- OMX Baltic0,32%300,98
- OMX Riga0,19%894,68
- OMX Tallinn0,21%2 073,02
- OMX Vilnius0,53%1 208,81
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,29%8 797,27
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,94
- OMX Baltic0,32%300,98
- OMX Riga0,19%894,68
- OMX Tallinn0,21%2 073,02
- OMX Vilnius0,53%1 208,81
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,29%8 797,27
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,94
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti finantsfirma laieneb Brexiti eel Suurbritanniasse
Baltikumis ja Euroopa riikides finantstehnoloogia ja e-arvete lahendusi pakkuv Fitek laieneb Suurbritannia turule. Ettevõtte juhid leiavad, et Brexitist tekkiv ebastabiilsus annab hea mainega Eesti IT-sektorile võimaluse luua Euroopas segasel ajal selgust.
„Vaatame Euroopas mitmeid turge, kuid Suurbritanniasse on praegu õige aeg siseneda,“ kinnitas viimase kolme aastaga käibe kahekordistanud Fitek Grupi juht Mait Sooaru. Ettevõte tegi saareriigis turu-uuringu, mis näitas, et neile on turul ruumi.
Fitek Grupi juhatuse liige Kaur Lohk ütles, et kuigi Suurbritannia turule on kulukas siseneda, on tegemist endiselt finantstehnoloogia vallas suurima Euroopa turuga. „Eks aeg annab arutust, aga ega järgmise aasta jooksul seda ei juhtu, et Londonis panevad pilvelõhkujad uksed kinni ja kõik kolivad Frankfurti,“ leidis Lohk. Tema hinnangul taandub Brexitiga üles löödud vaht ajapikku ja tegelikkuses ei muutu finantskeskuste osatähtus üksteise suhtes. „Mingid regulatsioonid tõenäoliselt lisanduvad, aga ka enne Euroopa Liitu astumist oli Suurbritannia ja London üks tähtsamaid majanduskeskusi,“ selgitas Lohk.
Ta märkis, et praegune ebastabiilsus on hea aeg turule sisenemiseks. Sooaru märkis, et mida keerulisem on finants-ökosüsteem, seda rohkem on firmadel abi vaja. „Olen rääkinud jaapanlastega, kus kombime praegu turgu, ja oleme rääkinud paljude erinevate riikide esindajatega üle maailma, ning peab tunnistama, et igalpool maailmas on mured sarnased,“ tunnistas Lohk.
Lohk ütles, et maailmas liigub aastas pool triljonit arvet, mille sisestamise ja muu töötlemisega tegeleb iga päev kaheksa tundi päevas 39 miljonit inimest ehk sama palju, kui Poolas on praegu elanikke. Sooaru sõnul kulub praegu kõrgelt tasustatud ja haritud raamatupidajatel liiga palju aega nüriks andmesisestamiseks.
Sestap on andmetöötlusprotsessi automatiseerimine oluline küsimus just turgudel, kus palgatase on kõrge, kuid spetsialistid peavad tööaega raiskama andmete kopeerimisele ühest dokumendist teise. „Meie viime kaks digitaalset otsa kokku, keegi ei pea midagi sisestama ja andmed on automaatselt jõudnud ühest raamatupidamissüsteemist teise,“ selgitas Sooaru.
Sooaru sõnul hinnatakse Eesti spetsialistide ja valdkonna ettevõtjate teadmisi maailmas kõrgelt.
Lohk märkis, et Suurbritannia finantstehnoloogia ringkondades tehakse palju pingutusi, et välisettevõtted tuleksid turule toimetama. Näiteks tõi ta Põhja-Inglismaa Leedsi piirkonna, kus kohalik omavalitsus näeb kõvasti vaeva, et välisinvestorite tähelepanu püüda.
Fitek Grupp on kolme aastaga kasvanud pea kaks korda, samas on kasvanud ka ettevõtte kasum. Lisaks Balti riikidele tegutsetakse Slovakkias ja Balkani poolsaare riikides. Ettevõttel on seitsmes riigis 270 töötajat, tooteid eksporditakse 20sse riiki ning ettevõtte 2018. aasta käibeprognoos on 20,6 miljonit eurot. Fiteki ostuarvete lahendus kasvab aastas 60%. Fiteki käest käib läbi kogu Eesti avaliku sektori arvemajandus.
Eesti IT arenguks on vaja välistööjõudu
Fitek Grupi juht Mait Sooaru ja juhatuse liige Kaur Lohk leidsid, et Eestisse peab tööjõudu juurde tulema.
Sooaru toonitas, et rändekvoodid ja muud piirangud pärsivad Eesti IT-sektori arengut. „Hästi makstud, kõrgetasemeliste töökohtade loomine peab olema hästi lihtne, sest see on hädavajalik majanduse arenguks,“ ütles ta.
"Kui me ei suuda seda kohapeal tekitada, siis kust mujalt saab see tulla, kui väljastpoolt,“ möönis Sooaru. Tema sõnul on IT-ettevõtetel alternatiiv viia oma äri Eestist välja. „Suudame Eestis olla tugevad peatöövõtjad ning osta tööd allhanke korras sisse Taist, Indiast või Valgevenest. Teine võimalus on tuua inimesi nendest samadest riikidest siia, olles neile lähemat koostööd,“ selgitas Sooaru kaalutluskohti.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele