Kas Revolut on Leedule ohtlik?

Uus pangalitsents tähendab, et tulevikus kindlustatakse Revoluti klientide kontodel hoitavad vahendid kuni 100 000 euro ulatuses Euroopa hoiusekindlustussüsteemi järgi. Revolut töötab ka selle nimel, et hakata pakkuma arvelduskrediiti, personaalset ja ärilaenu soodsamatel tingimustel, kui seda teevad traditsioonilised pangad. Ettevõte arvestab, et litsentsi saamisest kuni nende pangateenuste osutamise alguseni kulub vähemalt kuus kuud. 100 000 euro suuruse kindlustuse puhul ei mainita kordagi Leedut.

Euroopa hoiusekindlustussüsteem on aga kõigest 2015. aastal Euroopa Liidu tehtud ettepanek – hoiuste üleeuroopalise garantiina ei ole seda veel olemas. Seni on teada, et mõned ELi riigid, mille eesotsas on Saksamaa, on selle ettepaneku vastu – nad on mures, et kui mõne riigi kaitsemehhanismid alt veavad, siis peavad just nemad välja aitama.

Kuna Euroopa hoiusekindlustussüsteemi tegelikkuses veel ei eksisteeri, sõltuvad Euroopa Liidu panganduslitsentsiga tegutsevad ettevõtted iga riigi enda hoiusekindlustussüsteemist. See tähendab, et Revolut peab lootma Leedu võimele tagada hoiused, kui peaks midagi valesti minema. Kui riik ei suuda seda teha, siis ei ole The Guardiani väitel ka ametlikku mehhanismi, millega Euroopa Liit sekkuks.

Revoluti klientide arv ulatub juba 3 miljonini – seda on rohkem kui Leedu 2,8 miljoni suurune elanikkond, juhib leht tähelepanu.

Praegu ei ole ühtegi signaali, mis vihjaks Revoluti puhul finantssurvele. Samuti on väga väike tõenäosus, et see ettevõte ebaõnnestub. Samas on põhjust küsida, mis saab siis, kui tekib suur finantskriis. Revolut kinnitas The Guardianile, et Leedu keskpank jälgib panku sarnaselt Euroopa Liidu teiste keskpankadega ning et makseteenusefirma kuulub Euroopa ühtse pangandusjärelevalve (SSM) alla.

Leedu keskpanga teatel on lisaks SSMile olemas ka uus ühtne kriisilahendusmehhanism (SRM). Keskpank lisas, et Euroopa hoiusekindlustussüsteem, mis praegu on veel kõigest ettepanek, on loomise "viimastes etappides".