Ken Rohelaan • 27. detsember 2018
Jaga lugu:

Kas Revolut on Leedule ohtlik?

Leedu keskpank andis hiljuti Londoni makseteenusefirmale Revolut pangalitsentsi. Samas pole kindel, kas Revolutis hoitavale rahale on pakkuda piisavat tagatist, kirjutab The Guardian.

Leedust Euroopa Liidu panganduslitsentsi saanud Revolut on tõstatanud küsimuse, mis saab panga ebaõnnestumise korral ja kuidas tagatakse hoiused.  Foto: Reuters/Scanpix

Leedu keskpank reklaamib riiki fintech-firmade keskusena. Regulaator kutsub uusi panku saama Euroopa Liidu panganduslitsentsi Leedus, lubades "sujuvat heakskiitu" ja "koostööaldist suhtumist". Samuti lubab Leedu keskpank, et "esimesel tegutsemisaastal ei kaasne regulatoorseid sanktsioone".

Teema ei puuduta ainult Leedut, vaid teisigi riike. Kui ettevõte saab Leedust panganduslitsentsi, võib ta Euroopa Liidu reeglite järgi tegutseda igal pool ELis.

Mõni nädal tagasi teatas Revolut, et sai Leedu keskpangalt pangalitsentsi ja hakkab pakkuma laene ning arvelduskontode teenust.

Uus pangalitsents tähendab, et tulevikus kindlustatakse Revoluti klientide kontodel hoitavad vahendid kuni 100 000 euro ulatuses Euroopa hoiusekindlustussüsteemi järgi. Revolut töötab ka selle nimel, et hakata pakkuma arvelduskrediiti, personaalset ja ärilaenu soodsamatel tingimustel, kui seda teevad traditsioonilised pangad. Ettevõte arvestab, et litsentsi saamisest kuni nende pangateenuste osutamise alguseni kulub vähemalt kuus kuud. 100 000 euro suuruse kindlustuse puhul ei mainita kordagi Leedut.

Euroopa hoiusekindlustussüsteem on aga kõigest 2015. aastal Euroopa Liidu tehtud ettepanek – hoiuste üleeuroopalise garantiina ei ole seda veel olemas. Seni on teada, et mõned ELi riigid, mille eesotsas on Saksamaa, on selle ettepaneku vastu – nad on mures, et kui mõne riigi kaitsemehhanismid alt veavad, siis peavad just nemad välja aitama.

Kuna Euroopa hoiusekindlustussüsteemi tegelikkuses veel ei eksisteeri, sõltuvad Euroopa Liidu panganduslitsentsiga tegutsevad ettevõtted iga riigi enda hoiusekindlustussüsteemist. See tähendab, et Revolut peab lootma Leedu võimele tagada hoiused, kui peaks midagi valesti minema. Kui riik ei suuda seda teha, siis ei ole The Guardiani väitel ka ametlikku mehhanismi, millega Euroopa Liit sekkuks.

Revoluti klientide arv ulatub juba 3 miljonini – seda on rohkem kui Leedu 2,8 miljoni suurune elanikkond, juhib leht tähelepanu.

Praegu ei ole ühtegi signaali, mis vihjaks Revoluti puhul finantssurvele. Samuti on väga väike tõenäosus, et see ettevõte ebaõnnestub. Samas on põhjust küsida, mis saab siis, kui tekib suur finantskriis. Revolut kinnitas The Guardianile, et Leedu keskpank jälgib panku sarnaselt Euroopa Liidu teiste keskpankadega ning et makseteenusefirma kuulub Euroopa ühtse pangandusjärelevalve (SSM) alla.

Leedu keskpanga teatel on lisaks SSMile olemas ka uus ühtne kriisilahendusmehhanism (SRM). Keskpank lisas, et Euroopa hoiusekindlustussüsteem, mis praegu on veel kõigest ettepanek, on loomise "viimastes etappides".

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas