Ettevõtjad: nii suur palgatõus on ohtlik

Artikkel

- Uudised
- Kristel Härma
- 31. oktoober 2018 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtjad: nii suur palgatõus on ohtlik
Kuigi Magnetic MRO palgatase on kaks korda kõrgem Eesti keskmisest, ei saa Eesti riigi ekspordi toetamise poliitika juures palgaralli samas tempos enam jätkuda, tõdeb ettevõtte juht Risto Mäeots.Foto: Raul Mee
Palga TOPi edetabelis olevad ettevõtjad arvavad, et kõrget töötasu maksvates ettevõtetes hakkab kiire palgakasvu aeg läbi saama. Lennukite hooldusega tegeleva ettevõtte Magnetic MRO juht Risto Mäeots leiab, et Eesti kidurates ekspordivõimalustes tuleks juba palgatõusu tagasi tõmmata.
Kõige kõrgemat keskmist kuutasu maksis mullu töötajatele Microsoft Estonia, selgub täna ilmuvast Äripäeva Palga TOPist. 1000 parima palgamaksja edetabelisse pääsemiseks pidi vähemalt 10 töötajaga ettevõttes olema töötajate keskmine kuutasu 1736 eurot.
22 töötajaga Microsoft Estonias oli mullu keskmine töötasu 8212 eurot. Üle 6000eurost keskmist palka maksvaid ettevõtteid oli Eestis mullu neli. Lisaks Microsoft Estoniale veel Spacecom, CM Tallinn ja East Capital Baltics.
Keskmiselt töötajale üle 2600 euro kuus maksev lennukihooldusfirma Magnetic MRO oli palgamaksjate tabelis 210. kohal. Ettevõtte juht Risto Mäeots ütles, et palgatõusule lagi veel ette tulnud ei ole, kuid Eestis on see suhteliselt käegakatsutav. Mujal maailmas tema sõnul aga 2600 euroga tippspetsialisti ei saa. Siiski sõnas Mäeots, et odava tööjõuga end enam ammu müüa ei saa, sest tööjõu osas konkureerivad nad kogu maailmaga.
Puuduvad spetsialistid viisid 7 miljonit eurot Eestist välja
Mäeotsa sõnul on nende eelis töökäte pärast võitlemisel tööstusharu atraktiivsus, kuid ka neil on tõsiseid probleeme: nad otsustasid teha 7miljonilise investeeringu välismaale ning viia sellega lennukite telikute hooldus Eestist välja.
Mäeots märkis, et Eestis kuluks tegelikult ära üks krahh, mis tõmbaks alla inimeste taevasse kerkinud palgaootused. „Minu arvates ei võiks ega ei tohiks palgad enam tõusta. See on ikkagi üsna meeletu, mis praegu toimunud on," ütles Mäeots. Tema sõnul tuleks palgatõusu tagasi tõmmata, sest Eesti ei ole kõige ekspordisõbralikum riik. „Eestis on raske rahvusvahelist äri ajada ja kui me lähtume sellest, et kasv saab tulla vaid siis, kui sa ei keeruta raha riigis sees, vaid teed eksporti, siis ma ei näe, kust see kasv tulla saaks."
Siiski tõdes Mäeots, et nende kõrge keskmine palgatase Eesti töötajate palkadest kõige paremat pilti ei anna. "Eesti töötajad kindlasti nurisevad, miks meie palgad nii kõrged ei ole. Meil on hästi palju müügiinimesi ja meil on ikkagi ettevõte Inglismaal, Leedus ja me oleme kohe omandamas ühte teist ettevõtet Euroopas. Kogu see palgakulu konsolideeritakse Eestisse, seega võib jääda mulje, et meie palgatase on nii kõrgel."
Masinatööstur ennustab aasta pärast krahhi
Masinate ja seadmete remondiga tegeleva Scanesti juht Andres Mitt tõdes samuti, et nende palgataset hoiab üleval rahvusvaheline äri. Siiski kinnitas ta, et ka Eestis tõusevad teenuste hinnad jõudsalt. Masinatööstuse sektoris tegutsev Mitt näeb, et buumi aeg on jälle käes ning lõputult see kesta ei saa. „Mul on küll järgmiseks aastaks päris usinasti töid tulemas, aga ma usun, et järgmise aasta lõpus tuleb väike majanduskrahh,“ rääkis Mitt.
Miti töötajate keskmine brutopalk oli eelmise aasta seisuga 3337 eurot kuus.
IT-sektori palgad sõidavad investeeringutelainel
Eelmise aasta seisuga keskmiselt 4419 eurot brutopalka kuus maksnud Skype Technologiesi juht Tanel Erm ütles, et IT-sektoris on viimase aasta investeeringutelaine Eesti IT-ettevõtete palgataset tõstnud. „Et see püsiks kõrgel ja veelgi kasvaks, peavad investorid nägema tulemuslikkust – toode peab arenema koos meeskonnaga, ärimudelid peavad töötama.“
Ermi sõnul suudavad nemad pakkuda niivõrd kõrget palgataset seetõttu, et nende töötajate loodav lisandväärtus on väga suur. „Juba mõnda aega on põhiosa meie tööst seotud Microsofti tarkvara ja toodete arendamisega ning majandustulemused kinnitavad, et Microsoftil läheb väga hästi. Teiseks, meie juures töötavad kõrge kvalifikatsiooniga insenerid. Konkurents sellisele tööjõule on intensiivne ja me ei võistle ainult kohalike edukate IT-ettevõtetega, vaid regioonis laiemalt.“
Ermi sõnul on üldine surve palgatõusuks turul kindlasti olemas, kuid edukate IT-ettevõtete kompensiatsioonipaketist on palk vaid üks osa. „Arvan, et pakume Eestis endiselt ühte kõige terviklikumat väärtuspaketti – arvestatava osa tööjõukuludest investeerime just nimelt töötaja hüvedesse.“
Skype Technologies on viimastel kuudel aktiivselt oma värbamisvõimekusega tegelenud. „Tegelikult on meil unikaalne eelis, mida tipparendajatele pakkuda – oleme siin ainuke, kes pakub võimalust töötada maailma nüüdseks teises kõige väärtuslikumas ettevõttes, Microsoftis. Teistel suurtel nimedel nagu Apple, Google, Amazon või Facebook ei ole läheduses ühtegi arenduskeskust. Karjäärivõimalused globaalselt edukas tehnoloogiahiius on võrreldamatult laiemad kui enamikus Eesti ettevõtetes.“
Eks palgatase sõltub ikka turutingimustest, aga kuna oleme juba aastaid panustanud tööviljakuse parandamisse ja tootmise automatiseerimisse, siis tänane palgatase on jõukohane.
