Takerdunud Jaapan pakub võimalust Eesti ettevõtjale

"Ammusel ajal, 40–50 aastat tagasi, oli meil palju innovatsiooni, aga praegu oleme seda kaotamas,“ ütles EASi ekspordinõunik Jaapanis Makoto Suhara. Suhara hinnangul on see hea võimalus uuenduslikele Eesti ettevõtjatele, kes saavad nii siseneda suurele ja stabiilsele Jaapani turule.

Hiiumaa puiduettevõtte Vesset juht Toomas Pertel ütles, et paarkümmend aastat tagasi oli Jaapani elektroonika kompetents ulmeline. "Nüüd võib juba öelda, et nad on Hiinast ja Koreast veidikene maas. Nii huvitav, kui see ka pole, aga paljudes kohtades ei saa isegi kaardiga maksta,“ rääkis ta. "Ülemäära e-riik nad ei ole.“

Perteli hinnangul on e-teenustel Jaapanis ruumi. Tema sõnul on nad aga väga traditsioonidele keskendunud: taksod on 1980. aastatest pärit Toyotad, digiallkirjast ei tea nad midagi.

Toomas Pertel rääkis, et neil läks esimese kliendi saamiseks läbirääkimiste peale lausa kolm aastat. "Neil on ettevõtete hierarhia täpselt paigas, madalama astme mänedžerid ei tohi oma peaga otsustada. Kui on midagi väga uut, siis on protsess hästi pikk.“

Siiski läheb Perteli sõnul mõne ettevõttega ka vaid pool aastat aega, et koostööd planeerida. Ta märkis, et kui seal juba tegutsed, võtavad jaapanlased seda kui tugevat referentsi. "Kui alles sisened, siis nende jaoks oled sa mitte keegi. EASi soovitus on päris kõva referents, see näitab nende jaoks, et riik on taga,“ ütles ta ja märkis, et üldiselt suhtuvad nad Balti riikidesse praegu veel kõhklevalt.

Selleks, et Jaapani suletud ühiskonda ligi pääseda, peab Perteli sõnul saavutama suure usalduse. "Nad on superlojaalsed, kui sa juba oled sees ja toimetad ja usaldust ei kuritarvita.“

Tasub aga olla tähelepanelik sellega, et otse „ei“ jaapanlased sulle näkku ei ütle. Pertel kirjeldas, et jaapanlastel on kaks mina: grupisisene mina perekonnas ja töökaaslaste seas ning väline mina, kes on hästi viisakas, vabandav ja konflikti vältiv. "Kui saad siseringi, on jaapanlane aus ja otsekohene,“ ütles ta ja märkis, et neid kahte isiksust tähistavad sõnad "honne" ja "tatemae".

Laenuandjatele finantstarkvara pakkuva ettevõtte Bankishi juht Marek Piller rääkis, et kui neil käisid EASi kaudu jaapanlased külas, oli huvi nende poolt selgelt olemas.

"Tänapäevatehnoloogial lihtsat lahendust nad ei olnud näinud,“ ütles Piller. Ta märkis, et tehnoloogia areneb selles valdkonnas kiiresti ning jaapanlased näevad, et saaksid oma ärikeskkonna arendamisel kasutada Eesti ja Skandinaavia kogemust ja oskusi.

Pilleri sõnul mõistavad jaapanlased, et ei pea võtma kasutusele kalleid ja suuri lahendusi, mis nõuavad suuri ressursse. "Seal peaks olema valmidus pakkuda selliseid kuluefektiivseid ja samas kõikidele regulatsioonidele vastavaid lahendusi," ütles ta ning hindas, et nende toode võiks sobida Jaapani keskmise ja väiksema suurusega finantsettevõtetele.

EASi ekspordinõunik Jaapanis Makoto Suhara märkis, et Eestis on rohkem ettevõtlikkust ja noori inimesi, kes üritavad midagi ära teha. Samuti lubab meie kultuur vigu teha. "Jaapanis ei ole vead lubatud. Tokios hilinevad isegi rongid kuu aja jooksul kokku 15 sekundit. Me oleme sellega teiste riikidega võrreldes natuke hullud,“ tunnistas Suhara.

Ta tõdes, et mitteeksimine on standard, mida Jaapani ärimaailm ootab ka Eestilt.

Varem keskenduti Suhara sõnul Jaapani ja Eesti ettevõtete ja turgude kokkusobitamisel tootele, nüüd aga äriplaanile. "Kui Eestil on väga hea ärimudel, mis sobiks Jaapani turule, ja Jaapanil on väga hea ärimudel, mis sobiks Eesti turule, mitte tingimata toode ise, olen mina seal vahel vahendaja, et loodaks uus toode või teenused, mis sobiksid mõlemale poolele.“

Lisaks tõi ta start-up´ide kogukonna pealt näite, et Eesti ja Jaapani idufirmade kokkuviimisel püüavad nad ühendada Tallinna ja Tartu idufirmade ökosüsteemi Jaapani linnade idufirmade ökosüsteemiga. Nii saab Eestis toimiv start-up siseneda Jaapanis 1-2 miljoni elanikuga linna ja on kindlam, et see, mis toimib veidi üle 1 miljoni elanikuga Eestis, toimib ka Jaapani miljonilinnas.

"Mis toimib Eestis, ei pruugi töötada Jaapanis. Mis toimib Eestis, võib aga toimida Yokohamas,“ tõi Suhara näiteks.

Lisaks sellele, et eestlased ei tohi Jaapanis vigu teha, on neil mõistagi meile veel ootusi, millega arvestada tuleb. Erinevuse toob juba see, et meie idufirmasid juhivad omavahel väga seotud noored inimesed, kes suhtlevad inglise keeles.

Jaapanis on ettevõtjad veidi vanemad ja nende inglise keel ei ole Suhara sõnul alati nii hea, mistõttu võib suhtlus nendega olla keeruline. "Informatsioon ja ettekanne peaksid olema jaapani keeles,“ ütles Suhara ja nentis, et Soomel on sellega Eesti ees seni eelis. „Soome annab välja palju materjali ja informatsiooni Jaapani turule, sellepärast läheb Soomel praegu Jaapanis paremini kui Eestil.“ Jaapani turul on oluline ka see, et lennataks kohapeale suhteid looma.

Erinev on Suhara sõnul ka otsuse vastuvõtmine: eestlased vaatavad tema sõnul euroopalikult otsa probleemile, tõenditele ja oodatavale tulemusele ja asuvad tegutsema. "Jaapani mõtteviisiga see kokku ei lähe,“ ütles Suhara. Tema sõnul tahavad jaapanlased rohkem kindlust, kuidas miski töötab ja kuidas saab seda Jaapanis kasutada.

Ühine on meil aga huvi tehnoloogia ja arengu vastu ning me järgime reegleid ja lepinguid.