Ostuhinna keskmistamise kadunud kümnend

Põhjus, miks ma selle näite toon, on see, et praegu kordub sama arenevatel turgudel, mis elavad samuti läbi kaotatud kümnendit. Alates 2007. aasta novembrist kuni selle aasta septembrini on arenevate turgude indeks MSCI EMi kokkuvõttes plussis vaid 5,5 protsendiga. Samal ajal on S&P väärtus kasvanud aga 140 protsenti ning ühekuised võlakirjad pakuvad 4,9protsendilist tootlust. Seega, kes on 2007. aastast tänaseni investeerinud sarnase strateegia alusel arenevatele turgudele, näevad täna oma pangakontol 65 000 dollarit.

Arvestades, et selle sajandi esimesel kümnendil kerkis S&P 500 keskmiselt aastas 5,75 protsenti ning arenevate turgude indeks 7 protsenti, oleks praegu ikkagi reaalsus see, et S&Psse investeerides teeninuks investor 300 000 dollarit ning arenevatelt turgudelt 255 000. Seega mängib tulude järjestus tulemuse kindlakstegemisel suuremat rolli kui investeerimisvõimaluse tegelikud aastased tulud.

Oma teesi kinnitamiseks tegin samad arvutused, pöörates perioodi ringi ning võttes ajavahemiku alguseks selle aasta septembri ning lõpuks 2000. aasta jaanuari. Tulemused illustreerivad, kuidas turutsüklite ajastamine oleks mind mõjutanud. Arenevate turgude indeksi puhul vaataks minu kontolt vastu sarnane summa nagu eelmisel juhul, kuid S&P 500 puhul erineb tulemus drastiliselt – kui enne saime rääkida 300 000st, siis nüüd vaid 140 000 dollarist. Seda olukorras, kus aastane tootlus on vastavalt 5,75 ja 7 protsenti. Peamine erinevuse põhjus on turgudel valitsenud erinev volatiilsuse tase.

Kokkuvõtlikult, investeeringute ajas hajutamine on mõistlik riskimaandamise viis, kuid see ei pruugi sind alati halva turukeskkonna vastu kaitsta. Seega tuleks pigem rõhuda hajutamisele erinevate varakalasside ning investeerimisstrateegiate vahel. Sa ei tea kunagi, millal üks osutub teisest paremaks.