Pille Ivask • 31. oktoober 2018 • 3 min
Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

TMB ootab uut omanikku

TMB ASi tegevjuht Jaan Luts ütles, et Lätis jäävad TMB töötajate palgad umbes 5–10 protsendiga Eesti omale alla.  Foto: Väinu Rozental

Betoonelementide tootja TMB ASi tegevjuht Jaan Luts ütles, et kui konkurentsiamet annab TMB müügile rohelise tule, võib see tuua uusi investeeringuid nii töötajatesse kui ka taristusse.

Sel suvel saabus uudis, et TMB müüb ettevõtte Prantsuse kontsernile Consolis Group, millele juba kuulub siinsel turul E-Betoonelement. Tehingu võimalikkust analüüsib Lutsu sõnul praegu veel konkurentsiamet. “Tõenäoliselt tuleb otsus selle aasta sees,” usub Luts.

Äripäeva Palga TOPis on märgitud TMB ASi keskmiseks palgaks enam kui 2400 eurot. Luts selgitas, et tegu on nii Eesti, Läti, Soome kui ka Rootsi töötajate keskmise palgaga. Eestis on tema sõnul töötajate keskmine palk umbes tuhande võrra väiksem, jäädes 1400 euro juurde. Keskmist aitavad paisutada Soome ja mõningal määral ka Rootsi kõrgemad palgad. Lätis jäävad TMB töötajate palgad aga umbes 5–10 protsendiga Eesti omale alla.

Keskmiselt on TMB töötajatel staaži viis kuni kümme aastat. Neid, kel TMBs turjal enam kui 30 aastat, on Lutsu sõnul umbes kümnendik. Renditööjõudu on firma pigem vähe kasutanud. Töötajaid on aidanud TMBs hoida tema sõnul firma maine ja bränd.

Luts märkis, et sarnaselt teiste ettevõtetega tunneb ka TMB töötajate liikumist turul, ent tööjõukriisi tema enda juhitavas ettevõttes ei näe.

Küll aga tahab TMB Eesti tehase juht teha uue lojaalsusprogrammi, kus töötaja töötab firmas mingi aja ja saab staaži järgi lisatasu.

Ta märkis, et mingi seltskond tööjõust liigub nii või teisiti. Selline töötajaskond moodustab TMB kaadrist umbes viiendiku. “Loomulikult on oskustöölistest alati puudus, aga meie valdkonna inimesi ei õpetata kusagil, väljaõpe on koha peal,” ütles Luts.

Konkurentsiamet uurib pingsalt

Luts usub, et kuivõrd Consolis Group on sektori suurim ettevõte Euroopas, annab see TMB-le head võimalused. Ühelt poolt tõi ta esile töötajate personaalse arengu, teisalt aga ettevõtte suurema efektiivsuse. Luts märkis, et Soomes on tootmis­efektiivsus kõrgem kui Eestis ja Lätis.

“Kui palju on see inimesele suunatud, on raske öelda,” lisas Luts. Tema sõnul on efektiivsuse kasv paljuski seotud investeeringutega, sealjuures tuleb vaadata kogu tegevusahelat. “Peame pöörama arhitektuuri- ja projekteerimisahelale rohkem tähelepanu. Soomes on see paremal tasemel. Seal on palju standard­lahendusi, kus vigu ei ole ja see teeb kogu projekti tõhusamaks,” ütles Luts. Teise säästukohana tõi ta esile investeeringud Tartu tehasesse.

“Energiakulu on Tartus viis korda suurem kui Läti tehases, mis ehitati 2005. aastal. Investeeringutega saaks Tartus kulusid vähemaks,” selgitas Luts. Ta tõdes, et efektiivsuse suurendamine ei tähenda töötajate koondamist. “Väikses ulatuses võib-olla mõni protsent, aga suuremas osas, ei,” ütles ta ja lisas, et suurem koondamisotsus tuleks kõne alla vaid siis, kui tellimused vähenevad ja turg kuivab kokku.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt