Inimesed ei oska tehisintellektile õigeid küsimusi esitada

IT-ettevõtte Proud Engineers tehnoloogiajuht ning endine Eesti riigi IT-arhitekt Andres Kütt ütles Äripäeva raadio saates „Viimane mudel“, et tehisintellekt suudab väga hästi täita talle ette antud käsku, ning seda palju kiiremini, kui inimene suudaks, kuid iseseisvalt mõelda veel ei suuda. „AI (tehisintellekt) ei mõista midagi, vaid ainult käsku,“ lausus Kütt. "Autonoomsest programmist oleme ikka väga-väga kaugel."

Telia ärikliendi direktor Tarmo Kärsna nõustus väitega, et tehisintellekt on oma arengukõveras varajases faasis. „Inimelu ikka pannes on AI ühe- kuni kolmeaastase lapse tasemel. Ta teeb palju asju, mida vanemad talle ütlevad, aga suudab väga vähe asju ise tuletada, aru saada ja mõtestada,“ sõnas ta.

See ei tähenda, et tehisintellektist juba kasu poleks. "Arvutusvõimsus ja matemaatika on jõudnud nii kaugele, et AI saab olla päris praktiliste lahenduste allikaks," ütles Kütt. Näiteks on üks tuntud lahendus juturobotid - klienditeeninduses on üha levinum, et vastuseid genereerib masin.

Peamine probleem peitub Küti sõnul selles, et inimesed ei oska veel õigeid küsimusi esitada. "Võime öelda, et palun, siin on miljon haiguslugu. Ole hea, leia muster. AI leiab sealt mustri, aga mida see tähendab? Mis me teeme sellega? See pool on jätkuvalt probleem. AI on väga võimekas."

Kärsna lisas, et probleem on ka ootustes, mida AI peaks tegema. "Inimene lisab alati mingi emotsiooni juurde, mida AI ei oska. Kui tulem on emotsioonitu külm faktirida, siis inimlik reaktsioon on, et see pole ju päris see," märkis Kärsna. "Kuidagi oodatakse, et AI asendab inimese täielikult. Ei. AI teeb ikkagi rutiinselt suuri mahukaid arvutusi ja töid, mida ette antakse."

Kütt ütles, et näiteks Google'is ei mõisteta lühendi AI taga mitte artificial intelligence (tehisintellekt), vaid augmented intelligence (täiendatud intelligents) - see rõhutab, et kuskil on siiski olemas ka inimene tehnoloogia taga.

Tehisintellekt oli eelmisel aastal tehnoloogia valdkonna enimräägitud teema, ütles Kütt. Teised kaks on bitcoini vaimustuse lahtumine ning näotuvastuse jõudmine massidesse. „Näotuvastuse peal tehtud lahendused on juba hästi levinud, kuni selleni välja, et sa saad oma naeratuse abil omale hamburgerit tellida,“ lausus Kütt.

Sel aastal kerkib päevakorda asjade internet. "Ma usun, et asjade internet teeb esimesed suured sammud. Tõesti liigub edasi mitte enam teosammul, vaid võib juba öelda, et tiigrisammudel," lausus Kärsna. "Asjade internetti on päris palju pidurdanud võrgu puudumine. Tänane mobiilivõrk on väga suur akusööja. Teine pidur on olnud see, et seadmed on kallid. Näen, et hind läheb suurte sammudega odavamaks ning on kättesaadav kõigile."

Samuti muutuvad tööstused Kärsna sõnul tänu tehisintellektile paljuski juhtmevabaks, ainult elekter jääb juhet pidi jooksma.

"Võimust on võtmas traadivabad ehk üle õhu levivad andmesideühendused, mis võimaldavad paindlikkust. Näiteks isesõitvad kopad ja ekskavaatorid kaevandustes. Tavatööstuses on väga kiiresti võimalik oma tootmishoone sees protsesse ümber planeerida, tõstes seadmed teise järjekorda ja saab kiiresti uuesti tootma hakata," sõnas Kärsna. "Täna on päris suur probleem see, et pead selleks kogu tarkvara võrgu ümber ehitama, et need omavahel kokku sobituks. Luues majasisese võrgu koos vajalike seadmetega on see väga kiiresti toimetatav ning seega saab panna tehisintellekti tehast juhtima."

Küti sõnul toob alanud aasta Facebooki rolli drastilise vähenemise. Lisaks on mobiiltelefonid jõudnud küllastumispunkti. "Kui nutitelefon on seni olnud mingisugune asi, mis läheb igal aastal paremaks, ägedamaks, kiiremaks - uued sensorid, uued andurid, uued võimalused -, siis see kasv tundub olevat otsa saanud. Juba üsna tükk aega pole kellelgi ühtegi head mõtet, mis ma selle telefoni külge nüüd veel kruvin, et ta oleks järgmisel aastal ägedam kui eelmisel aastal."

Facebooki langust ennustab Kütt seetõttu, et üha enam on inimesed õppinud, et Facebookiga tuleb ka kaasa negatiivset. Kui ühel hetkel hakkavad inimesed sealt ära minema, siis see vähendab teiste motivatsiooni keskkonnas olla. "Kui see trend käima hakkab, siis ilmselt näeme üsna kiiret langust."

Mõlemad saatekülalised samas Facebooki päris ära kadumist ei uskunud, vaid pigem nägid suuremat fragmenteerumist ehk seda, et inimesed jagunevad omale sobivasse sotsiaalmeediakeskkonda. "Inimesed väsivad mürast. Tänases müras sa ei suuda enam seda kõike hoomata. Mul üks tuttav rääkis üks päev, et kui veel paar-kolm aastat tagasi sa jõudsid Facebookis päeva postitused läbi sirvida, siis tänaseks on see juba ammu minevik," sõnas Kärsna.

Seetõttu võib oodata, et tekib üha suurem vajadus informatsioonifiltrite järele - kuidas eristada mürast inimestele korda minevat asja. "Inimesel on samasugune vajadus rahu ja vaikuse järele nagu tal on vajadus informatsiooni järele. Tehnoloogia ei ole väga osav müra ja vajalikku informatsiooni eristama," lausus Kütt.

Näiteks: kes vastutab selle eest, kui isesõitev auto peaks otsa sõitma inimesele?

Nii Kütt kui Kärsna ütlesid, et selline diskussioon on vajalik. Samas kartsid nad, et seadus ei õnnestu kohe esimese korraga ja regulatsioonid võivad hakata tehnoloogia arengut pärssima.

"Ma sügavalt kahtlen selles, et see krati seadus tuleb kohe selline kõikehõlmav ja õige. Lihtsalt sellepärast, et neid kratte ei ole meil tänaval väga palju ning meil pole väga head arusaama, mis on need praktilised probleemid," lausus Kütt.

Samas on Küti sõnul väga vajalik, et juristid, ühiskonnateadlased, insenerid ja poliitikud vahetaksid omi mõtteid sel teemal juba praegu. "Selleks hetkeks, kui juhtub esimene kohtuvaidlus, et kes siis tõepoolest süüdi jääb, sõiks olla juba selline aasta-paar kestnud arutelu, kus juristid on selle läbi mõelnud ning rääkinud inseneridega, kes saavad aru teemast ja kes suudavad kohtus pädevalt väidelda"