Üldiselt on meil kaadri voolavus väga väike ja seega suures mahus uusi töötajaid ei otsi. Uusi töötajaid otsime uutesse projektidesse ja eks väga spetsiifiliste spetsialistide leidmine on ikka keeruline, keeruline on heade töötajate leidmine ka maapiirkondades. Siiani ei ole veel pidanud välistööjõudu kasutama ehk meie pikaajalised koostöösuhted töötajatega toimivad hästi.
Palkade muutus toimub meil üldiselt ettevõttes kord aastas ja jälgime sealjuures tööjõuturgu aga kindlasti ka ettevõtte jätkusuutlikke võimalusi. Proovime palgakasvu hoida pikaajaliselt 5% ümber.
Raul Kirjanen, Graanul Investi suuromanik
Keskmine palk ka lihtsama töö eest
Toidutööstuses kõige kõrgemat keskmist palka maksva õlletootja Põhjala Brewing juhile Enn Parelile tuli üllatusena, et nende palgatase nii kõrge on. Möödunud aasta seisuga maksis ettevõte töötajale keskmiselt 2336 eurot kuus. Pareli sõnul on neil suhteliselt väike kollektiiv ning suuri palgaerinevusi ei ole. Põhjala Brewing on üritanud järgida põhimõtet, et neil saaksid ka kõige lihtsamate tööde tegijad ligikaudu Eesti keskmist palka. „Me palkame ainult väga häid inimesi ja maksame neile korralikku palka selleks, et nad ei peaks tegelema ellujäämisega, vaid saaksid keskenduda oma tööle."
Pareli sõnul ole nende jaoks mõistel miinimumpalk mingit tähendust, kuna miinimumpalk on naeruväärne ja fakt on see, et sellega inimene vähemasti Tallinnas ellu ei jää. "Seetõttu me vaatame, et meil oleksid lihtsamate tööde tegijad keskmise palga, mitte miinimumpalga lähedal,“ sõnas Parel.
Põhjala Brewing juht Enn Parel peab õigeks maksta kõigile oma töötajatele palka, millega saab ära elada.Foto: Liis Treimann
Palgaturgu on mõjutanud sellel aastal tulumaksureform, mis tõstis keskmisest madalamat palka teenijatel märgatavalt kättesaadavat palka. Väiksemad palgad on miinimumpalga mitmeaastase kiire tõusu mõjul mitu aastat kasvanud kiiremini kui kõrged palgad. Palgajaotus on muutunud seetõttu võrdsemaks. Samas kuna miinimumpalk on võrreldes keskmise palgaga tõusnud, on suurenenud ka miinimumpalka teenivate inimeste osakaal kõigi palgatöötajate seas.
Prognoosid näitavad lähiaastatel pigem majanduskasvu aeglustumist Euroopas ja teistes arenenud riikides, mis mõjutab otseselt ka Eesti väikest ja suure väliskaubanduse osakaaluga majandust. Väiksem nõudluse kasv toodangu järele tähendab lähiaastatel väiksemat nõudluse kasvu ka töötajate järele. Oodata on ka investeeringute kasvu tootmise tõhustamisse, mis annab ettevõtetele võimaluse toodangut suurendada ilma lisatööjõudu värbamata.
Tänavu suurenes tööandjate tunnetus, et tööjõudu napib, kuid samal ajal õnnestus ettevõtetel värvata rohkem noori ja vanemas eas inimesi ning ka välistööjõudu tänu piirangute lõdvenemisele.
Orsolya Soosaar, Eesti Panga ökonomist
Pareli sõnul saavad nad kõrget palgataset hoida, kuna toodavad suurt lisandväärtust. „Meil on üsna teadmismahukas tootmine. Me toodame natuke nišitoodet, mille väljamüügihind on kõrge, ja see tähendab, et me väärindame kohapeal toorainet päris olulisel määral.“
Põhjala pruulikojas on Pareli sõnutsi käinud palgatõusud käsikäes ettevõtte tootlikkuse tõusuga. Kuna järgmisel aastal avab Põhjala Brewing uue pruulikoja, võiks tõusta nii tootlikkus kui palgad, ehkki suur investeering on tehtud masinatesse. „Inimesed peavad olulisel määral ümber õppima, kuna meil tuleb automaatikat nii palju rohkem, et mõlasegamist jääb vähemaks ja programmiga töötamist tuleb juurde. Eks me siis jällegi püüame inimeste arenguga koos palkasid tõsta."
Hetkel kuum