Pea 20 aastat tagasi Tallinnas ebaseaduslikult omandatud Lennusadamast ilma jäänud ärimees on pöördunud ränkade süüdistustega rahvusvahelisse vahekohtusse.Foto: Andras Kralla
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valitsus võtab reservist ligi miljoni Lennusadama vaidluseks
Valitsus plaanib reservist eraldada 810 450 eurot, et justiitsministeerium saaks Eesti riiki esindada arbitraaživaidluses Aleksander Rotko ettevõttega ELA USA Inc, mis nõuab riigilt 150 miljoni dollari hüvitamist, vahendas ERR.
Justiitsministeerium sõlmis tänavu juulis lepingu advokaadibürooga Ellex Raidla eeldatava maksumusega 660 000 eurot. Vahekohtule peab Eesti riik maksma 150 000 deposiiti.
Valitsus arutas vaidluse käiku tänavu juunis ja kohustas justiitsministeeriumi Eesti riiki esindama, lubades katta kulud valitsuse reservist. Nii küsibki rahandusministeerium valitsuselt 810 000 euro eraldamist justiitsministeeriumile.
Pikemalt saab lugeda
ERRist.
Äripäev kirjutas mais, et pea kakskümmend aastat tagasi Tallinnas ebaseaduslikult omandatud Lennusadamast ilma jäänud ärimees Aleksander Rotko nõuab 50 miljonit dollarit Eesti riigilt moraalseks kompensatsiooniks lisaks 100 miljoni dollarilisele kompensatsioonile.
Tegemist on kurioosse juhtumiga 90ndate lõpust, kui valitsus avastas, et õigusjärgselt kaitseministeeriumile kuuluma pidanud Tallinna Lennusadama on Vene sõjaväelased omapäi maha müünud.
1997. aastal esitati sadama tagasinõudmiseks kohtusse ka hagi ja samal aastal läks kontroll sadama üle aktsiaseltside Verest ja Agrion Partion kätte, kelle käest rentis seda omakorda Aleksander Rotkole kuuluv ettevõte. Rotko ise väidab, et talle kuuluvad ettevõtted investeerisid Tallinnas “Euroopa kõige põhjapoolsemas jäävabas sadamas” miljoneid dollareid, et kaubelda puidu, väetiste ja naftasaadustega.
Lõpuks 2006. aastal kinnitas riigikohus, et Lennusadama maa ja ehitised tuleb riigi kasuks välja mõista ning kuna vara vabatahtlikult üle ei antud, siis tuli see kohtutäituril lihtsalt üle võtta. Riik nõudis Rotko ettevõtetelt välja ka ebaseadusliku valdamise eest kahjud, 2008. aastal otsustas Harju maakohus, et need ettevõtted peavad tasuma kahjutasuna 17 miljonit krooni.
Kuidas kommenteeris Äripäevale juhtumit kunagine justiitsminister Märt Rask, saab lugeda pikemalt
SIIT.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.