Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Veel üks välisfond leidis Eesti ettevõtte

    Utilitase varasem suurosanik Kristjan Rahu (vasakul) ning infrastruktuurifondi European Diversified Infrastructure Fund II haldava First State Investmentsi partner Niall Mills (paremal).Foto: Liis Treimann

    Eesti energiakontsern Utilitas teatas eile, et 85% ettevõttest omandab Austraalia infrastruktuurifond European Diversified Infrastructure Fund II. Fondi jaoks on tegu pikaajalise, 10–20aastase investeeringuga.

    Tehingu tulemusena teenis Utilitase senine omanikfirma 320 miljonit eurot, suurim osanik Kristjan Rahu sellest omakorda ligi 280 miljonit eurot. Rahu ütles, et plaanib raha investeerida ettevõtlusse. "Paelub kõik, mis puudutab energiasalvestust, Eestis on ka tuuleenergial ruumi," täpsustas ta.
    Utilitase juhina jätkab Priit Koit ja nõukogu esimehena Kristjan Rahu. Tõsi, nõukogusse lisandub kaks uut liiget: First State’i direktor Gregor Kurth ja sõltumatu liikmena Andreas Greim, kes on Dalkia Internationali, Areva ja Électricité de France’i kogemusega kaugkütte- ja energiasektori ekspert.
    Pärast tehingu lõppu kuulub Rahule ning teistele senistele aktsionäridele kokku 15% Utilitasest. Osaluse jagamine on Rahu sõnul proportsionaalne varasemaga ehk järele jäänud 15%st kuulub suurim osakaal talle.
    Rahu tunnistas, et tehing oli talle emotsionaalselt suhteliselt raske. Tehingu üks kriteeriume oli tema jaoks kütteärist mitte lahkuda. „Mõtlesin selle üle ja jõudsin järeldusele, et me pole veel nii vanad, et ära minna. Kiidusõnad, mis Niall (First State Investmentsi partner Niall Mills – toim) ütles, ei ole õõnsad,“ selgitas Rahu.
    Kiidusõnu näib jätkuvat. Mills ütles pressikonverentsil, et on Utilitasel silma peal hoidnud pikalt ning et tegu on suurepärase ettevõttega. Fond peab investeeringut pikaajaliseks. Millsi sõnul on fond otsustanud Utilitasse raha paigutada 10–20 aastaks. Fondi jaoks on tegu esimese investeeringuga Eesti ja kogu Baltikumis.
    „Investeeringust väljumise plaani meil ei ole, me oleme siin pika plaaniga,“ ütles Mills. Ta lisas, et kohalikud juhid on äärmiselt oluline osa fondi strateegiast.
    Hoog sisse suve alguses
    Esimesed müügiettepanekud tulid aga tegelikult juba kuue aasta eest. „Me tundsime üht inimest, kes seal töötas, üle 20 aasta. Kohtusime korra 2012. aastal, kui me olime prantslased välja ostnud. Jõudsime mõlemad järeldusele, et sellest (müügitehingust – toim) rääkida on vara. Meie plaanid olid ambitsioonikad, tahtsime enne tehingut neid teostada,“ selgitas Rahu.
    Ta rääkis, et kui toona jäi müügiidee soiku, siis sai asi suurema hoo sisse selle suve esimeses pooles. „Sain esialgse pakkumise, mõtlesin nädala ja siis läksime edasi,“ ütles Rahu, kes tõdes, et Utilitase-sarnased ettevõtted on investorite seas populaarsed ning potentsiaalseid kosilasi oli tegelikult mitu.
    Igale töötajale 30 000
    Utilitase tehingu juures on märkimisvääre ka see, et iga ettevõtte töötaja, kaasa arvatud hiljuti koondatud töötajad, saab ettevõttelt 50 000 eurot, millest pärast maksude maha arvamist jääb kätte enam kui 30 000 eurot. Kui arvestada, et preemia sai 260 Utilitase töötajat, teeb see preemia kogusummaks kokku 13 miljonit eurot.
    Rahu tõdes, et tegu on tõesti väga ebatavalise otsusega, ning tunnistas, et ka maksukonsulteerimine oli ses osas üpris ebatavaline. „Miks selline otsus? Tehing on suur ja miks mitte teha selline otsus. Miks mitte oma rõõmu jagada. Teised teeks samamoodi,“ ütles Rahu pärast pressikonverentsi lõppu.
    „Ainuke asi, mida ma ootaks, et nad hommikul tööle tuleks,“ naljatas ta.
    Arvukalt investeeringuplaane
    Utilitase juhi Priit Koidu sõnul on Utilitasel lähiaastaiks ja ka laiemas plaanis hulk investeeringuplaane.
    Ühelt poolt plaanib Utilitas uute tootmisseadmete rajamist ning olemasolevate rekonstrueerimist. „See on üks võtmeasju. Meie eesmärk on tagada, et kõik, kes tahavad kaugküttega liituda ja on mõistlikus kauguses, saaks seda teha. Meil on ka plaan olemasolevate võrkude väljavahetamiseks, kuigi need on pikaajalised,“ selgitas Koit. Uuel aastal valmib Tallinnas Mustamäel koostootmisjaam.
    Teine investeeringute idee hõlmab kaugjahutusteenust, mis peaks lähtuma eeskätt ettevõtete ja büroohoonete huvidest. Koidu sõnul andis see suvi selgust, et kaugjahutus on nõutud. Tegu on ideega, mis oma olemuselt on suhteliselt sarnane kaugküttega.
    Kolmas ning veidi laiem plaan on aga salvestustehnoloogia, mis, on praegu ettevalmistusfaasis. Idee on aga rajada hooajaline soojussalvesti Väo koostootmisjaamade juurde. „Oleme käinud Taanis neid lahendusi vaatamas ja need sobiksid siia väga hästi,“ ütles Koit.

    First State investments on oma fondide kaudu investeerinud mitmesse taristufirmasse.

    Mõned näited:

    Electricity Northwest – suuruselt kuues Suurbritannia elektrijaotusettevõte, teenindab umbes 2,3 miljonit klienti.

    Caruna –Soome suurim elektrijaotusettevõte, teenindab rohkem kui 600 000 klienti

    E.ON – Rootsi suurim gaasijaotusettevõte, teenindab enam kui 20 000 klienti

    Swedegas – omab ja opereerib umbes 600 kilomeetri pikkust gaasijaotusvõrku, mis ulatub lõunast Lääne-Rootsini

  • Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Everaus rajab Rae valda uue elukvartali
Everaus Kinnisvara rajab Rae vallas asuvasse Järvekülla uue elamukvartali, alustades ehitusega suvel.
Everaus Kinnisvara rajab Rae vallas asuvasse Järvekülla uue elamukvartali, alustades ehitusega suvel.