• Angela Merkel pärast detsembris toimuvadi sisevalimisi Saksa kristlike demokraatide juht enam ei ole. Naine on parteid vedanud pea kaks aastakümmet. Samas loodab Merkel jätkata liidukantslerina kuni 2021. aastani, mil ta ametiaeg lõppeb.Foto: AFP/Scanpix
    Jaga lugu:

    Merkeli ajastu Euroopas hakkab lõppema

    Saksa liidukantsler Angela Merkel, kes on Saksamaa Kristlik-Demokraatlikku Liitu (CDU) juhtinud pea 20 aastat, teatas esmaspäeval, et ei kandideeri detsembris toimuvatel erakonna sisevalimistel partei juhiks, vahendab Bloomberg.

    Kui esmaspäeva hommikul lekitasid seesugust infot meediasse partei siseasjadega kursis olijad, siis pärastlõunal kinnitas Merkel seesugust otsust ka ise. Samas teatas 64aastane liidukantsler, et jääb liidukantsleriks edasi kuni 2021. aastani, mil lõpeb tema ametiaeg.
    Samas on Merkel varasemalt korduvalt öelnud, et kantsleri positsioon ning parteijuhtimine käivad tema jaoks käsikäes.
    Ühtlasi andis Merkel märku, et pärast ametiaja lõppu teeb ta lõpparve ka poliitikaga, kirjutab Washington Post. Samuti tõdes 13 aastat Saksamaa liidukantsleri ametit pidanud Merkel, et ei ole ülemäära huvitatud ka Euroopas mõne ametikoha hõivamisest. „On tulnud aeg avada uus peatükk,“ ütles Merkel Berliinis peetud konverentsil. Merkel lisas, et langetas otsuse CDU juhi kohalt taanduda juba suvel.
    Merkel teatas, et loobub kristlike demokraatide juhtimisest, kuna erakond on kohalikel valimistel saanud enam kui kesiseid tulemusi. Viimase hoobi saigi erakond pühapäeval, mil Hesseni liidumaal toimusid valimised. Enne seda valmistasid suure pettumuse Baierimaal toimunud valimised. Hesseni liidumaal teenis CDU võrreldes eelmiste valimistega suisa 11% vähem hääli. Merkel nimetas valimistulemusi „mõruks“ ja „pettumus valmistavaks“.
    Uueks juhiks pürgib liitlane
    Merkeli avalikkuse jaoks šokina tulnud otsus on pannud meedia kihama spekulatsioonidest, kes võiks uueks kantsleriks saada.
    Räägitakse, et CDU uueks liidriks võib kerkida erakonna praegune peasekretär Annegret Kramp-Karrenbauer, kelle ambitsioonidest on Äripäev ka varasemalt kirjutanud. Teise variandina on välja käidud tervishoiuministri Jens Spahni nimi. Kolmas potentsiaalne kandidaat on Friedrich Merz, kes, tõsi küll, on aktiivsest poliitikast juba üheksa aastat eemal, ent on sellegi poolest näidanud üles huvi ametikoht hõivata.
    Kui Merkelil õnnestub erakonna juhiks panna oma liitlane Kramp-Karrenbauer, võib see tähendada, et naisel õnnestub juurde võita piisavalt aega, et lahkuda kantsleri juhi rollist siis, kui talle endale mugav on. Kui aga erakonna juhiks peaks valitama Merz, kes on Merkeli suhtes esinenud korduvalt kriitiliste väljaütlemistega, on asjad mõnevõrra keerulisemad.
    Kuigi eilsed valimised panid kristlikud demokraadid keerulisse seisu, on nukker seis kestnud juba pikemalt. Suure ja valusa hoobi sai CDU eelmise aasta septembris, mil Saksamaal toimusid üldvalimised. CDU sai valimistel küll 32,9%ga võidu, ent kaotas siiski suisa 8,6% häältest. Teise tulemuse teenisid 20%ga sotsiaaldemokraadid, ent kaotasid enam kui 5% häältest. Mäletatavasti tegi üpris tugeva tulemuse populistlikuks peetav erakond Alternatiiv Saksamaa Jaoks (AfD), kes teenis 12,6% häältest. Üldjuhul arvatakse, et alates sellest ajast pole Merkeli roll Saksa poliitikas enam endine ning tema täht on hakanud tasapisi kustuma.
    Euro võttis dollari suhtes pärast uudise tulekut esiti suuna alla, ent siis taastus ning jäi stabiilselt 1,1371 dollari juurde. Euro on tänavu dollari suhtes nõrgenenud veidi alla viie protsendi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Juhtimine avalikus sektoris meenutab absurdiklassikat
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinn jätkas Balti börsidest ainsana tõusuteed
Täna sulgus Balti börsidest ainsana plusspoolel Tallinn, vedades roheliseks ka Balti koondindeksi.
Täna sulgus Balti börsidest ainsana plusspoolel Tallinn, vedades roheliseks ka Balti koondindeksi.
Idufirma lõi kaupluse, mida esmapilgul näha ei ole. Ka Cleveron valmistub tulevikutrendiks
Tallinna on lühikese ajaga tekkinud toidupood, mida esmapilgul näha ei ole. Eesti esimese dark store'i kontseptsiooni maaletooja on idufirma FoodBit. Oma pimelaoga on turule tulemas ka Bolt, samuti lõpetas pilootprojekti hiljuti Cleveron.
Tallinna on lühikese ajaga tekkinud toidupood, mida esmapilgul näha ei ole. Eesti esimese dark store'i kontseptsiooni maaletooja on idufirma FoodBit. Oma pimelaoga on turule tulemas ka Bolt, samuti lõpetas pilootprojekti hiljuti Cleveron.
Kooliõed imestavad jokutamise üle laste kaitsesüstimisel
Kuigi haridusministeerium annab soovituse lapsi alates 12. eluaastast koroonaviiruse vastu vaktsineerida, paneb teadmatus ja aeglane tegutsemine koolirahva küsima, kas laste ja noorte vaktsineerimine on ikka riigi jaoks prioriteet.
Kuigi haridusministeerium annab soovituse lapsi alates 12. eluaastast koroonaviiruse vastu vaktsineerida, paneb teadmatus ja aeglane tegutsemine koolirahva küsima, kas laste ja noorte vaktsineerimine on ikka riigi jaoks prioriteet.