• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 05.11.18, 06:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ostuhinna keskmistamise kadunud kümnend

Need investorid, kes investeerisid 2000. aastate esimesel kümnendil perioodiliselt kindlate intervallide tagant börsidele, võivad tunda praegu masendust, kirjutab Ritholtz Wealth Managementi portfellihaldur Ben Carlson.
Ben Carlsoni näidete varal ei tasunud möödunud kümnendil börsidel üldse ostuhinna kesmistamisega tegeleda.
  • Ben Carlsoni näidete varal ei tasunud möödunud kümnendil börsidel üldse ostuhinna kesmistamisega tegeleda.
  • Foto: JUSTIN LANE
Kui sa alustasid oma investeeringute ajas hajutamist 500 dollari kaupa ning panid selle summa S&P 500 indeksisse igal kuul alates 2000. aasta jaanuarist kuni 2009. aasta detsembrini, on sinu koguinvesteeringute maht 60 000 dollarit. Arvestades toonast tootlust, oleks kasum 4000 dollarit. Sama strateegia võlakirjadesse investeerimisel oleks toonud 7000 dollari suuruse kasumi. 2000. aastate esimene kümnend oli investoritele raske, S&P 500 indeksi pakutav tootlus oli 10 aasta lõikes 9 protsendiga languses. Nii polnud ka investeeringute hajutamisest toona väga palju kasu.
Samas saab aga öelda, et kes jätkas ajas hajutamist ka pärast 2009. aastat ning panustas iga kuu 500 dollarit, on saanud tänaseks tublisti autasustatud. Selle aasta septembri lõpuks vaatas selliste investorite kontodelt vastu 300 000 dollari suurune summa.
Sama kordub

Artikkel jätkub pärast reklaami

Põhjus, miks ma selle näite toon, on see, et praegu kordub sama arenevatel turgudel, mis elavad samuti läbi kaotatud kümnendit. Alates 2007. aasta novembrist kuni selle aasta septembrini on arenevate turgude indeks MSCI EMi kokkuvõttes plussis vaid 5,5 protsendiga. Samal ajal on S&P väärtus kasvanud aga 140 protsenti ning ühekuised võlakirjad pakuvad 4,9protsendilist tootlust. Seega, kes on 2007. aastast tänaseni investeerinud sarnase strateegia alusel arenevatele turgudele, näevad täna oma pangakontol 65 000 dollarit.
Arvestades, et selle sajandi esimesel kümnendil kerkis S&P 500 keskmiselt aastas 5,75 protsenti ning arenevate turgude indeks 7 protsenti, oleks praegu ikkagi reaalsus see, et S&Psse investeerides teeninuks investor 300 000 dollarit ning arenevatelt turgudelt 255 000. Seega mängib tulude järjestus tulemuse kindlakstegemisel suuremat rolli kui investeerimisvõimaluse tegelikud aastased tulud.
Oma teesi kinnitamiseks tegin samad arvutused, pöörates perioodi ringi ning võttes ajavahemiku alguseks selle aasta septembri ning lõpuks 2000. aasta jaanuari. Tulemused illustreerivad, kuidas turutsüklite ajastamine oleks mind mõjutanud. Arenevate turgude indeksi puhul vaataks minu kontolt vastu sarnane summa nagu eelmisel juhul, kuid S&P 500 puhul erineb tulemus drastiliselt – kui enne saime rääkida 300 000st, siis nüüd vaid 140 000 dollarist. Seda olukorras, kus aastane tootlus on vastavalt 5,75 ja 7 protsenti. Peamine erinevuse põhjus on turgudel valitsenud erinev volatiilsuse tase.
Kokkuvõtlikult, investeeringute ajas hajutamine on mõistlik riskimaandamise viis, kuid see ei pruugi sind alati halva turukeskkonna vastu kaitsta. Seega tuleks pigem rõhuda hajutamisele erinevate varakalasside ning investeerimisstrateegiate vahel. Sa ei tea kunagi, millal üks osutub teisest paremaks.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 17 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele