Pille Ivask • 29. oktoober 2018 • 3 min
Jaga lugu:
Angela Merkel pärast detsembris toimuvadi sisevalimisi Saksa kristlike demokraatide juht enam ei ole. Naine on parteid vedanud pea kaks aastakümmet. Samas loodab Merkel jätkata liidukantslerina kuni 2021. aastani, mil ta ametiaeg lõppeb.  Foto: AFP/Scanpix

Merkeli ajastu Euroopas hakkab lõppema

Saksa liidukantsler Angela Merkel, kes on Saksamaa Kristlik-Demokraatlikku Liitu (CDU) juhtinud pea 20 aastat, teatas esmaspäeval, et ei kandideeri detsembris toimuvatel erakonna sisevalimistel partei juhiks, vahendab Bloomberg.

Kui esmaspäeva hommikul lekitasid seesugust infot meediasse partei siseasjadega kursis olijad, siis pärastlõunal kinnitas Merkel seesugust otsust ka ise. Samas teatas 64aastane liidukantsler, et jääb liidukantsleriks edasi kuni 2021. aastani, mil lõpeb tema ametiaeg.

Samas on Merkel varasemalt korduvalt öelnud, et kantsleri positsioon ning parteijuhtimine käivad tema jaoks käsikäes.

Ühtlasi andis Merkel märku, et pärast ametiaja lõppu teeb ta lõpparve ka poliitikaga, kirjutab Washington Post. Samuti tõdes 13 aastat Saksamaa liidukantsleri ametit pidanud Merkel, et ei ole ülemäära huvitatud ka Euroopas mõne ametikoha hõivamisest. „On tulnud aeg avada uus peatükk,“ ütles Merkel Berliinis peetud konverentsil. Merkel lisas, et langetas otsuse CDU juhi kohalt taanduda juba suvel.

Merkel teatas, et loobub kristlike demokraatide juhtimisest, kuna erakond on kohalikel valimistel saanud enam kui kesiseid tulemusi. Viimase hoobi saigi erakond pühapäeval, mil Hesseni liidumaal toimusid valimised. Enne seda valmistasid suure pettumuse Baierimaal toimunud valimised. Hesseni liidumaal teenis CDU võrreldes eelmiste valimistega suisa 11% vähem hääli. Merkel nimetas valimistulemusi „mõruks“ ja „pettumus valmistavaks“.

Uueks juhiks pürgib liitlane

Merkeli avalikkuse jaoks šokina tulnud otsus on pannud meedia kihama spekulatsioonidest, kes võiks uueks kantsleriks saada.

Räägitakse, et CDU uueks liidriks võib kerkida erakonna praegune peasekretär Annegret Kramp-Karrenbauer, kelle ambitsioonidest on Äripäev ka varasemalt kirjutanud. Teise variandina on välja käidud tervishoiuministri Jens Spahni nimi. Kolmas potentsiaalne kandidaat on Friedrich Merz, kes, tõsi küll, on aktiivsest poliitikast juba üheksa aastat eemal, ent on sellegi poolest näidanud üles huvi ametikoht hõivata.

Kui Merkelil õnnestub erakonna juhiks panna oma liitlane Kramp-Karrenbauer, võib see tähendada, et naisel õnnestub juurde võita piisavalt aega, et lahkuda kantsleri juhi rollist siis, kui talle endale mugav on. Kui aga erakonna juhiks peaks valitama Merz, kes on Merkeli suhtes esinenud korduvalt kriitiliste väljaütlemistega, on asjad mõnevõrra keerulisemad.

Kuigi eilsed valimised panid kristlikud demokraadid keerulisse seisu, on nukker seis kestnud juba pikemalt. Suure ja valusa hoobi sai CDU eelmise aasta septembris, mil Saksamaal toimusid üldvalimised. CDU sai valimistel küll 32,9%ga võidu, ent kaotas siiski suisa 8,6% häältest. Teise tulemuse teenisid 20%ga sotsiaaldemokraadid, ent kaotasid enam kui 5% häältest. Mäletatavasti tegi üpris tugeva tulemuse populistlikuks peetav erakond Alternatiiv Saksamaa Jaoks (AfD), kes teenis 12,6% häältest. Üldjuhul arvatakse, et alates sellest ajast pole Merkeli roll Saksa poliitikas enam endine ning tema täht on hakanud tasapisi kustuma.

Euro võttis dollari suhtes pärast uudise tulekut esiti suuna alla, ent siis taastus ning jäi stabiilselt 1,1371 dollari juurde. Euro on tänavu dollari suhtes nõrgenenud veidi alla viie protsendi.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt