Allan Rajavee • 4 detsember 2018

Kohus tegi Swedbanki Rumeenia afääri asjas kannapöörde

Advokaat Maria Mäe sõnul on Swedbanki ütlustes palju vastuolulist.  Foto: Postimees/Scanpix

Swedbanki ja investorite vaidlus luhtaläinud Rumeenia põllumaadesse tehtud investeeringute üle jõudis novembri lõpus uude staadiumisse.

Tallinna ringkonnakohus jättis rahuldamata investorite 8,8 miljoni eurose nõude.

Lugu algas aastal 2007. Nüüdseks pankrotistunud firma Nord Hill Land Portfolio (NHLP) nõuab Swedbankilt välja pea 9 miljoni euro suurust kahju, kuna leiab, et pank pettis ettevõtet investeeringuid vahendades.

Kui eelmisel aastal andis ringkonnakohus õiguse investoritele, siis riigikohus rahuldas sel kevadel Swedbanki kassatsioonkaebuse, leides, et ringkonnakohus pole kõiki menetlusnorme täitnud ja saatis vaidluse tagasi ringkonnakohtusse. 29. novembril teatas ringkonnakohus, et Swedbank ei pea siiski investoritele kahjuhüvitist tasuma. NHLPd esindanud pankrotihaldur Peeter Sepper pidi seejuures kinni maksma üle 13 000 euro menetluskulu.

Swedbanki esindaja, advokaadibüroo Derling vandeadvokaadi Erki Kergandbergi sõnul jäi sel korral Harju maakohtus ehk esimeses astmes juba tehtud otsus lihtsalt jõusse. "Mul ei ole siin midagi rohkem juurde öelda peale selle, mida juba otsuses öeldakse ehk et hageja nõuded on tõendamata," sõnas Swedbanki esindaja.

Kannapööre

Investoreid esindava advokaadi Maria Mäe sõnul langetas aga ringkonnakohus täpselt aasta tagasi tehtud otsusest täiesti erineva otsuse. "Paraku peamistes etteheidetes ei jõua me kahjuks kaugemale aegumise küsimustes, ehk kuidas osutus võimalikuks nii suures ulatuses investeeringute tegemine võõra rahaga, ilma et tehakse elementaarseidki analüüse investeeringu objekti sobivuse ja investeeringu taotletavate eesmärkide saavutamise võimalikkuse kohta," nentis Mägi.

Tema hinnangul pole siiani õnnestunud hakata sisuliselt hindama Swedbanki kui emissiooni kaaskorraldaja hoolsuskohustuse täitmist ja huvide konfliktist hoidumise järgimist. "Kohus leidis, et 2011. aastal pidi tänane pankrotis võlgnik (NHLP – toim) teadma, et investeeringud on kadunud ja sellest kolme aasta jooksul siis esitama sellel rajanevad kõikvõimalikud kahju hüvitamise nõuded," leidis Mägi.

Swedbank annab vastuolulist infot

Advokaadi hinnangul on võimatu, et pankrotihaldur ei saanud kuidagi enne pankroti väljakuulutamist esitada kahju hüvitamise nõuet. Investorite teadasaamist aga ei peetud nõuete aegumise kontekstis oluliseks. "Seda vaatamata sellele, et Swedbanki mõju all olnud juhatuse liikmel keelati veel 2015. aasta suvel pankrotiavaldust esitada," lisas Mägi.

2011. aastast alates pole ettevõte esitanud ka majandusaasta aruandeid. Mägi sõnul pikendati samal ajal Swedbanki algatusel võlakirjade lunastustähtaegu.

"Veel 2015. aasta kevadel nõudis pank aktiivselt võlakirjade lunastustähtaja pikendamist kuni 2017. aasta novembrini, kinnitades, et selle ajaga saab Rumeenias maad müüdud. Siiani pole õnnestunud ühtegi maatükki müüa," tõdes Mägi. Seejuures oli advokaadi hinnangul Swedbanki roll alates 2011. aastast võlgniku juhtimisel intensiivne. "Samas ei pidanud kohus sellist rolli piisavaks, et Swedbanki pidada olulist mõjuvõimu omavaks või et oleks võimalikku mõju ära kasutanud võlgniku kahjustamise eesmärgil," selgitas Mägi.

Dokumendid kadunud

Seejuures jääb Mägi sõnul arusaamatuks, kuidas täitis panga kõrge ametnik hooldusnõudeid, kui pank pole säilitanud tehtud 8 miljoni eurose investeeringuga seotud dokumente. "Samuti oleks aus avaldada, millised analüüsid eelnesid 2011, 2013 ja 2015 võlakirjade lunastustähtaegade pikendamise soovitustele," märkis Mägi.

Investorite huve esindava Mäe sõnul leidis ringkonnakohus, et juba 2011. aastal pidi emitent teadma enda maksujõuetusest. "Aga miks siis 2011. aasta oktoobris 100% emitendi omanikuks saanud Swedbank pankrotiavaldust ei esitanud ega maksejõuetuse põhjusi ei asunud uurima? Seda enam, et siis oleks olnud võimalik ka kriminaalmenetlust alustada uurimaks, kuhu raha tegelikult läks," küsis Mägi.

Advokaadi sõnul kavatseb pankrotihaldur Peeter Sepper esitada nüüd riigikohtusse kassatsioonkaebuse. "Eks peame lootma, et riigikohus pankrotihalduri kassatsioonkaebust peab vajalikuks menetleda," sõnas Mägi. Teisalt lisas ta, et osad investorid on esitanud Swedbanki vastu ka eraldiseisva hagi seoses varahalduse lepingu rikkumisega.

Hetkel kuum