• Pea 20 aastat tagasi Tallinnas ebaseaduslikult omandatud Lennusadamast ilma jäänud ärimees on pöördunud ränkade süüdistustega rahvusvahelisse vahekohtusse.Foto: Andras Kralla
    Jaga lugu:

    Valitsus võtab reservist ligi miljoni Lennusadama vaidluseks

    Valitsus plaanib reservist eraldada 810 450 eurot, et justiitsministeerium saaks Eesti riiki esindada arbitraaživaidluses Aleksander Rotko ettevõttega ELA USA Inc, mis nõuab riigilt 150 miljoni dollari hüvitamist, vahendas ERR.

    Justiitsministeerium sõlmis tänavu juulis lepingu advokaadibürooga Ellex Raidla eeldatava maksumusega 660 000 eurot. Vahekohtule peab Eesti riik maksma 150 000 deposiiti.
    Valitsus arutas vaidluse käiku tänavu juunis ja kohustas justiitsministeeriumi Eesti riiki esindama, lubades katta kulud valitsuse reservist. Nii küsibki rahandusministeerium valitsuselt 810 000 euro eraldamist justiitsministeeriumile.
    Pikemalt saab lugeda ERRist.
    Äripäev kirjutas mais, et pea kakskümmend aastat tagasi Tallinnas ebaseaduslikult omandatud Lennusadamast ilma jäänud ärimees Aleksander Rotko nõuab 50 miljonit dollarit Eesti riigilt moraalseks kompensatsiooniks lisaks 100 miljoni dollarilisele kompensatsioonile.
    Tegemist on kurioosse juhtumiga 90ndate lõpust, kui valitsus avastas, et õigusjärgselt kaitseministeeriumile kuuluma pidanud Tallinna Lennusadama on Vene sõjaväelased omapäi maha müünud.
    1997. aastal esitati sadama tagasinõudmiseks kohtusse ka hagi ja samal aastal läks kontroll sadama üle aktsiaseltside Verest ja Agrion Partion kätte, kelle käest rentis seda omakorda Aleksander Rotkole kuuluv ettevõte. Rotko ise väidab, et talle kuuluvad ettevõtted investeerisid Tallinnas “Euroopa kõige põhjapoolsemas jäävabas sadamas” miljoneid dollareid, et kaubelda puidu, väetiste ja naftasaadustega.
    Lõpuks 2006. aastal kinnitas riigikohus, et Lennusadama maa ja ehitised tuleb riigi kasuks välja mõista ning kuna vara vabatahtlikult üle ei antud, siis tuli see kohtutäituril lihtsalt üle võtta. Riik nõudis Rotko ettevõtetelt välja ka ebaseadusliku valdamise eest kahjud, 2008. aastal otsustas Harju maakohus, et need ettevõtted peavad tasuma kahjutasuna 17 miljonit krooni.
    Kuidas kommenteeris Äripäevale juhtumit kunagine justiitsminister Märt Rask, saab lugeda pikemalt SIIT.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tõnu Mertsina: jaekaubandus buumib
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Spaade ja hotellide avanemine aitas Tallinna Veel rohkem müügitulu teenida Kasum kerkis kordades
Teises kvartalis kasvas Tallinna Vee müügitulu aastavõrdluses üle 7%, mille põhjustas leebematest koroonapiirangutest tingitud äriklientide suurem veetarbimine ning ehitusteenuste tulu suurenemine.
Teises kvartalis kasvas Tallinna Vee müügitulu aastavõrdluses üle 7%, mille põhjustas leebematest koroonapiirangutest tingitud äriklientide suurem veetarbimine ning ehitusteenuste tulu suurenemine.
Soome toll otsib oma bitcoinidele müüjat
Soome toll kuulutas eile välja konkursi, et konfiskeeritud bitcoinidele müüja leida.
Soome toll kuulutas eile välja konkursi, et konfiskeeritud bitcoinidele müüja leida.
Kooliõed imestavad jokutamise üle laste kaitsesüstimisel
Kuigi haridusministeerium annab soovituse lapsi alates 12. eluaastast koroonaviiruse vastu vaktsineerida, paneb teadmatus ja aeglane tegutsemine koolirahva küsima, kas laste ja noorte vaktsineerimine on ikka riigi jaoks prioriteet.
Kuigi haridusministeerium annab soovituse lapsi alates 12. eluaastast koroonaviiruse vastu vaktsineerida, paneb teadmatus ja aeglane tegutsemine koolirahva küsima, kas laste ja noorte vaktsineerimine on ikka riigi jaoks prioriteet.