistel fondidel on pikaajaline kogemus, kuidas laieneda välismaale, Baltikumis üldse või kuskile mujale, milliseid karisid vältida, me oleme näinud olukordi ja võib-olla ka põletada saanud, sellal kui Eestis kasvanud ettevõtjal seda kogemust võib-olla ei ole.

Soovitate üldse oma ettevõtetel Baltikumis laieneda või on parem see tsükkel vahele jätta?

Tõsi, vahel viib julgem samm hoopis suuremale turule ja seal saab sama vaevaga hoopis suurema lisandväärtuse.

Lõpuks saab kohalik ettevõtja sellises tsüklis parema hinna?

Loomulikult, me müügil võtame kindlasti juhtrolli ja saame üldjuhul parema hinna ja see vahe võib olla väga suur. Oma näite pealt: BaltCap müüs aastaga 6 ettevõtet, müüjate seas olid ostjad Hiinast, kaks suurt ettevõtet Prantsusmaalt ja üks Rootsist. Aga kokku on BaltCapis müüdud võib-olla 40 ettevõtet. Samas ettevõtjal, kes on ainult oma ettevõtet arendanud, tal ei saagi seda tüüpi kogemust tekkida.

Meie parim sisenemispunkt, milles fondidel on kõige rohkem võimalik aidata, on viia ettevõtte käive 5-10 miljonilt 50 miljoninile. See äratab hoopis teist masti välisinvestorite huvi. Eriti kui on soovi 4-5 aasta pärast ettevõte ikkagi müüa, siis tasub enne erakapitalifondiga aru pidada.

Mõni selline sektor ka Eestis on, mida üldse väldiksite? Kui puumajade tootjad ütlevad, et lihtne kasvu aeg on läbi, kas see on teile signaal, et "ei"?

Oleneb ettevõttest. Siin on kõigile ettevõtetele sarnased küsimused, kas konkurentsieelis tugineb ainult hinnal või millelgi muul. Kui hinnal, siis ei ole hästi. Küsimus on arenduses, teadus- ja arendustegevust peab erasektor praegusest palju rohkem kasvatama. Ka digitaliseerimisega ei olda esirinnas. Sellega annab väga palju ära teha.

Me seda vaatame fondides esimese asjana: küsime ettevõttelt, kus on arenduseelarve. Ka puitmajasektoris küsiksime samamoodi: mis on konkurentsieelis, kui palju sa panustad arendustegevusse, kus on innovatsioon.

Teiseks tsüklisus. Ehitussektor on näiteks väga tsükliline. Kui on kõrgaeg, siis on käsi kullas, kui on madal, siis käsi mullas. Professionaalne investor arvestab sellega, aga ei tähenda, et sektorisse ei investeerita.

BaltCap on ehitusettevõtteid müünud küll, kas tsükkel on tipus ja aeg lahkuda?

Eurovia, mis kuulub maailma ja Prantsusmaa suurimasse ehitusgruppi, omandas meilt tõesti TREV-2. Kuna tegemist oli professionaalse ostjaga, siis loomulikult oli palju diskussiooni selle üle, kus maal majandustsükkel parajasti on.

TREV-2 eristas see, et taristu ja teedeehitus on pikaajaliste projektidega. Tsüklis võib olla langus, aga seal on oma roll poliitilisel tahtel ja ka tsükli langus jõuab kohale hiljem ja selle poolest eristub see tavaehitusest ja kinnisvaraarendusest.

Sellised teemad on kogu sektoris praegu olemas ja professionaalne ostja ei jää sinu tiputulemust alati uskuma ka. Aga see aasta tuleb ehitussektoris veel väga hea. Ja ka järgmine aasta on igal juhul okei. Kui langus peaks tulema, siis tuleb see ka üldehitusse viitega.

Mitu lepingut tänavu veel alla kirjutate, uusi ettevõtteid ostate, vanu müüte?

Ikka mitmeid. Ka järelejäänud kuudel tuleb veel palju tehinguid, sest palju asju on töös, aasta lõpp saab olema sama intensiivne kui aasta esimene pool.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt